Tervitus Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpetajatele 6.veebruaril 2010 Paide Kultuurikeskuses

Head lõpetajad, austatud vanemad, õpetajad ja külalised

Ülikoolilõpetaja ulatas diplomi isale ja ütles: „ Ma lõpetasin õigusteaduskonna, et sulle ja emale heameelt teha. Nüüd kavatsen ma hakata tuletõrjujaks, nagu olen öelnud sestsaadik, kui olin kuueaastane“

(Gene Brown) Ameerika haridustegelane

Selles mõttes on öeldud väga palju. Millise ajani õpin ja teen ma midagi kellegi teise jaoks, kellegi teise unistuste täitmiseks. Millisel hetkel hakkan teostama omi tahtmisi, unistusi ja mõtteid.

Täna seisate, head lõpetajad, ristteel: üks käidud tee jääb seljataha. Millist teed valida edasiseks? Valikud antud ajahetkel pole kerged ja neid valikuid mõjutab kahtlemata majanduslik hetkeseis. Neil, kellel on olemas töökoht, kuhu minna õpitut rakendama, on kahtlemata vedanud. See tee on hetkel sirge ja kindel. Kuid ka sellel teel võivad ees oodata üllatused: kurvid ja käänakud, tõusud ja langused.

Teine tee on hakata end pakkuma tööturul, sellel teel soovin kannatlikkust ja järjepanu. Vastu tuleb võtta ehk mitte just unistuste koht ja mitte just soovitud palganumber. Kuid nagu ütleb meie vanasõna: „Töö ei riku meest“ (mees võib töö rikkuda).

Ja kolmas tee on minna uuesti õppima. Kasutada seda aega juba omandatud kutse täiendamiseks või valida hoopis midagi muud. Mida laiapõhjalisemad on teie teadmised ja oskused, seda kindlamalt te end edaspidi tööjõuturul tunnete.

Teil kõigil on oma tulevik ees. Mind huvitaks väga, missugune on teie tee, teie lootuste spekter viie või kümne aasta pärast, viieteistkümne aasta pärast. Kui paljud teist on oma erialale truuks jäänud? Kui paljud teist on oma eriala kasutanud hüppelauana, et maanduda oma unistuste järgmisel astmel. Aga teadke seda, et Eesti vajab kõige rohkem värsket nooruslikku mõtlemist, lahendusi, mida varem pole olnud, lahendusi, mida meie noor riik otsib ja vajab vaadates tulevikku. Teadke seda, et juba kümne-viieteistkümne aasta pärast on iga kätepaar meie tööjõuturul nõutud. Rahvas vananeb, ja teil tuleb neid hakata ülal pidama. Teil, head noored, lasub hoopis suurem vastutus ühiskonna ees, kui meil, kes me hetkel tööjõuturul oleme.

Tahan teile soovida tänase lävepaku üleastumisel ennekõike elurõõmu ja kui tuleb raskusi, ärge kunagi arvake, et need raskused on teile ette veeretatud kiuslike, kurjade või nürimeelsete inimeste poolt. Neid on ka muidugi maailmas, aga teist maailma meil teile pakkuda ei ole. Just see karm ja raske maailm, millesse te nüüd astute, on kaunis ja lootusrikas maailm ja Eesti on see pind, millel te edasi lähete - ma loodan tarmukalt, enesekindlalt, vahel ehk kahtlevalt, ennekõike aga ausalt.

Kuni me elame, seni me õppimisest ei pääse. Õnnitlen teid, head lõpetajad!