Neljapäev, 31. detsember 2009

Head vana-aasta lõppu!

Tänane päeva algas intervjuuga Kuma raadiole.Lõuna ajal aga saime kokku kogu maavalitsuse perega ja tänasime kolleege, kes uuest aastast meiega enam koos ei tööta ning saatsime vana-aasta ära.


















Head vana-aasta lõppu ning õnnerikast 
uut aastat kõigile blogi lugejatele! 

Kolmapäev, 23. detsember 2009

Austatud järvakad lähedal ja kaugel



Käes on aasta kõige pimedam, aga samas ka kõige valgem aeg. Jõuluootus ja jõulurõõm valgustab meie südameid.
Jõulud ja aastavahetus panevad meid rohkem mõtlema olnule ja olevale, kodule ja lähedastele, vaatama oma südamesse. Teeme kokkuvõtteid mööduvast aastast, vaatame üle oma õnnestumised ja ka ebaõnnestumised.
Aasta 2009 oli keeruline aasta igale inimesele ja organisatsioonile. Vähenenud sissetulekud on sundinud tegema raskeid valikuid, oleme pidanud loobuma paljustki, millega olime harjunud. Samas on möödunud aastast esile tuua väga palju positiivset, seda tänu paljude järvakate tublidusele ja pealehakkamisele. Südantsoojendav on meenutada Paides sündinud maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi annetust Paide Muusikakoolile, mille eest muretses kool uusi pille. See oli suure inimese suur tegu.
Järvakate tublide tegude ritta mahuvad paljud ja paljud ettevõtmised, mis meie elu on edasi viinud. Loetelu on pikk: sinna mahuvad nii järvakate rohkearvuline osavõtt üldlaulu- ja tantsupeost, sel aastal valminud uued ja uhked või südamega restaureeritud vanad hooned kui ka näiteks noorte filmitegijate huvitavad ettevõtmised. Igaühel meist on kindlasti ka oma väike tegu, mille üle tunneme rõõmu ise ja rõõmustavad ka meie lähedased.
Eraldi tahan pöörduda teie poole, järvakad, kes te olete täna kodumaakonnast kaugel. Kui mahti saate, tulge kodukohta. Uuendage oma sidemeid lapsepõlvemaaga, külastage armsaks saanud paiku. Kui teil on mõni hea mõte, mis võiks Järvamaa elu edasi viia, öelge see välja. Usun, et oskame seda hinnata.

Head järvakad!

Järvamaa kõige suurem väärtus olete teie! Tänan teid, et olete olnud tegusad ja hoolivad! Soovin, et jõulurahu saabuks igasse Järvamaa kodusse, et jõuluvalgus soojendaks kõikide südameid ning juhiks tegema häid tegusid. Hoidke alles usk, lootus ja armastus. Toetage neid, kellel täna on raske, aidake neil märgata väljapääsu ka kõige raskemast olukorrast, olge lihtsalt olemas, kui teid vajatakse. Rahulikku jõuluaega, ilusat aastavahetuse ootust ning õnnerikast uut aastat!

Teisipäev, 22. detsember 2009

Staažikad omavalitsusjuhid tunnevad muret omavalitsuste liidu pärast

21. detsembril olin vastuvõtule palunud omavalitsuste eelmise koosseisu juhid, kes peale valimisi ei jätkanud omavalitsusjuhtidena. Mitmed nende hulgast nagu Rein Köster, Theo Aasa ja Taso Veere tegid seda tööd peaaegu kakskümmend aastat. Tänuks viimasel neljal aastal omavalitsusjuhina tehtu ja Järvamaa koostöötraditsioonide hoidmise eest, andsin neile üle maavalitsuse tänukirjad. Mõistetavalt läks vastuvõtul jutt omavalitsuste liidu viimasel üldkoosolekul toimunud sündmustele ja liidu tulevikule. Arvamusi oli mitmeid. Päris mitmed leidsid, et viimasel ajal JOL-i juhtimises tehtud muutused ei ole liidule kasuks tulnud ning põhikiri tuleks uuesti kriitiliselt üle vaadata. Ühe probleemina tõstatati näitkes volikogude esimeeste kaugenemine liidu tegevusest, kuna üldkoosolekud toimuvad harva. Kutsusin endiseid omavalitsusjuhte, kes enamuses jätkavad volikogude liikmetena, üles selgitama omavalitsuste liidu rolli. Samas ütlesin ka, et kindlasti vajab liit muutusi ühistegevuse valdkondades ja suundades. See aga tuleb tõsiselt liidu juhatuses ja üldkoosolekul läbi vaielda.







Jõuluvastuvõtt hilines



18.detsembril algusega kell 14 Järva-Jaanis algama pidanud maavanem ja omavalitsuste liidu jõuluvastuvõtt hilines tublist. Põhjuseks oli, et omavalitsuste liidu üldkoosolek ei lõppenud kavandatud ajal. Tagantjärele tarkus on see, et omavalitsuste liidus olevad küsimused on kõik väga olulised ja nende arutamise aega ei ole võimalik täpselt ette arvata. Seekord oli põhjuseks see, et liidu eelmise koosseisu poolt juhtimiseks kavandatud rotatsioonisüsteem ei olnud vastuvõetav uutele omavalitsusjuhtidele ja hääletati liidu juhi valimiste poolt. Mul ei ole põhjust hakata hindama demokraatlikult ja põhikirjas olemasolevat võimalust kasutades tehtud otsust. Küll on mul siiralt kahju, et omavalitsuste liit ei saanud uut juhti. Loodan väga, et omavalitsuste liidu kogenud liikmetel jätkub tahet, mõistmist ja vastutustunnet liidu edasise arengu osas ning uus juht valitakse juba 8. jaanuaril toimuval erakorralisel üldkoosolekul. Maavanema tahan teda igati toetada. On ju omavalitsuste liit maavalitsuse kõige tähtsam koostööpartner.

Vastuvõtul esinenud Järvamaa tütarlastekoor ja Järva-Jaani Kultuurimaja taidlejad võeti vastu soojalt ja neid tänati tugeva aplausiga. Tütarlastekoor jaoks oli see esimene avalik esinemine ja see tuli hästi välja. Aitäh dirigentidele Anne Toomistule ja Tiiu Schütsile. Järva-Jaani tantsijad olid nagu ikka tasemel. Ülle Vaas on juhendajana juba aastaid teinud nii tublit tööd, et Järva-Jaanis tantsib iga üheksas valla kodanik. See on Tuve Kärneri teada Eesti rekord.
Tänan veel-kord kõiki esinejaid ja külalisi.











Veel pilte!

Koigi Põhikool on Järvamaa kauneim kool 2009


17. detsembril andsin Koigi Põhikoolile üle tänukirja võidu eest konkursil „Järvamaa kaunis kool 2009“. Tänukirjaga kaasnes 20 000 krooni auhinnaraha. Konkursist olen siin blogis juba varem kirjutanud. Seekordsel külaskäigul Koigi kooli paistis veel-kord ilmekalt välja see, et kooli kõige tähtsamad isikud on õpilased ja nad kannavad seda rolli väärikalt. Juba uksel olid saabunud külalistele vastu tulnud õpilased ning õpilaste kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Koigi kool kasvatab väärikaid Eesti Vabariigi kodanikke. Veel-kord aitäh kooli õpetajatele ja õpilastele. Olge ka edaspidi tublid!

Videod kontserdist





Kiire, kiire, kiire

Tõesti ei ole vahepeal olnud mahti blogisse sissekandeid lisada. Sündmusi on aga olnud palju ja mõnest nüüd tagantjärele siin ja mõnest tuleb veel ka eraldi postitus.
20. detsembril osalesin Järvamaa pensionäride jõulupeol. Olen nendel käinud juba aastaid ja ikka ja jälle on tore tõdeda, et eakate elurõõm ja peolust teeb lausa kadedaks. Jätkuks neil ikka tegutseda tahtmist.




18. detsembril kohtusime Eesti Entsüklopeediakirjastuse esindajatega, et arutada koguteose Järvamaa internetis avaldamise võimalusi. Sellesisuline hea tahte leping sõlmiti eelmisel aastal koguteose III osa esitlusel. Hardo Aasmäel olid mõned ideed projekti rahastamise osas. Leppisime kokku, et kirjastus ja maavalitsus kaaluvad oma võimalusi projekti elluviimiseks. Kindlasti oleks koguteose paljudele inimestele kättesaadavaks tegemine vajalik tegu.

15. detsembril käisin koos Järvamaa Puuetega Inimeste Koja ja Paide linnavalitsuse esindajatega Valgas vaatamas vastvalminud puuetega inimeste maja. Vastuvõtt oli südamlik. Puuetega inimeste vajadustelt lähtuvalt on renoveeritud vana lasteaiahoone – liftid, sissepääsud, jõusaal, saalid – kõik on rajatud erivajadustest lähtuvalt. Majas tegutsevad erinevad seltsid. Raha on põhiliselt saadud projektidega ja ka KOIT kavast. Linn on taganud kaasfinantseerimise ja nüüd tagab ka maja ülalpidamise. Meil Paides see praegu võimalik ei ole. Siiski on puuetega inimeste kojale lubatud uusi ruume, kui lasteaiahoonesse Pärnu tänaval rajatakse pansionaat. Igatahes on Valga inimesed teinud valmis eeskuju vääriva maja. Küll me Järvamaal ka selleni jõuame.

12. detsembril andsin üle tänukirjad tublidele naiskodukaitsjatele Naiskodukaitse Järva ringkonna taasloomise 10. aastapäeva puhul. Oli tore ja südamlik õhtu.

10. detsembril juhtisin esimest korda Koeru Hooldekeskuse nõukogu koosolekut. Nõukogus on kolm uut liiget. Lisaks minule veel Imavere vallavanem Jüri Ellram ja Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. Eelmisest koosseisust jäid Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja ja Koeru Keskkooli direktor Tiit Kalda. Juhatus on kokkuhoidlikult toimetanud. Sooviti saada raha rekonstrueerimiseks struktuurifondidest ja raha koguti omaosaluse tarbeks. Kahjuks jäi hooldekeskuse projekt joone alla. Järgmiseks nõukogu koosolekuks peab juhatus võtma laenupakkumised pankadelt. Otsustasime, et teeme hooldekeskuse lõpuni korda. Juba järgmiseks nõukogu koosolekuks võtab juhatuse liige laenupakkumised ja siis saame otsustamisega edasi minna.

Neljapäev, 10. detsember 2009

Viime koostöö uuele tasandile


Artikkel Järva Teatajas 10.12.2009

Täna möödub kakskümmend aastat omavalitsusliku haldussüsteemi taasloomise algusest Eestis. 10. detsembril 1989 valitud esinduskogud, tollal veel küla-ja linnanõukogud, panid aluse tänastele omavalitsustele – valdadele ja linnadele ja asusid taastama Eesti oma riiki.
Toonased maakonnajuhid meenutavad, et algus ei olnud kerge. Puudus kogemus ja reaalne ettekujutus, mida me siis ikkagi tahame, kuhu peame välja jõudma. Kuigi innustudes laulvast revolutsioonist oli selge, et töö, mida tegema asutakse, toob lähemale unistust iseseisvast Eestist. Üks raskemaid ülesandeid oli leida õiged inimesed, kes asuksid kohalikku omavalitsust sõna otsese mõttes taas looma, üles ehitama. Juhid siiski leiti ja mitmed neist tegid seda tööd pikki aastaid. Rein Arjukese ja Kalju Kertsmik Albus, Udo Tomann Amblas, Jüri Ellram Imaveres, Rein Köster Järva-Jaanis, Heldur Henberg Kabalas, Üllar Vahtramäe Karedal, Heino Laimets ja Viktor Andrianov Koerus, Asta Kivi Koigis, Kaupo Tõruke Lehtses, Vello Tammer Oisus, Ülo Ansberg Paide vallas, Toomas Põldma ja Allan Alev Roosna-Allikul, Uudo Kalamann Türi vallas, Rein Toome ja Leo Voorel Väätsal, Jaan Rõuk Paides ja Theo Aasa Türil olid need inimesed, kelle juhtimisel alustati tänaste tugevate omavalitsuste loomist.
Alustati tuli toona peaaegu nullist. Kogu võim ja raha olid siis veel maakonna tasandil ning samuti äsjavalitud maavolikogu ja maavalitsus andsid suure osa sellest üle kohalikule tasandile. Tänase päeva jaoks omab aga erilist tähendust juba esimestel aastatel alguse saanud ühine arupidamine ja tegutsemine ning aastate jooksul arenenud koostöö ja traditsioonid. Kuigi jaotati võimu ja ülesandeid maakondlikult tasandilt kohalikule tasandile, tõdeti siiski, et nii mitmeidki tegevusi on otstarbekam teha ühiselt. Suur osa koostöö kujundamisel oli toonasel maavanemal Arvo Sarapuul ja tema juhitud maavalitsusel ning muidugi omavalitsusjuhtide asutatud vallavanemate ja linnapeade kogul, mida juhtisid Uudo Kalamann ja Üllar Vahtramäe. Nagu meenutavad asjaosalised, valitses toona hea ja üksteist toetav õhkkond. Olid ju kõik tegevused suunatud ühise lõpptulemuse saavutamisele, et Järvamaa inimeste elu-olu oleks võimalikult hästi korraldatud ning omavalitsused saaksid iseseisvamateks ja tugevaks.

Omavalitsuste kootöö jõudis uuele tasandile Järvamaa Omavalitsuste Liidu loomisega 1995. aastal. Just liidu eestvedamisel ning koostöös maavalitsusega loodi järgnevatel aastatel mitmed ühisasutused nagu AS Järvamaa Haigla, AS Väätsa prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Kesk-Eesti Noortekeskus, Järvamaa Arenduskeskus, Järva infoportaal, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Omavalitsuste liidul on aastate jooksul olnud väga suur osa Järvamaa traditsioonide hoidmisel ja arendamisel. Maavalitsuse koostööd omavalitsustega toetab alates 1997. aastast maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping ning koostööd maakonnas laiemalt Järvamaa arengulepe, mis on ainulaadsed kogu Eestis.

Tänase päeva mured on seotud eelkõige omavalitsuste liidu ja tema loodud ühisasutuste tulevikuga. Ühisasutused on omal ajal tehtud kindlate omavalitsuslike funktsioonide üleandmise eesmärgil või otseselt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nad täidavad oma eesmärki, oleme sellega harjunud ja võtame neid kui iseenesest mõistetavaid. Auku märkame alles siis, kui mõne neist likvideerime. Just nii juhtus aastaid tagasi Järvamaa Kultuurifondiga. Pean siiani selle asutuse kaotamist veaks.
Volikogudes on inimesed aastate jooksul vahetunud, samuti on vahetunud omavalitsusjuhid. Uutel tulijatel võtab aega, et hoomata maakonda kui tervikut ning näha iga üksiku omavalitsuse rolli selles. See võib olla mõistetav, kuna ühistegevusest saadav kasu ei ole alati koheselt rahaliselt mõõdetav. Seetõttu on vahel kuulda skeptilisi arvamusi üht või teist asutuse või ühistegevuse vajalikkusest.
Juba lähipäevil tuleb kokku Järvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek, et arutada ühe küsimusena liidu tuleva aasta eelarvet. Loodan väga, et omavalitsusjuhid, vaatamata raskustele kohalike eelarvete kokkupanemisel, arvestavad liidu kui koostöö organisatsiooni erilist rolli Järvamaa kogukonna jaoks ning suudavad ühistegevusse panustada piisavalt vahendeid. Täna on omavalitsuste liit pea ainsaks institutsiooniks, mis koos ühisasustustega hoiab kõigi järvakate jaoks olulisi väärtusi ning osutab kõigile vajalikke avalikke teenuseid. Veelgi olulisemaks saab tema roll aga lähiaastatel. Kui kakskümmend aastat tagasi toimus protsess, et omavalitsused võtsid üle maakonnatasandi ülesandeid, siis nüüd on selgelt näha vajadus vastupidise protsessi jätkamiseks. See on üheks arvestatavaks alternatiiviks valdade ühinemisele.
Väga loodan, et omavalitsuste liitu ühinenud omavalitsuste volikogud ja valitsused oskavad näha ühistegevuse kasu, suudavad kõrvale jätta erakonnapoliitika ja keskenduvad oma põhiülesande täitmisele, organiseerimaks kõigi jaoks kasulikku koostööd. Just koostöö on olnud meie Järvamaa omavalitsuste hea märk väljapoole. Organisatsiooni siseselt on seda aidanud hoida usaldus ja kokkulepetest kinnipidamine. Need põhimõtted on omavalitsuste koostöö aluseks olnud kakskümmend aastat tagasi ning on seda ka täna.

Kolmapäev, 2. detsember 2009

Eelmisel nädalal tutvusin Kaitseliidu Järva malevaga


Külastasin eelmisel nädalal Kaitseliidu Järva maleva staapi. Rõõm oli kohtuda tublide ja pühendunud inimestega, kes teevad palju riigi kaitsevõime tugevdamiseks ning tublide kodanike kasvatamiseks. Kõigepealt rääkisingi sellest, et külaskäikudel maakonna koolidesse on seal tunnustavalt märgitud kaitseliidu aktiivsust Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide tegevuse hoogustamisel ja isamaalisel kasvatusel. Ühe teemana käsitlesime riiklike tähtpäevade tähistamist tuleval aastal. Leppisime kokku, et osalen 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, 24. veebruaril paneme koos kaitseliidu esindajatega lilled Vabadussõja mälestusmärkide jalamile Peetris ja Müüsleris. Traditsiooniliselt tähistame Eesti lipu päeva. Võidupüha pidustused tulevad seekord 23. juunil Peetris. Kaitseliit jätkab Pitka matka korraldamist, see toimub 14. veebruaril. Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil korraldab Kaitseliit jalgrattamatka Tagametsa. Oluline tähtpäev on Kaitseliidu Järva maleva taasloomise 20. aastapäev 14. aprill.


Ühe teemana arutasime kohtumisel Paide linnavalitsuse ettepanekut lasketiiru rajamiseks. Kaitseliidu Järva maleva juhtkond on sellest väga huvitatud ja kindlasti tahab lasketiiru rajamist toetada. Samas ei ole võimalik loobuda maleva lasketiiru rajamisest, mis on mõeldud ka lahingrelvade kasutamiseks ja seega ei sobi linnakeskkonda. Veel arutasime kaitseliidu võimalusi toetada perearste gripiepideemia korral. 12. detsembril kutsuti mind Naiskodukaitse taasloomise aastapäeva tähistama. Tahan kindlasti osaleda.






Laupäev, 28. november 2009

Paide Gümnaasium on saja aastane

Kõne Paide Gümnaasiumi 100. aastapäeva aktusel täna Paide spordihallis.


Austatud Paide Gümnaasiumi vilistlased, endised ja praegused õpetajad, õpilased. Teie tänane rohkearvuline osavõtt näitab austusavaldust oma koolile tema auväärse juubeli puhul. See näitab, et hoolite ja armastate oma kooli ja peate oluliseks seda, mida kool teile eluks kaasa andnud on.

Ühel hetkel olete te kõik võrdsed selle auväärt kooli ees, esimest korda oli see siis, kui sulgesite kooliukse enda järel. Kooliaeg sai minevikuks, ees ootas erinevate võimalustega tulevik. Teisel korral olete taas võrdsed, kui tulete oma kooli tagasi. Nagu täna. Unustate selle, kes olete, unustate vanuse, taas olete need koolipoisid ja -tüdrukud, kes aastaid tagasi. Kuigi koolimaja on tundmatuseni muutunud, siis koolitunde loote te ise oma kohalolekuga, oma mälestustega, oma juttudega. Ka pole hoonet iialgi jätnud selle kooli vaim, ta on siin ja te tunnete ta kohalolekut, usun, et isegi siin, selles suures spordihoones. Ja kuidas teisiti see olekski võimalik.

Vaataksin aga tänast teie kooli juubelit veidi laiemalt. Vaataksin seda kogu Järvamaa kontekstis. Eile pidasime konverentsi 100 aastat gümnaasiumiharidust Järvamaal. 1909 aastal loodud Paide Tütarlaste Gümnaasium oli esimeseks gümnaasiumiharidust andvaks kooliks terves maakonnas. Kuigi tänaseks päevaks pole täpselt teada, kui palju oli koolis õpilasi väljastpoolt Paidet, siis vähemalt võimalus oli selleks loodud. Järvamaa on läbi ajaloo olnud edumeelne hariduse andmisel ja koolivõrgu loomisel. Ja nii nagu 100 aastat tagasi, on ka praegu Paide Gümnaasiumil oluline koht maakonnas gümnaasiumihariduse andmisel ja lähiaastatel suureneb see veelgi. Ja just see vastutus paneb kooli õpetajaid koostöös lapsevanematega mõtlema ja tegutsema järjest kvaliteetsema hariduse andmisele. Tingimused selleks on nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt loodud, Paide Gümnaasiumi koolihoonete kompleks on kaasaegseim maakonnas.

Paljud teist on täna juba endised paidekad, endised järvakad. Tahaks väga, et tänane taaskohtumine oma kodukooli, kodulinna ja kodumaakonnaga paneb teid kõiki rohkem mõtlema sellele, et olete järvakad. Mõtlema rohkem Järvamaale ja sellele, kuidas võiksite talle kasulikud olla. Ja kasulik olla saab hea sõnaga, positiivse kommentaari, julgustava idee, konstruktiivse koostööga erinevate organisatsioonide või asutustega. Meie jaoks on näiteks tähtis ka see kui oma praeguses kodukohas olete kursis siinsete tegemistega ja vahel ütlete „aga meil Paides, või meil Järvamaal on see või teine asi hoopis paremini tehtud. Või kui viga näed laita, siis tule ja aita. Meie siin, kes me töötame ja elame Järvamaal hoolime oma kodumaakonnast ja teeme kõike südamega oma südamaa heaks. Ja süda teatavasti peaks kiirgama väljapoole headust, tolerantsi ja armastust.

Õnnitlen Teid kooli 100. aastapäeva puhul ja soovin meeleolukat sünnipäevapeo jätku!

Neljapäev, 26. november 2009

Koostada on vaja maakonna terviseprofiil*



See mõte jäi kõlama tänaselt kohtumisel Järva maavalitsuse tervisenõukogu esimehe Maire Raidverege. Just terviseprofiil saab olla parimaks aluseks ka terviseedenduse kavandamisel ning ka teiste strateegiliste plaanide tegemisel. Terviseprofiil on maailmas laialdast kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade piirkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab oma edaspidist tegevust paremini kavandada ja korraldada. Leidsime, et terviseprofiili koostamisega tuleb tegelema hakata koheselt sest juba 2010. aasta II kvartalist avaneb võimalus taotleda rahastust terviseedenduseks Euroopa Sotsiaalfondi meetmest 3.1. „Tervislikke valikuid toetavad meetmed“. Täpne toetatavate tegevuste nimekiri ja taotlusvooru tingimused kinnitatakse määrusega 2010. a. alguses. Projekti absoluutne tingimus on aga see, et taotlus peab tuginema terviseprofiilile. Tervise Arengu Instituut on alustanud ka terviseprofiili koostamise koolitusi.

Maire Raidvere ütles, et tänased tervisenõukogu liikmed teevad oma tööd südamega. Samuti tegi ta ettepaneku, tänada nõukogu liikmete tööandjaid, et nad on võimaldanud inimestel seda tööd teha. Nõukogu esimees tegi mulle ettepaneku, täiendada nõukogu koosseisu. Otsustasime, et kinnitame uue nõukogu koosseisu jaanuaris.



* Terviseprofiil on abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel.

Ida Regionaalne Maanteeamet tutvustas teehoiukava eelnõu aastateks 2010-2013


Eile kohtusin Ida Regionaalse Maanteeameti direktori Eugen Õisiga, kes tutvustas teehoiukava. eelnõu aastateks 2010-2013. Esitlus oli väga põhjalik eriti valdkonnaga tutvumise mõttes. Teehoiukavas ei ole suuri muudatusi võrreldes kehtivaga. Oluliste teemadena oli kõne alla Paide-Türi tee remontimata lõigud Reopalus ja Kirnas. Ameti juhid kinnitasid, et tehakse kõik remondi lõpetamiseks järgmisel aastal. Vahendid selleks on teehoiukavas ette nähtud. Suurema tööna on kavas veel Taikse - Oisu tee remont, millega on juba alustatud. Maakonnas on seoses põhimaanteede rekonstrueerimisega lisandunud palju kergliiklusteid, mis muudavad liikluse jalakäijatele ja kergliiklusvahendiga liiklejatele ohutumaks. Härra Eugen Õis rõhutas, et oluline on koostöö kohalike omavalitsustega kergliiklusteede hooldamisel. Leppisime kokku, et teehoiukava vaadatakse igal aastal üle ja võimalikud muudatused on siis võimalik lisada. Uue aasta alguses kohtuvad Ida Regionaalse Maanteeameti juhid ka Järvamaa omavalitsusjuhtidega.

Kolmapäev, 25. november 2009

Leader programm toetab tublisti kohalikku arengut



Eile kohtusin Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepaga ning MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) juhtide Malle Rooba ja Silva Anspaliga. Katriniga olen maakonna arendusküsimustest rääkinud ka eelnevalt, kohtumine JAP-i esindajatega oli aga maavanemana esmakordne. MTÜ Järva Arengu Partnerid on Leader programmi kohalik tegevusgrupp, mis ühendab põhiliselt Kesk-Järva piirkonda. Lõuna-Järvamaal tegutseb MTÜ Lõuna-Järvamaa Kootöökogu ja Ambla vald on ühinenud MTÜ-ga Arenduskoda Tapa kandis.
JAP tegevjuht Silva Anspal ütles, et suur töö on ära tehtud liikmete koolitamiseks ja see on üks prioriteetidest. Lähtudes piirkonna probleemidest ning elanike vajadustest on JAP üldkogu välja lähiaastateks valinud kaks põhilist arengusuunda: elukeskkonna parandamine ning kohalikele toodetele ja teenustele lisaväärtuse andmine. Taotlusi saab esitada erinevate meetmete raames. Nendeks on elukeskkonna arendamise meede, kogukonna arengu meede, ettevõtluse arengu meede ja turismiarengu meede. Ainuüksi kevadvoorus jagati erinevate projektide toetuseks 6,7 miljonit krooni. Teiste hulgas sai toetust MTÜ Südamaa Vabavald teemapargi „Mini-Eesti“ eelprojekti koostamiseks ja visuaalse identiteedi loomiseks. Just Mäo arengu teemadele keskendusime oma kohtumisel põhiliselt. Lähiajal algab Mäo reisterminali rajamine, hakatakse koostama Mini-Eesti eelprojekti ja sellepärast leidsime, et korraks oleks ühe laua taha vaja saada kõik Mäo piirkonna arengust huvitatud osapooled. Leppisime kokku, et Järvamaa Arenduskeskus ja JAP koostöös Paide vallaga korraldavad vastava arutelu jaanuaris.
Katriniga rääkisime veel ka SA Põhja-Eesti Turism tegevusest. Katrin on nimetatud sihtasutuse nõukogusse Järva maavalitsuse esindajana. Tema hinnangul vajaks organisatsiooni tegevus ümberkorraldusi. Leppisime kokku, et Katrin koostab vastavasisulise kirja Põhja-Eesti maakondade omavalitsusliitudele ja maavalitsustele. Lähiajal loodan kohtuda ka MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu juhtidega.


Teisipäev, 24. november 2009

Kadrid käisid ja mind ei olnud kodus :)

Tore ikka!

Spordiliidud edendavad sporti raskuste kiuste



Esmaspäevasel Järvamaa Spordiliidu juhatuse ja Järvamaa Noorte Spordiliidu juhatuse liikmete kohtumisel jäi kõlama mõte, et liitude ühinemisel mõtet ei ole, küll tuleks senisest enam teha kootööd võistluste kalendri koostamisel ja ka teatud võistluste korraldamisel. Koostöö parandamine oligi kohtumise eesmärgiks. Rahatuge oma tegemisteks on mõlemal liidul praegu raskem saada, aga vaatamata sellele ollakse optimistlikud.



Esmaspäev, 23. november 2009

Järvamaa Ingerisoomlaste Selts tähistas 20. aastapäeva



Laupäeval tähistas Järvamaa Ingerisoomlaste Selts oma 20. aastapäeva. Pean ütlema, et sellisel südamlikul ja kooshoidval koosviibimisel pole ma tükil ajal viibinud. Uurisin enne põhjalikult ingerisoomlaste ajalugu ja kultuuri, praeguste seltside tegevust, kuid see, mida mulle seal eravestlustes kirjeldati, pani mind vägagi mõtlema. See rahvas on pidanud läbi elama väga palju kannatusi, kaotama oma kodumaa ja varjama oma päritolu. Oma kõnes tänasin ma meie ingerisoomlasi, et nad elades Eestimaal on võtnud omaks meie keele, kultuuri. Järvamaa Seltsi eestvedajateks on kahekümne aasta jooksul olnud Herta Preema ja Elina Kingisepp. Nende eestvedamisel sai kaante vahele kogumik "Minu rahvakild". Seltsi mure on, et nende liikmeskond vananeb, seetõttu kutsun nooremaid inimesi, kelle juured ulatuvad Ingerimaale, ühinema Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsiga.


Reede, 20. november 2009

Järvamaa kodanikuhariduse konverents läks korda



Eile toimunud Järvamaa kodanikuhariduse konverentsil valitses sõbralik ja avatud õhkkond. See on niisuguse sündmuse puhul oluliseks edu pandiks. Kui lisada sellele head ettekanded ja huvitav ning üksteist toetav arutelu, siis on rahuloluks põhjust küllaga. Järvamaa kodanikuühendused on täna suur jõud. Osalesin omavalitsuste töögrupis, kuhu kuulusid mitmed äsja ametisse saanud vallavanemad. Kõik nad olid ühel meelel, et kodanikuühenduste ja kodanike kaasamiseks valla elu korraldamisse saab veel palju ära teha. Tunnustamine on üks võimalustest, mida ka konverentsi lõpus tegime.

Vaata uudist Järvamaa infoportaalis

Järvamaa koolid kasvatavad häid kodanikke

Eilsel kodanikuhariduse konverentsil oli rõõm tõdeda, et vaatamata ettekannetes kõlanud kriitikale haridussüsteemi aadressil, võib paljudes Järvamaa koolides heade kodanike sirgumiseks tehtavaga rahul olla. Kasvõi nendes koolides, kes osalevad või on osalenud konkursil Järvamaa kaunis kool. On ju õpilasprojekti “Eesti kaunis kool” korraldajad seadnud peaeesmärgiks koolikeskkonna kasvatuslikud mõjutegurid: kooli vaimsuse ja õpilaste väärtushinnangute kujundamise. Tähtsal kohal eesmärkide hulgas on kodanikuharidus, keskkonnasäästlikkus ja loodushoid, isamaaline kasvatus ja lipukultuur. Üht-teist võib näha-kuulda ka lisatud videoklippides. Käesoleva aasta konkursi võitja selgub juba lähiajal.





Teisipäev, 17. november 2009

Valime Järvamaa kaunimat kooli

Täna külastasime konkursi „Järvamaa kaunis kool 2009“ komisjoniga Retla Kooli ja Koigi Põhikooli. Nemad on seekord ainsad konkursil osalejad. Mõlemas koolis on tiitli taotlemiseks palju tehtud. Tegevused on koolides toimunud pikaajaliselt ning välja on kujunenud traditsioonid, mida kaasajastatakse ja laiendatakse kõrvaltegevustega. Projekti on kaasatud kogu kooli personal, lisaks ka lapsevanemad. Nii on näiteks Retla Kooli õpilased teinud omale uued rahvariided,  Koigis on jällegi väga põhjalikud kodu-uurimisprojektid. Komisjonil seisab ees raske valik, sest mõlemad koolid on kahtlemata kaunima kooli tiitlit väärt, kuid paraku saab selle siiski üks neist kahest.
2007. aastal tunnistati maakonna kaunimaks kooliks Roosna-Alliku Põhikool ja 2008. aastal Laupa Põhikool. Laupa kool tunnistati eelmisel aastal ka Eesti kaunimaks kooliks.

Retla Koolis








Koigi Põhikoolis