Reede, 30. aprill 2010

Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverents toimus juba kolmekümne neljandat korda

29.aprillil olid maakonna parimad noored kodu-uurijad koos Paide Gümnaasiumis. Järvamaa on ainuke maakond Eestis, kus noorte kodu-uurimiskonverentside korraldamise tava on katkematult kestnud nüüd juba 34 aastat. Konverentsi avades tänasin selle eest tublisid õpetajaid, kellest paljud on kodu-uurijaid juhendanud juba aastaid. Õpilaste uurimused olid tehtud väga erinevates valdkondades. Uuritud oli suguvõsa, oma kodutalu, koduküla, kodukooli ja ettevõtete ajalugu. Kõige nooremad konverentsist osavõtjad olid seekord Paide Ühisgümnaasiumi 2. a klassi õpilased, kes kandsid ette uurimustöö „Kuidas me endale nimed saime“. Noorte kodu-uurimiskonverentsi peapreemia võitis Kuldar Kark Järva-Jaani Gümnaasiumi 11. klassist uurimusega „Jalgsema küla“. Õpilast juhendas õpetaja Helgi Veemaa

Reede, 23. aprill 2010

Järvamaa Tootjate Ühendusest saab Järvamaa Põllumeeste Liit


23.aprillil osalesin Järvamaa Tootjate Ühenduse kutsel ühenduse aastakoosolekul Eistveres. Järvamaa põllumajandusühistuid ühendav organisatsioon saab traditsiooniliselt kokku Jüripäeval, enne kevadiste põllutööde kõrghooaega. Tänasin kogunenud põllumajandusjuhte selle eest, et nad raskele ajale vaatamata on suutnud jätkuvalt anda tööd paljudele inimestele ning paljudes paikades on suutnud toetada kogukonna ettevõtmisi. Mul oli meeldiv võimalus tunnustada ühenduse tegevjuhi Enn Reismanni tööd maakonna põllumeeste ühistegevuse korraldamisel maavalitsuse tänukirjaga. Enn Reismann on olnud ka see mees, kes on märganud põllumajandusjuhtide tublit tööd ja mitmeid  neid aastate jooksul autasustamiseks esitanud.  Seekord jäi kahjuks üle andmata Järvamaa teenetemedal osaühingu Estonia juhatuse esimehele Ain Aasale. Loodan seda teha juba lähiajal juba tema juures Oisus.
Järvamaa on endiselt üks tugevamaid põllumajanduspiirkondi. Järvamaa aastaramatust 2009 võime lugeda, et põllu-ja metsamajanduses töötab meil 10 protsenti tööealisest elanikkonnast ja  meie põllumehed saavad kümme protsenti põllumajandustoestustest. Ühistegevuses on aga kindlasti veel kasutamata võimalusi. Kokkusaamisel kõlas mõte, et tootjate ühendusest saab lähiajal Järvamaa Põllumeeste Liit. Loodan, et see on hea algus põllumeeste ühistegevuse hoogustamisele.   
   

Neljapäev, 22. aprill 2010

Päinurme Internaatkool saab uue maja

Riigi rahanduse olukorra paranemisel alustab Riigi Kinnisvara AS esimese riigikoolina Päinurme Internaatkooli uue hoone rajamist ja pildil olev praegune koolihoone lammutatakse. Niisugune oli 21. aprillil kooli külastanud haridus-ja teadusminister Tõnis Lukase sõnum kooli juhtkonnale ja õpetajatele. Kuna see otsus on tehtud, siis ei pühendatud palju aega vana koolihoone tutvustamisele ning minister uudistas kõigepealt kooli õpilaskodu, mida samuti juba lähiajal ootab ees renoveerimine. Maja saab uue katuse, aknad ja soojustuse.
Päinurme kooli uuendamine on maakonna jaoks väga oluline. Lapsi, kes vajavad seal pakutaval tasemel õpet, on meil paraku päris palju. Kogemus on näidanud, et tavakoolis ei suudeta nendele piisavat tähelepanu pöörata ja haridustee jääb liialt sageli pooleli. Päinurme koolis omandatud teadmised ja sotsiaalsed oskused lubavad aga paljudel edaspidi elus hakkama saada. 


Minister külastas Päinurmes ka Ründo Mültsi muuseumi. 
Enne Päinurme Internaatkooliga tutvumist osales minister Koerus toimunud kolme valla vallavanemate ja haridusjuhtide kohtumisel, mille teemaks oli gümnaasiumihariduse tulevik Koerus, Järva-Jaanis ja Aravetel. Mõned ajad tagasi alanud kolme valla koostöö nn Piibe gümnaasiumi rajamiseks sai tõsise tagasilöögi, sest Koeru vald on otsustanud taotleda riigigümnaasiumi loomist Koeru. Minister on otsustanud moodustada Koeru valla ettepaneku arutamiseks kahepoolse komisjoni ja nimetanud selle liikmeks ministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise. Järva-Jaani ja Ambla vallavanemad on otsustanud jätkata koostööd kahekesi. Loodan siiski, et arutelude tulemusel jõutakse veel kolme valla koostööni. Kerget lahendust gümnaasiumihariduse tuleviku jaoks selles piirkonnas ei ole. Lahenduste leidmisel on vaja teemat analüüsida maakonna tasandil ja vaadata ka üle maakonna piiride. Oleme selle tööga alustanud. Eelmisel nädalal oli esimest korda koos maakonna hariduse arengukava koostamise nõupidamine.

Esmaspäev, 19. aprill 2010

Kaitseliidu Järva Malev tähistas taasloomise 20. aastapäeva


14. aprillil tähistas taasloomise 20. aastapäeva Kaitseliidu Järva Malev. Väätsal toimunud peoõhtul oli saal rahvast täis ja meeleolu ülev. Järva malevat juhtinud Neeme Väli, Rein Männik, Urmas Susi ja praegune pealik Arvi Niglas  meenutasid kahekümne aasta jooksul toimunut, nende aastate rõõme ja muresid. Oma tervituskõnes rõhutasin väga head koostööd kogu nende aastate jooksul maavalitsuse ja Järva Maleva vahel. Kaitseliidul on oluline roll riigikaitses, riigi sõjalise võimekuse hoidmisel ja tõstmisel. Järva Maleva liikmed  töötavad selle nimel igapäevaselt ja innuga. Meie kaitseliitlaste sõjalise võimekuse üheks näitajaks  on silmapaistvad  tulemused erinevatel sõjalis-sportlikel jõukatsumistel. Kaitseliidu Järva malev tegutseb maakonnapõhiselt ja on aastate jooksul andnud oma panuse Järvamaa turvalisuse suurendamisse ning vajadusel on alati appi tulnud meie inimestele, kes vajavad abi.  Tänasin kõige selle eest maakonna kaitseliitlasi. 

Teisipäev, 13. aprill 2010

Riigikogu IRL-i fraktsioon külastas Järvamaad

Reedel külastas Järvamaad Riigikogu IRL-i fraktsioon. Käisin koos Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsaluga Järvamaa haiglas. Koos külastasime veel Järva-Jaani ja Ambla valda, Töötukassa Järvamaa osakonda, ning kohtusime Paide sotsiaaltöökeskuse töötajatega.
Usun, et kohtumine Järvamaa haiglas oli Urmasele kasulik. Haigla peaarst Andres Müürsepp oskas välja tuua kõik maakonnahaigla jaoks olulised teemad ja selgitas neid põhjalikult. Urmas Reinsalu veendus selles, et uus taastusraviosakond on haiglale väga vajalik. Järva-Jaanis ja Amblas toimunud kohtumiste teemaks oli haridus-ja haldusreform. Arutelul oli gümnaasiumihariduse tulevik ning riigi poliitika riigigümnaasimumide loomisel. 

Töötukassa Järvamaa osakonnas töötavad tublid inimesed


Töötukassa Järvamaa osakonda külastasin eelmisel nädalal lausa kahel korral. Kolmapäeval, 7.aprillil kohtusin osakonna juhataja Eha Tasanguga, et arutada olukorda maakonna tööturul. Reedel käisin seal koos Riigikogu liikme Urmas Reinsaluga.
Eha Tasangu sõnul on töötute arv praegu stabiliseerunud Märtsi lõpus oli Järvamaal 2388 registreeritud töötut ja  näha on langustendentsi.  Osakonnajuhataja ütles, et suurenenud  on töökohtade pakkumine. Meie ettevõtted on asunud aktiivselt kasutama palgatoetuse, praktikatoetuse jt võimalusi. Eha Tasang kiitis väga oma kollektiivi, kes on hästi hakkama saanud keerulises olukorras töötades. Tema sõnul on klientidega suhtlemine hästi sujunud ja inimesi nõustatakse erinevates valdkondades.  Võimalus on saada näiteks ka psühholoogilist abi, karjäärinõustamist ja võlanõustamist. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu hindas kõrgelt seda, et töötajatel on klientidega aega tegeleda rohkem kui suurtes keskustes. 

Esmaspäev, 12. aprill 2010

Emadepäeval tunnustame esimest korda Järvamaa aasta ema

8.aprillil toimunud konkursi „Järvamaa aasta ema 2010“ komisjoni koosolekul arutasime, kuidas ja millal autasu üle anda ja missugune peaks olema sel puhul korraldatav kontsert. See aga tähendab, et konkurss on läinud edukalt, kandidaate on esitatud kokku üksteist. Esimese korra kohta päris hea saavutus! Järvamaa aasta ema 2010 tunnustatakse emadepäeval 9.mail Paide Kultuurikeskuse toimuval Järvamaa emadepäeva kontserdil.

Koostöö on vajalik


6.aprillil toimus Jõgeva maavalitsuses Järva, Jõgeva ja Viljandi maavanemate kokkusaamine. Selle ajendiks oli hiljuti avaldatud Eesti inimarengu aruanne, milles kolme maakonna näitele viidates oli väidetud, et Kesk-Eestist on saamas ääremaa, kuna inimesed rändavad välja ja osakaal SKP-st langeb st pole ka töökohti. Kahjuks on selline tendents omane pea kõigile Eesti maapiirkondadele. Leidsime kolleegidega, et ehk suudame koostöös midagi ära teha, et olukorda parandada. Jõgeval toimunud kohtumisel arutasime praegust olukorda maakondades ja kavandasime edasist tegevust. Otsustasime, et juba lähiajal  saame kokku Viljandis, et arutada gümnaasiumihariduse tulevikku ja analüüsida Viljandis riigigümnaasiumi loomise plusse ja miinuseid ning selle mõju gümnaasiumihariduse tulevikule laiemalt. 5. maiks olen kolleegid kutsunud Järvamaale, et sügavuti arutada inimarengu aruande peatükis „Regionaalne areng ja elukeskkond“ kajastatut ja kuulata peatüki autori Rivo Noorkõivu seletusi. Eelkõige tahaksime kuulda ja arutada seda, missugused peaksid olema regionaalpoliitilised meetmed, et olukord Eestis (Kesk-Eestis) läheks paremaks. 


Teisipäev, 6. aprill 2010

Vello Kolnes on Järva-Jaanis kino näidanud viiskümmend aastat

1.aprillil oli mul au üle anda Järvamaa teenetemedal Järva-Jaani staažikale kinomehaanikule Vello Kolnesele, kes on sealkandis kino näidanud juba viiskümmend aastat. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar oli sel puhul korraldanud erakorralise vastuvõtu. Kõikide õnnitlejate sõnavõttudes kõlasid nostalgilised mälestused kunagistest kinoskäikudest ja meenutused juubilari tegevusest. Näiteks tuletas vallavolikogu esimees meelde üheksakümnendatel aastatel volikogus toimunud kino tuleviku arutelu. Raha oli siis vähe ja kinonäitamine lõpetati enamuses maakohtades. Sama saatus ootas ka Järva-Jaanit. Vello Kolnes oli arutelu käigus küsinud, et kas ta tasu saamata võib kino edasi näidata. Järva-Jaanis kinonäitamine ei katkenud ja seal on tehtud ka palju kinoajaloo jäädvustamiseks. Mõned aastad tagasi avati lausa kinomuuseum. Vello Kolnesel on selles suured teened.