Eilne külaskäik Väätsa prügilasse pakkus uut informatsiooni ja mõtlemisainet. Prügila käitleb praegu ca 24-25 tuhat tonni jäätmeid aastas. Viimase aja sellealased otsused, nende hulgas 2008. aastal vastu võetud uus Riiklik Jäätmekava ning jaanuaris 2009 Eesti Energia poolt tehtud otsus jäätmepõletustehase rajamiseks, mis kava kohaselt peaks tarbima ca 200 000 tonni segaolmejäätmeid aastas, on tekitanud selles valdkonnas täiesti uue olukorra. Tekib ju Eestis segajäätmeid aastas ca 300 000 tonni. Viiest nn europrügilast on Väätsa aga kõige väiksem.
Mõistetav on, et prügila senine äriplaan uues olukorras täies ulatuses enam ei tööta ja Järvamaa kümnele omavalitsusele kuuluv äriühing otsib lisaks uusi väljakutseid. Eelkõige on need seotud jäätmete taaskasutusega. Üheks viimaseks ettevõtmiseks on plastitöötlemisfirma Väätsa Plast käivitamine, mis toorainena tarbib eelkõige segaolmejäätmete hulgast saadavat plasti. Hoone on püsti, kommunikatsioonid rajatud ja osa seadmetest samuti paigaldatud. Väätsa Plasti toodang on tulevikus omakorda tooraineks Mäos hiljuti käivitatud osaühing Rexest Grupp plastitehasele, kus jääkplastist toodetakse üldehituses kasutatavaid plaate ja talasid. Vaatasime koos Väätsa Prügila juhi Aivar Lõhmusega Väätsa Plasti hoone ning lähiajal külastame koos ka Mäos asuvat tehast.
Väätsa Prügila tähistab sügisel 10. sünnipäeva. Lisaks oma põhitegevusele on prügila täitnud väga olulist rolli järvakate keskkonnateadlikkuse kujundamisel. Üheks osaks sellest töös on olnud vanapaberi kogumise kampaaniate korraldamine. Leppisime ka täna kokku, et maavalitsus paneb välja ühe auhinna kampaania „Vanapaber 2010“ tublimatele.
Ilmselgelt vajab jäätmekäitluses lähiajal tekkiv olukord analüüsi kõikidel tasanditel.
VP kogub ka palju sellist ehitusmaterjali (eelkõige puitu), mida saaks anda taaskasutusse. Paide SRIK näiteks on tegelenud taolise taaskasutatava materjali müügiga ja kavatseb seda tegevust veelgi laiendada. Ilmselt oleks siin üks hea koostöökoht.
VastaKustuta