neljapäev, 18. november 2010

Väätsa prügila tähistas 10. sünnipäeva

15. novembril möödus kümme aastat Väätsa prügila avamisest. Seda tähtpäeva tähistati  12. novembril Türil. Kõigis sünnipäeva puhul peetud ettekannetes jäi kõlama üks mõte – Väätsa prügila rajamine on maakonna omavalitsuste koostöö üks paremaid näiteid. Prügila rajamisel said omavalitsused esimese tõsise rahvusvahelise koostöö kogemuse. Prügila asukoha valikul tehti suurepärast koostööd kohaliku kogukonnaga ja see ei tekitanud mingeid probleeme. Prügila rajamist nähti Väätsa vallas kui võimalust. Seda on hea tõdeda teiste prügilate asukohavalikul ilmnenud probleemide taustal.
Prügila rajamise otsus tähendas, et sulgeda tuleb kõik seni kasutusel olnud ametlikud ja mitteametlikud prügi ladestamise kohad. Kuigi see ülesanne oli raske, on ka sellega tänaseks toime tuldud. Väätsa prügila oli esimene euronõuetele vastav prügila Eestis ja muidugi täiesti uus tase Järvamaa jäätmekäitluses. Kõik see, mis seni on tehtud jäätmete sorteerimisel ja taaskasutusel on muljetavaldav. Uus olukord jäätmemajanduses aga nõuab uusi arendusi. Sellest olen varem blogis kirjutanud.
Väätsa prügila puhul väärib aga märkimist veel üks oluline tegevus. Nimelt järjekindel töö keskkonnateadliku järvaka kujundamisel. Kõigile on teada kampaania „Vanapaber“, mille üheks osaks on koolidevaheline vanapaberi kogumise võistlus. Kampaania käigus aga saavad meie õpilased juba aastaid uusi teadmisi loodushoiust ja jäätmekäitlusest. Kooliõpilaste külaskäigud prügilasse ja prügila töötajate külaskäigud koolidesse on täitnud sama eesmärki.
Väätsa prügila 10. sünnipäeva puhul andsin üle Järvamaa teenetemärgid keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhatajale Peeter Eegile ja Väätsa prügila projektijuhile Toomas Laimetsale.








Tublide politseiametnike tänamine on üks Järvamaa traditsioonidest


Käesolev aasta olnud politseiametnikele muutusterohke ja nõudnud tõsist pingutust. Ühendametkonda sisseelamine ja eelarvekärped tõid uusi probleeme Siiski võime Järvamaal öelda, et maakonna inimeste jaoks ei ole see tähendanud turvalisuse vähenemist. Tõepoolest võib just turvalisust pidada meie maakonna üheks positiivseks märgiks. Kohtudes Järvamaa politseijuhtidega, olen pigem kuulnud, et kuritegude arv on vähenenud ja nende avastamise protsent on kõrge. Iga kuriteo või ebameeldiva situatsiooni lahendamine on heategu kellelegi konkreetselt ja laiemas plaanis kogu ühiskonnale. See aga tähendab, et politseiametnikud oma igapäevatööd teinud suure pühendumuse ja hoolivusega.  Järvamaa kogukond hindab seda ja tunnustab seda. 
15. novembril olid Järvamaa tublimad politseinikud vastuvõtul maavalitsuses. Tublimad tublimate seast said  Järvamaa autasud Andsin üle  Järvamaa teenetemärgid Lääne Prefektuuri Järva-Jaani konstaablijaoskonna piirkonnavanemale Margus Vaasile, Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaalteenistuse vanemmenetlejale Kalev Orgveele ja Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna vanemkonstaablile Valdur Mõttusele. Tänukirja aga  Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teeninduse vanemale Enna Rauale.












Ettevõtlusnädal on läbi, ettevõtlikkus peab jääma



Möödunud nädal möödus Järvamaal ettevõtluse tähe all. Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel juba mitmendat aastat korraldatav ürituste sari on suunatud juba tegutsevatele ja alles alustavatele ettevõtjatele, andmaks neile uusi teadmisi ja kinnistamaks vanu.  Suur osa nädalast on aga suunatud kooliõpilastele. Järvamaa koolides nädalal jooksul toimunud ettevõtmiste kava oli lehekülgede pikkune. 10. novembril Paide Kultuurikeskuses toimunud karjäärimessike „Lingid tulevikku“ oli kokku toonud aga nii palju noori, et kultuurikeskuse koridorides tuli liikuda külg ees. Suhtlemist ja küsimist oli palju. Usun, et noortele oli messike heaks tuleviku teejuhiks.







  
Ettevõtlusnädalal lõpetab traditsiooniliselt Järvamaa mess. Nii ka sellel aastal. Tahan tänada messi korraldajaid selle maakonna jaoks olulise tava hoidmise eest.


 







Visioonikonverentsil kõlanud ideed vajavad elluviimiseks konkreetset tegevuskava



11. novembril Türil toimunud visioonikonverents „Järvamaa aastal 2025“ plusspoolele võib kirjutada rohke osavõtu ja rühmatöös aktiivse osalemise. Kindlasti ka ettekannetest saadud uued teadmised. Konverentsi tulemuste analüüs seisab aga veel ees. Seal kõlanud uued mõtted ja ka varem väljaöeldud arenguideed vajavad elluviimiseks konkreetset tegevuskava. Seda tööd alustame kohe. Oleme alustanud Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste lepingu koostööks 2011. aastal koostamist. Visioonikonverentsi tulemused on selle üheks aluseks.
Tänan kõiki, kes osalesid Järvamaa visioonikonverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Loodan, et konverentsi ideede elluviimisel ollakse samuti aktiivsed.
Visioonikonverentsi ettekanded jt materjalid on avaldatud Järvamaa infoportaalis ja You Tubes.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis.







reede, 12. november 2010

Järvamaa Ühistranspordi Keskuse loomise kogemustest on õppida ka täna

Kümne aasta tagune aeg oli maakonna omavalitsuste koostöös eriline. Selleks, et otstarbekamalt täita oma üleandeid, otsiti aktiivselt uusi võimalusi. Eelkõige nähti neid ühistegevuses ning mõneski valdkonnas jõuti ühisasutuste loomiseni. Novembris tähistavad 10. sünnipäeva AS Väätsa  Prügila ja Järvamaa Ühistranspordi Keskus.

1. novembril sünnipäevapidu pidanud Järvamaa Ühistranspordi Keskuse loomise mõte sündis maakonna omavalitsusjuhtidel rahulolematusest  tookordse ühistranspordi korraldusega. Bussiliiklust korraldanud erafirma tegevus ei olnud piisavalt avalik ja omavalitsused said vähe mõjutada ühistranspordi korraldamist. Saime toona hea kogemuse poliitilise lobitöö tegemisel, sest keskuse loomise võimalus oli vaja seadusesse kirjutada. Pärast seda oli vaja veenda keskuse vajalikkuses ministeeriumit. Ka see õnnestus ja tookordne Teede- ja Sideministeeriumi kantsler Margus Leivo leidis võimaluse toetada keskuse loomist rahaliselt. Keskuse areng ja tegevus on näidanud, et valisime õige tee. Nende aastate jooksul on korraldatud kolm edukat riigihanget, juurutatud on elektrooniline piletimüügi süsteem, bussidele on paigaldatud video-valvekaamerate süsteem. 1. novembril algasid Mäo reisiterminali ehitustööd jne.
Küll oleksime pidanud oma kogemust aktiivsemalt levitama, et keskused oleks loodud kõikides maakondades. Tänaseks on need olemas veel ainult Harju- ja Jõgevamaal ja kavandatavad muudatused ühistranspordi korralduses võivad viia keskuste kadumiseni. Nimelt on koostatud maakondliku ühistranspordi regioonipõhisele juhtimisele ülemineku kava ja selle elluviimisel hakkaks  meie ühistransporti korraldama Ida Regionaalne Maanteeamet. Maakonna omavalitsusjuhid tunnevad õigustatult muret, et kavandatavad ümberkorraldused võivad ära nullida senised saavutused ja sellepärast pöördus Järvamaa Omavalitsuste Liit oktoobri alguses majandus-ja kommunikatsiooniministri, regionaalministri ja Maanteeameti peadirektori poole mitte viia ellu Maakondliku ühistranspordi regioonipõhisele juhtimisele ülemineku kava ning tuginedes Ühistranspordiseaduse § 7 teha kõikidele maakondadele kohustuseks käivitada piirkondlikult toimivad riigi ja kohalike omavalitsuste osalusega ühistranspordikeskused.

Rohkekm pilte Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis