Reede, 24. juuni 2011

Võidupüha kõne Järva-Madisel

Austatud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, Albu valla rahvas ja kõik kohalviibijad

Aasta kõige ilusamal ajal tähistame Eesti riigi ja rahva jaoks ühte kõige tähtsamat püha - Võidupüha. Täna 92 aastat tagasi Võnnu lahingus saavutatud võit aitas kindlustada meie riigi iseseisvust ja vabadust.  Täna mälestame Vabadussõjas langenud kangelasi ning kõiki neid, kes on võidelnud vaba Eesti eest.  Mõtleme ka tänasele päevale, sellele, kuidas hoiame ja kaitseme oma riiki täna. Selleks on meil eriline põhjus – juba vähem kui kahe kuu pärast möödub kakskümmend aastat Eesti taasiseseisvumisest. 

Möödunud kahekümne aasta üheks oluliseks saavutuseks võime kindlalt pidada tugeva  kaitseväe ja kaitseliidu taasloomist ja arendamist. Kaitseliidu Järva malev ja tema eriorganisatsioonid on selle heaks näiteks. Järva malevas on täna juba ligi kuussada kaitseliitlast ja just viimastel aastatel on malevaga liitunud palju noori. Ütlematagi on selge, et see näitab kõige paremini organisatsiooni elujõudu. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Suur osa selles on sõjalisel ettevalmistusel, õppustel ja treeningutel. Teine pool aga isamaalisel kasvatusel ja traditsioonide hoidmisel.   Selles tegevuses mängivad olulist rolli noorte kotkaste ja kodutütarde organisatsioonid. Rõõm on tõdeda, et nende maakonna suurimate noorteorganisatsioonide liikmete arv kasvab.   Erilised tänusõnad tahan öelda nende organisatsioonide vabatahtlikele juhtidele.

Kaitseliit ja tema eriorganisatsioonid on igal aastal hoolitsenud selle eest, et järvamaalastel oleks põhjust nende üle uhkust tunda. Käesoleval aastal võitsid Ernakese võistlusmatka Järva kodutütred, naiskodukaitsjad aga võitsid naiskodukaitse koormusmatka. Võidu tõid hea ettevalmistus ja eelmistel võistlustel saadud kogemused ning loomulikult hea tahe ja eeskujulik omavaheline koostöö.

Kaitseliidul on saanud tavaks, et Vabariigi Presidendi käest toovad võidutule maakonda tublimad kaitseliitlased. Seekordseks tuletoojaks on valitud Türi üksikkompanii rühmapealik Aivar Rullinkoff, keda kaaslased iseloomustavad  kui äärmiselt pühendunud ning aktiivset kaitseliitlast, kes suhtub täie tõsidusega Kaitseliidu  eesmärkide ning missiooni elluviimisse. Aivar Rullinkoff pälvis eelmisel aastal esimest korda välja antud Järva maleva aasta kaitseliitlase tiitli.

Tänasel Maakaitsepäeval osalevad traditsiooniliselt meie politsei- ja päästeametnikud, kelle töö kohta on mul samuti põhjust öelda kiidusõnu. Vaatamata sellele, et töötatakse jätkuvalt kärbitud eelarve tingimustes, on suudetud tagada Järvamaa elanike turvalisus ning oleme jätkuval mandri-Eesti turvalisim maakond.
Eriliselt tahaksin ära märkida politsei- ja päästeametnike poolt läbiviidud ennetustööd. Aastaid on politsei poolt läbi viidud ennetusprojekti „Turvaliselt siia sinna“, mis aitab kaasa liiklusohutuse suurendamisele. Märkida võiks veel   koolivägivalla teemalist  ennetusprojekti  „Sõbralikult on parem” ja uimastiennetusalast projekti „Saab ka teisiti”. Samuti on politseiametnikud korraldanud mitmeid koolitusi ja teabepäevi.
Lääne-Eesti Päästekeskuse  poolt mullu augustis Paides korraldatud ohutuspäev aitas paljudel omandada või üle korrata teadmisi ja oskusi ohuolukorras tegutsemisel. Mitmete ametkondade kootöös läbiviidu projekt „Kaitse end ja aita teist“ aitab juba aastaid omandada ohutusalaseid teadmisis ja oskusi meie noortel. Tähtsat rolli maakonna turvalisuse tagamisel täidavad vabatatlikud. Olulise panuse Järvamaa turvalisuse tagamisse andsid abipolitseinikud, kes oma vabast ajast osalesid politseitegevuses. Samuti on päästetöödel kasvanud vabatahtlike panus – vabatahtlikud päästekomandod on loodud juba paljudes Järvamaa paikades.

Täna tunnustasime siin, Anton Hansen Tammsaare ausamba juures Järvamaa kaunimate kodude omanikke. Teeme seda juba aastaid just Võidupühal, sest iga kodu on kui kivi meie riigi iseseisvuse alusmüüris, mida tuleb kaitsta ja hoida.

Austatud kohalviibijad

Täna saadame siit Järva-Madiselt  maakonna igasse paika Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutule. Need meenutavad kõigile omariikluse algust, Võidupüha, milleta poleks olnud vabadust ja iseseisvat Eesti riiki. Võidutuli ühendab sümboolselt kõiki meid, nii meie pidu- kui argipäevastes tegemistes ning sisendab uut jõudu ja usku tulevikku. Usun, et jaaniõhtul on meil kõigil põhjust rõõmu tunda oma perest, lastest, sõpradest, kõigest kaunist.

Ilusat Võidupüha ja  kaunist jaaniõhtut!


Võidupühal Müüsleris

Austatud kohalviibijad

Me oleme vaba rahvas vabal maal, nüüd juba taas pea kakskümmend aastat. Sellele vabadusele panid aluse meie esiisad, kes võitlesid oma riigi eest Vabadussõja lahingutes. Peame seda mäletama! Ilma Vabadussõja võiduta ei seisaks me täna siin. Täna on mälestuspäev ja me mälestame langenud kangelasi.

Kuid täna on ka rõõmupäev, on Võidupüha. Tunneme uhkust meie esiisade võidu üle ning see annab võimaluse vaadata  meie riigi tänaseid saavutusi. Võime taasiseseisvumise kahekümnenda aastapäeva lävel öelda, et oleme saanud hakkama esmapilgul uskumatuga – oleme uuesti üles ehitanud oma riigi. Riigi, mis on kõigi olulisemate rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja mille korraldusest on viimasel ajal õppida ka meist oluliselt suurematel ja vanematel riikidel. See ei ole tulnud kergelt,   neid saavutusi on vaja kaitsta. Peame hoidma ja kaitsma neid demokraatlikke väärtusi ja leidma veel paremat sisu, et see vastaks meie riigi kodanike ootustele ja heaolule.  Meie kõigi kohus on anda selleks oma panus, teha on veel väga palju.

Kaunist Võidupüha,  ilusat jaaniõhtut ning imelist suve!

Asetame  lillekorvi Vabadussõjas ja hilisemas vabadusvõitluses langenute mälestuseks.


Kolmapäev, 22. juuni 2011

Täna tervitasime Võidutuld Amblas
















Austatud Ambla rahvas ja Võidutule toojad
Tervitan võidutule jõudmist Järvamaale! Võidutuli läbib täna Järvamaad mööda Piibe maanteed,  et jõuda õhtuks Tartusse ning sealt uuesti meie juurde tagasi juba Võidupühal Vabariigi presidendi poolt saadetuna. Täna läbib tuli neid paiku, kus puhkavad Vabadussõjas langenud kangelased ja kuhu kodukandi rahvas on nende auks püstitanud mälestusmärgid. Nii on see Amblas,  Järva-Jaanis kui Koerus. 


Võidutuli  meenutab meile omariikluse algust, Võidupüha, milleta poleks olnud vabadust ja iseseisvat Eesti riiki. Võidutuli ühendab sümboolselt kõiki maakondi, nii meie pidu- kui argipäevastes tegemistes. Usun, et jaaniõhtul saavad süüdatud paljudes kodudes jaanilõkked, mis on alguse saanud just võidutulest. Ilusat teekonda võidutulele ja selle hoidjatele!

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis




Eakate päev oli meeleolukas (pildid ja video)

18. juunil toimunud Järvamaa eakate päeva  heaks kordaminekuks andis oma panuse väga sobilik ilm, aga muidugi eelkõige osalejad ise, kelle esitatud kontsert oli meeleolukas ja kutsus kaasa elama.
Video vahendusel võivad kõik selles veenduda. Vaata siit

Seekordne kokkutulek oli järjekorras juba kahekümne viies.  Suur tänu päeva korraldajatele Järva-Jaani vallast ja Järvamaa Pensionäride Koondisest, kelle hea ettevalmistustöö tõttu sujus päev igati hästi. Järgmistel korraldajatel Paide vallast, on millest eeskuju võtta.









Reede, 17. juuni 2011

Näitus Tallinna-Tartu maante ajaloost "186" on avatud

Tervitus näituse avamisel

Tallinna-Tartu maantee on pikk 186 kilomeetrit, millest 55,5 km läbib Järvamaad. See on ligikaudu kolmandik. Seega on see tee meie jaoks väga oluline. Asume ju siin keskel ja tee tagab meile kindla ühenduse nii  võimu- ja ka vaimupealinnaga. Kindel ühendus, kuid kahjuks mitte turvaline. Seetõttu ootame väga neljarealise tee valmimist, mis annab meile suurema turvatunde, samas ka ajalise võidu. Seega saame hommikul pereliiget tööle saates olla kindlad, et õhtul ta taas oma koju jõuab.
Eelmisel aastal valminud Mäo liiklussõlm on oluline objekt liiklusohutusse seisukohalt ja küllap saavad autojuhid seal sõitmise lõpuks ka selgeks. Samas aitab see kiiremini Järvamaalt läbi sõita. Sellepärast on oluline, et inimestel oleks rohkem põhjust Mäos kiirteelt alla keerata. Tänane näituse avamine  on üks selline põhjus.
Ma ei väsi kordamast, et Mäos peatuse tegemiseks on veel mitmeid põhjuseid. Sämmi grill näiteks. Ja kui teie hulgas on inimesi, kes teab kedagi, kellel on häid mõtteid ning kavas investeerida, siis parim koht selleks on Mäo. Seda just tänu asukohale Tallinna-Tartu maantee keskel.
Tänane näitus annab kinnitust, et hea maanteeühendus aitas järvakaid juba kauges minevikus paremini oma elu korraldada ja kaupa turule vedada. Ja aitab ka tulevikus.
Tänan  Eesti maanteemuuseumi selle eest, et Tallinn-Tartu maantee  ajaloonäitus 186 avamine saab teoks just Mäos, Eestimaa südames.  







Teisipäev, 14. juuni 2011

Mäos on arendajatele võimalik luua kõik võimalused



Järjekordsele Mäo arengu töögrupi koosolekule olime seekord kutsunud Mäos asuvate kinnistute omanikud ja arendajad, et üheskoos arutada sealseid võimalusi ning kuulata nende plaane edasiseks. Maaomanikele anti ülevaade kinnistute elektriga varustamise ning vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamise  võimalustest. Kommenteeriti  liiklussõlme arengut ja maa hinna kujunemist Mäo piirkonnas.
Pärast ettekannete ärakuulamist oli selge, et Mäo uues arenduspiirkonnas on võimalik luua kõik võimalused ettevõtluse arendamiseks. Küll võib näiteks vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamine olla ülejõukäiv ühele arendajale - appi peab tulema kohalik omavalitsus ja tegutseda tuleb üheskoos.
Meie algatust arendajatega kohtuda tunnustades, ütles Mäos seni tühjalt seisvat kinnistut omav Silberauto kontserni esindava  AS Hõbevara esindaja Kaidu Jalakas, et täna tahab arendaja, et nö „kõik otsad“ ehk elekter, vesi- ja kanalisatsioon ning teedevõrk oleks ettevõtja jaoks valmis. Lisaks analüüsitakse muidugi tõsiselt võimaliku tööjõu ja klientide olemasolu. Siiski ei tähenda väljaöeldu, et nende jaoks oleks Mäo kinnistu arendamine perspektiivitu.

Arusaadavalt olid koosolekule kutsutud maaomanikud tagasihoidlikud oma plaanidest rääkima. Rõõmustav oli see, et kohtusin peale nõupidamist Mäos kinnistut omavate noorte inimestega, kellel on tõsine arendusplaan olemas. Kohtun nendega juba lähiajal, et arutada, kuidas saan maavanemana kaasa aidata nende plaani realiseerimisele.
Tõsiselt tasub tööd teha ka koheselt realiseeritavate projektidega. Nii on Järvamaa Ühistranspordi Keskus pakkunud maakonna talunikele võimalust, asutada Mäo reisiterminali parklat taluturu jaoks. Türi Talunike Liidus on ideed kaalutud. Siiski ollakse arusaadavalt veel kõhkleval seisukohal.

Olemegi nüüd jõudnud etappi, kus peame rääkima juba konkreetsetest projektidest ja nende toetamisest. Mäo piirkonna terviklahenduste jaoks oleme otsustanud uurida teiste samalaadsete piirkondade kogemusi. Ühe võimaluse selleks pakkus välja Riigikogu liige Tõnis Kõiv, kes on teinud eeltööd Mõigu tehnopargi külastamiseks.

Seadsime käesoleva aasta algusest koos käinud Mäo arengu töögrupi eesmärgiks selgitada välja probleemid ja takistused ettevõtluse arendamisel ning aidata kaasa nendele lahenduste leidmisel. Oleme selle töö käigus saavutanud konkreetsed kokkulepped mitmetes küsimustes. Nüüd peame jälgima, et kokkulepetest kinni peetakse.

Edaspidises töös keskendume aga konkreetsete projektide toetamisele. Kindlasti peame tegutseme ka selle nimel, et  Euroopa Liidu toetuste hulgas uuel finantseerimisperioodil oleks vajalikud meetmed Mäo taoliste arengualade toetamiseks.

Maavanemana saan Mäo töögrupi tegevusest vahekokkuvõtteid tehes teha järeldusi laiemalt. Üheks neist on see, et meie kohalikud omavalitsused ei ole seda valdkonda pidanud  oma tegevuses piisavalt tähtsaks. Ning kindlasti ka see, et ka nö „hullud ideed“, mida eelmisel aastal toimunud arengukonverentsidel öeldi välja palju, vajavad analüüsimist nende teostavuse osas. Muidu jäämegi rääkima, et meie elu viib edasi see, et Mäo ja Anna vahele rajatakse lennuväli. Või et Mäos reklaamtahvli paigaldamine on meie arengu seiskohalt võtmeküsimus.

Tänan kõiki, kes seni Mäo arengu töögrupi tegevuses on jõu ja nõuga kaasa löönud ning loodan edasisele heale koostööle! 

Pildid on Mäo töögrupi märtsikuisest koosolekust: