Pühapäev, 30. detsember 2012

Järvamaa elu edeneb tänu paljude järvakate tublidele tegudele ja heale koostööle



Aasta 2012 oli Järvamaa jaoks töine ja tegus. Järvakad hoidsid oma traditsioone ja algatasid uusi ettevõtmisi. Aasta on olnud ka majanduskriisist toibumise aasta. Tasapisi on hakanud suurenema järvakate keskmine palk ja vähenema tööpuudus. Võrreldes möödunud aastaga on suurenenud omavalitsuste tulud.
Olime 2012. aasta kuulutanud Järvamaa lasteaastaks, et otsida uusi võimalusi koostöö süvendamiseks laste probleemide märkamisel ja  nende reaalsel abistamisel. Kokkuvõtteid tehtust käsitlesime lasteaasta konverentsil „Kas oskame ja tahame märgata". Uuel aastal kindlasti jätkame seda tegevust.

2012 oli Järvamaal ka raamatu aasta. Valmis Eesti folkloristika suurväljaande „Monumenta Estoniae Antiquae  köide "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud". Ilmusid raamatud Koigi valla ning Kareda, Prandi ja Kurla külade ajaloost. Paide Kultuurikeskuse 25. sünnipäeva puhul sai kaante vahele  Paide Kultuurikeskuse lugu.

Jõudu kogus ühistegevus väga erinevates eluvaldkondades. Kõige värskem näide sellest on Järva-Jaani, Kareda ja Koeru valla turismiedendajate ühendus Looduskaar, kes esimese ühistegevuse viljana esitles detsembri alguses paikkonda tutvustavatvideot. Üha jõulisemalt on tunda kodanikühenduste mõju maakonna elu korraldamisel. Tunnustust väärivad Järvamaal tegutsevad Leader tegevusgrupid, Kaitseliidu Järva Malev ja tema eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Kohaliku kogukonna liidriteks on mitmed külaseltsid.    

2012. aasta sündmustele tagasi vaadates meenuvad kindlasti uue vormi saanud Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Esmakordselt peeti tantsupidu staadionil ja seda saatis suur publikumenu. Tähistasime Järvamaalt pärit riigi- ja majandustegelase August Jürima 125. sünniaastapäeva.
Esmakordselt korraldati Järvamaal avatud talude päev.  Oma uksed avasid 15 Järvamaa talu, et tutvustada oma tegemisi moto all „Maal on mõnus!".  Külastajaterohkus andis tegijatele jõudu projekti korrata ka tuleval aastal. Meie talunikud ja turismiedendajad tutvustasid oma toodangut ja teenuseid Tallinnas Ülemiste Keskuses.

Maakonna omavalitsused investeerisid Euroopa Liidu fondide toetusel jätkuvalt meie inimeste elukeskkonna parandamisse. Avati Retla kooli õpilaskodu, lõpule jõudis Türi Toimetulekukooli õppehoone renoveerimine ja valmis Järvamaa Haigla Õendusabi Keskus. Oluliselt paranesid Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilaste õpi- ja elamistingimused, valmisid ühiselamu ja söökla, ehitusmaja jt objektid.

Tähelepanuväärsed investeeringud tehti Järvamaal energiatootmisse. Aravete lähistel Mägise suurfarmi juures avati Eesti esimene biogaasijaam, mis toodab soojus- ja elektrienergiat sõnnikust ning biomassist, jaamast tuleva soojusega juba köetakse Aravete asula kortermaju. Samasugune jaam käivitatakse lähiajal Oisus. Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ alustas Paidesse uue elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist.

Valmis teemaplaneering Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee trassi asukoha täpsustamiseks Mäo-Tartu lõigul. Tegemist on kaugele tulevikku suunatud planeeringuga, mille koostamisel tegi maavalitsus asjalikku koostööd piirkonna omavalitsustega.

Tublide tegudega edendasid Järvamaa elu nii juba tunnustatud kui ka noored tegijad. Nii olid August Jürima 125. sünniaastapäeva korraldajateks Uno Aan, kauaaegne kohaliku elu edendaja, noorema põlvkonna harija ja kasvataja  ningRündo Mülts, noor ajaloolane, kes on alles oma tee alguses, aga on siiski jõudnud juba palju teha oma kodukoha ajaloo jäädvustamiseks.  Sellist põlvkondadevahelist koostööd oli palju ka teistes maakonna ettevõtmistes.
Järvamaa kõrgeima autasu, Vapimärgi sai tänavu ettevõtja ja  Imavere vallavolikogu esimees Mati Hõbemägi. Järvamaa Omavalitsuste liit andis esmakordselt välja Järvamaa elutööpreemia, mille pälvis pikki aastaid Järvamaal töötanud arstRahuleid Välling.
Tunnustust mööduval aasta tehtud eest väärivad aga veel paljud järvakad. Nende hulgas MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus juhatuse liige Tiina Larven ja teised keskuse töötajad, kes käesoleval aastal käivitasid Järvamaa Toidupanga ja avasid Türi nõustamiskeskuse.
Järvamaa Haigla Õendusabi Keskuse rajamisel ja käivitamisel tegi ära suure töö haigla õendusjuht Maire Raidvere, kes pälvis oma  pikaajalise tulemusliku töö eest haigla õendusvaldkonna juhtimisel Järvamaa teenetemedali.
Tunnustust väärib 25 aastat rahvatantsujuhina tegutsenud Järvamaa selleaastase tantsupeo lavastaja Marika Kuusik, kes tänavu pälvis Ullo Toomi auaadressi. Tema juhendatav Paide Ühisgümnaasiumi vilistlaste tantsurühm "Seltskond Vilistlased" saavutas Bulgaarias toimunud Euroopa Folkloori Meistrivõitlustel Kuldse Orpheus medali.
Järvamaa aasta silmapaistvaima turismiedendaja tiitli pälvis Epp Säga, kes on loonud vanast tühjaks jäänud korterelamust keset nõukogudeaegset küla mõnusa külalistemaja.
Järvamaa Aasta sädeinimese tiitli sai käesoleval aasta Päinurme küla tegemiste eestvedaja Lea Traks,  kelle eestvedamisel on külas rajatud kooskäimise koht noortele ning päevakeskus igas vanuses külaelanikele, on ehitatud suvelava, sisustatud ruume, soetatud vabaaja tegevuste korraldamise vahendeid. Tema projektitöö on võimaldanud korraldada ka laste ja noorte suvist päevalaagrit. Järvamaa tublima vabatahtliku tiitli sai Tiiu Saarist,  kes tegeleb aktiivselt Järvamaa aja- ja kultuuriloo tutvustamise ja säilitamisega.
Maakonna 2012. aasta kaunima kodu tiitli pälvis Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodu Väätsal. Maakonna paremini  heakorrastatud kodude  omanikke tunnustasime tänukirja ja mastivimpliga Võidupühal.

Konkursile „Järvamaa parimad ettevõtted 2012" esitati mööduval aastal hulgaliselt kandidaate. Eriti rõõmustav oli parima noore ettevõtte kategoorias konkursile esitatud ettevõtete suur arv.
Konkursi võitjad olid  suurettevõtete kategoorias Paide Masinatehas, väikeettevõtete kategoorias Rebruk GH OÜ, eduka noore ettevõtte kategoorias Verston Ehitus OÜ ja piirkonna edendaja kategoorias Järva Tarbijate Ühistu. Eripreemia mahetoodete arendamise eest sai osaühing Kaks Meistrit.

4. detsembril tähistas SA A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel konverentsiga oma kümmet tegevusaastat, mis on olnud igas mõttes edukad: muuseumisse tehtud investeeringud on andnud võimaluse renoveerida hooneid, loodud on uus ekspositsioon, ehitatud laudahoone erinevate tegevuste tarbeks, tualettruumid külastajatele jne. Sisu poolelt teab iga eestimaalasest teatrihuviline Vargamäe teatriprojekte  koostöös Eesti juhtivate teatritega. Riik partnerina on andnud muuseumile tegutsemiseks kindlustunde. Ettepanek sihtasutuse moodustamiseks tuli tookord Albu valla poolt, mille eesotsas energiline ja oma valla tuntuse ja atraktiivsuse eest tegutsev  vallavanem Kalju Kertsmik.

Tublide tegudega paistsid silma Järvamaa noored. Laupa kooli õpilased kogusid ettevõtlusega raha kodutute loomade varjupaigale. Nemad said selle eest Järvamaa hea algatuse auhinna. Järvamaa aasta noore vabatahtliku preemia pälvis Väätsa Põhikooli huvijuht Evelin Puntso, kes lisaks huvijuhi tööle on Väätsa kodutütarde juht olnud juba 2006. aastast alates ning tema rühmas on üle 40 tüdruku. Läbi organisatsiooni aitab Evelin kaasa paljudele protsessidele: nt aitab noorte seas elus hoida meie esivanemate traditsioone, aitab säilitada eestlust ning kujundada noorte hulgas sõbralikku keskkonda.
Aasta noorte sõbraks valiti 2012. a Järvamaa ajaleht„Järva Teataja". Järva Teataja on läbi aegade olnud noorte toetajaks, andes välja noortele suunatud vahelehte, pakkunud noortele võimalust töötada ajalehe juures, võõrustanud noortegruppe, et nad saaksid tutvuda ajakirjanike ametiga, toetanud noortesündmusi jm.
Aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks Järvamaal valiti Väätsa vald, kus on 2012. a paistnud enim silma see, et vald kaasab noori otsustusprotsessidesse ning koostöös noortega on taasavatud valla noortekeskus, valminud rulapark jpm.
Aasta noorte algatuse auhinna said Aravete Keskkooli noored, kes remontisid ära kooli muusikaklassi ja saavad nüüd nautida muusikatunde mõnusas lavaga klassiruumis.
Juba kolmandat korda selgitasime välja maakonna andekaima gümnaasiumiõpilase, kelleks sel korra osutus Paide Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Madis Janno. Kandidaatide seast parima valimisel arvestatakse õpilase akadeemilisi saavutusi.

Järvakate tegemisi tunnustati ka  üleriigilistel konkurssidel. Järvamaale tuli konkursi „Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte" võit kahes kategoorias. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategooria võitjaks kuulutati Rexest Grupp OÜ, kes esitatakse ka Euroopa keskkonnaauhinna konkursi kandidaadiks. Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias sai võidu Aravete Biogaas OÜ.Esnas tegutseva osaühingu Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees pälvis Eesti parima mahetoote auhinna. Põhja-Eesti parima turismiprojekti auhinna sai ajakeskus Wittenstein.

See on ainult väike valik järvakate tublidest tegudest mööduval aastal. Tänusõnu väärivad aga veel paljud ja paljud järvakad.

2013. aasta saab ühelt poolt olema minevikku vaatamise aasta – käesoleva aasta detsembris avasime Kultuuripärandi aasta Järvamaal. Meil on põhjust väärtustada Järvamaal sajandite jooksul loodud pärandit ja mõelda sellele, kuidas me anname seda edasi tulevastele põlvedele.
Saabuv aasta saab olema aga ka tulevikku vaatamise aasta. Oleme kokku leppinud uue Järvamaa arenguleppe koostamise aastateks 2014-2020, milles kavandame maakonna tulevikku aastateks ette, et Järvamaa oleks jätkuvalt parim paik, kus elada ja oma lapsi kasvatada.

Õnnerikast uut aastat!

Neljapäev, 20. detsember 2012

Kõne jõuluvastuvõtul 14. detsembril 2012. Lisatud video kontserdist!


14. detsembril maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe jõuluvastuvõtul Paide raekojas.

Austatud koostööpartnerid!

2012. aasta hakkab lõppema ja kindlasti on meie mõtetes küsimused - kas võime aasta jooksul tehtuga rahul olla, kas ja kuidas arenes Järvamaa ning missugune oli meist igaühe panus sellesse? Tavapäraselt teeme kokkuvõtteid mööduvast aastast, vaatame üle oma õnnestumised ja ebaõnnestumised. Mõtleme sellele, kuidas elavad meie inimesed ja mida saaksime teha, et igal järvamaalasel läheks uuel aastal paremini.

Mööduva saata plusspoolele võib kindlasti kanda meie inimeste elukeskkonna jätkuva paranemise. Jõudsime lõpusirgele nn KOIT kava vahendite kasutamisega. Lõppes Tarbja Lasteaed- algkooli renoveerimine, valmis Retla Kooli õpilaskodu. Tulevasse aastasse jääb Koigi lasteaia ehitus. Teiste Euroopa Liidu vahendite toel valmisid Türi Toimetulekukooli õppehoone, Järvamaa Õendusabi Keskus, Järvamaa Kutsehariduskeskuse ühiselamu ja söökla, ehitusmaja jt objektid. Lausa silmaga nähtav on CO2 kvoodi müügist saadud vahendite mõju, sest lisaks soojapidavuse paranemisele on paljud hooned saanud uue nägusa fassaadi. Mitmes omavalitsuses lõppes vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamine, paljudes on nende ehitus veel käimas.

2012. aasta sündmustele tagasi vaadates, meenuvad kindlasti uue vormi saanud Järvamaa laulu-ja tantsupidu, Järva talimängud, Türi lillelaat, Maakaitsepäev Roosna-Allikul, avatud talude päev Järvamaal,  August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistamine, Järvamaa päevad Ülemiste keskuses, lasteaasta konverents, ettevõtlusnädal, kodanikuühenduste konverents ja paljud teised traditsioonilised ja uued ettevõtmised. Siinkohal tänusõnad kõikidele aktiivsetele järvakatele, kes loetletud ja paljude teiste sündmuste korraldamisel kaasa lõid. 

2012. aastal võisime märgata kodanikuühenduste järjest kasvavat mõju elu korraldamisel maakonnas. Näitena võiks tuua Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse tegevuse. Keskus on juba aastaid tegelenud projektidega, mille eesmärgiks on maakonna inimeste parem toimetulek. Selle aasta uuteks tegudeks on Türi nõustamiskeskuse ja Järvamaa toidupanga käivitamine. Märgatav on Leader tegevusgruppide mõju kodanikuühiskonna arengule. Leader meede on hästi täiendanud kohaliku omaalgatuse programmi ja teiste regionaalprogrammide võimalusi. Kasvab Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide – Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmeskond ja mõju. 

Olime 2012. aasta kuulutanud Järvamaa lasteaastaks, et otsida uusi võimalusi koostöö süvendamiseks laste probleemide märkamisel ja  nende reaalsel abistamisel. Kokkuvõtteid tehtust käsitlesime lasteaasta konverentsil „Kas oskame ja tahame märgata".  Mõned päevad tagasi oli koos lasteaasta töögrupp, kes pani paika tegevuskava uueks aastaks. Järvamaa laste turvalisuse ja heaolu eest hoolitsemine peab jätkuvalt oleme meie kõigi ühine mure.

Hea koostöö omavalitsustega toimus tervisedenduse valdkonnas. Maavalitsuse tellimusel valmisid aasta lõpus uuringud eakate ja lasteaialaste vigastuste riskide kohta. Usun, et omavalitsustel on nendest kasu oma tegevuse kavandamisel.   

Hiljuti valmis Järvamaa ühistranspordi arengukava, mis toob välja meie ühistranspordikeskuse eelised bussiliikluse korraldamisel aga samas näeb ka ühistranspordi korraldamise tsentraliseerimise ohtu. Oleme jätkuvalt seisukohal, et bussiliikluse korraldus peab jääma ühistranspordikeskuse korraldada ja selle eest peame üheskoos ka edaspidi seisma. 

Lõpule jõudis teemaplaneeringu Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamiseks Mäo-Tartu lõigul. Tegemist on kaugele tulevikku suunatud planeeringuga, mille koostamisel tegi maavalitsus asjalikku koostööd piirkonna omavalitsustega. 

Tuleva aasta üheks väljakutseks on kindlasti Järvamaa Haigla tulevik. Maakonnahaiglate tegevuse ümberkorraldamise teema on kerkinud täie teravusega arstide streigi taustal. Peame siin olema valmis seisma selle eest, et maakonna inimeste võimalused saada arstiabi ei väheneks ega muutuks keerukamaks.
Uuest aastast viiakse perearstid maavanema vastutusalast terviseameti alla. Sotsiaalminister on öelnud, et see samm „võimaldab kindlustada senisest parema esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse maapiirkondades". Tahaks loota, et see nii on.  Järvamaal on täna kõik perearstide kohad täidetud.  

2013. aasta saab ühelt poolt olema minevikku vaatamise aasta, eelmisel nädalal andsime avalöögi Kultuuripärandi aastale Järvamaal. Meil on põhjust väärtustada Järvamaal sajandite jooksul loodud pärandit ja mõelda sellele, kuidas me anname seda edasi tulevastele põlvedele. 

Saabuv aasta saab olema aga ka tulevikku vaatamise aasta. Oleme kokku leppinud uue Järvamaa arenguleppe koostamise aastateks 2014-2020 ning  alustanud eeltöödega leppe koostamiseks. Kokkulepped on saavutatud töögruppide juhtidega, kes lähiajal panevad kokku oma meeskonnad. Uue arenguleppe koostamisel on oodatud kaasa lööma senikehtiva arenguleppe kõik osapooled. Kindlasti aga kõik teie, tänasele vastuvõtule kutsutud.  Esialgseid sisendeid arenguleppesse ootame teilt juba jaanuarikuu lõpuks, et  saaksime alustada nende üle ühist arutelu.

Mööduv aasta algas rahva- ja eluruumide loendusega ja selle andmetel loendati Järva maakonnas 30 537 inimest ehk 18 protsenti vähem kui 2000. aastal toimunud rahvaloenduse ajal.  Rahvastikuregistri andmetel on järvamaalasi 1. detsembri seisuga 33356, ehk 465 inimese võrra vähem kui aasta alguses. Teame hästi, mida see tähendab maakonnale ja igale omavalitsusele. Kas aga oskame, julgeme ja tahame seda arvestada senisest enam oma otsustes ja tegudes juba uuel aastal?

Täna peaksime mõtlema sellele, missugune on meie kõigi panus aastal 2013, mida saame igaüks eraldi ja veel tähtsam, koostöös ära teha, et Järvamaa elu edeneks.

Tänan Teid kõiki hea koostöö eest mööduval aastal ja loodan, et koostöö uuel aastal saab olema veelgi parem.

Kauneid lähenevaid jõulupühi, rõõmsat aastavahetust ja õnne uueks aastaks!

Vastuvõtul kirjutasime alla Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu koostöölepingule 2013. aastaks.

Jõuluvastuvõtul esines kontserdiga Järvamaa tütarlastekoor