Teisipäev, 31. august 2010

Huvitavat ja toredat kooliaastat!


Üks suvehommik on äkki vilu…
Päikesest palavad päevad ja maa soojusest õhkuvad ööd on ootamatult kuhugi kadunud. Kaskede rohetavatesse kroonidesse sigineb esimesi kollaseid värvilaike. Teeäärtes punavad pihlakad. Koduaedade astrid on ootevalmis, et saata pisikesi koolipoisse ja -tüdrukuid nende esimesse koolitundi.

Homme algab 2010/2011. õppeaasta – kellele esimene, kellele viimane, kellele üks paljudest. Uut kooliaastat alustavad kõik ühesuguse õhina ja lootusega. Kevadeks kogunenud pinged ja väsimus on suvepäikese käes olematusse haihtunud. Küllap lubavad paljud poisid-tüdrukud uuel õppeaastal tublimad, hoolsamad, püüdlikumad olla.
2010/2011. õppeaasta on taas kord eriline: uute õppekavade koostamine üheaegselt uue põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse rakendamisega ei saa lihtne olema.
2010. a jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, milles on esmakordselt sätestatud nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse alusväärtused, seatud erinevad eesmärgid põhikoolile ja gümnaasiumile. Uutes õppekavades on pööratud suuremat tähelepanu ainete lõimimisele. Senisest kindlam on suund õpetamiselt õppimisele. Õppekavades on rõhutatud õpikeskkonda – kool kaitseb õpilaste tervist, nii vaimset kui ka füüsilist, arvestab nende individuaalsusega. Uues õppekavas  on vähendatud ainemahte, samuti suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvõimalusi. Kõik need ja teised uuendused nõuavad koolijuhtidelt ja õpetajatelt valmisolekut ka oma koolis muutusi ellu viia. Selleks tuleb aga palju juurde õppida. Järgnevad õppeaastad, mille jooksul rakendub uus õppekava, tähendavad õpetajatele ja koolijuhtidele õppimise aastaid.

Juunikuus võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused.
Seadusemuudatused annavad võimaluse ja kohustuse senisest enam toetada õpilase arengut ja arvestada tema individuaalseid vajadusi. Esmakordselt räägitakse seaduse tasandil andekusest kui hariduslikust erivajadusest ning sätestatakse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks tehtavad toimingud koolis. Seadus kohustab koole tagama õpilastele täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde, õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus. Seaduses täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse tagamisel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pöörab tähelepanu nii õpilaste kui ka kooli töötajate vaimse ja füüsilise tervise tagamisele. Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Kool võib vajadusel kasutada elektroonilisi vaatlusseadmeid ning kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Õppeasutus töötab välja hädaolukorra lahendamise plaani.
Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.
Alates 2013/2014. õa tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika, võõrkeel), gümnaasiumi koolieksam (kooli õppesuunast tulenev komplekseksam), õpilasuurimus või praktiline töö, kusjuures riigieksamil peab saavutama vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Koolieksami sisseviimine võimaldab paremini hinnata, kuidas on õpilased omandanud just konkreetse kooli õppekava.

2010/2011. õppeaastal elavnevad kindlasti arutelud gümnaasiumihariduse andmise teemal, ees seisab koolivõrgu korrastamine. Mitmed maakonnad on astunud samme riigigümnaasiumide asutamiseks. Järvamaal on gümnaasiumihariduse ümberkorraldamisel jõudnud kõige kaugemale Türi vald – seal avatakse 2011. aastal nn puhas gümnaasium.
Eeltoodu on vaid osake järgnevate õppeaastate tegemistest. Muutused koolikorralduses ja õppesisus puudutavad õpilaste ja koolitöötajate kõrval ka lapsevanemaid, kohalikke omavalitsusi ja kogu Eesti ühiskonda, sest haridusvaldkond läheb meile kõigile korda.

Lugupeetud lasteaedade ja koolide õpetajad! Teie kätte on usaldatud Eesti riigi homse päeva kujundajad – meie lapsed. Kasvatada üles uus põlvkond haritud, teotahtelisi, kõrgete väärtushinnangutega Eesti Vabariigi kodanikke on suur ja vastutusrikas ülesanne, aga ka eriline privileeg. Teie töö tulemusest oleneb, milliseks kujuneb meie riigi homne pale. Jätkugu teil jõudu ja head tahet anda iga päev endast parim!
Armsad õpilased! Soovin, et teid ootaks ees huvitav ja tore kooliaasta, et uudishimu ja teadatahtmine oleksid teie kaaslasteks igas õppetunnis. Tundke huvi kõige vastu, mis teid ümbritseb. Minu kõige suurem soov on aga, et te märkaksite kaaslasi enda ümber. Te kõik olete kordumatud, ainulaadsed – osake üksteist hoida ja väärtustada!
Head lapsevanemad! Ka teil algab uus õppeaasta. Ikka koos lapsega, koos koolirõõmude ja         -muredega. Te saate oma last kõige rohkem abistada sellega, et olete ta kõrval, tunnete huvi mitte ainult hinnete vastu, vaid ka selle vastu, mida uut laps koolis või lasteaias teada sai, kas tal oli tore päev, mis lapsele muret valmistab. Laps ei saa alati kõikide probleemide lahendamisega hakkama, olgu ta kui suur tahes. Ükski laps ei peaks tundma end üksikuna.
2010/2011. õppeaasta eel soovin, et meil kõigil jätkuks tarkust väärt mõtted ja ideed ellu viia ning et suurte muutuste käigus säilitaksime kõik hea, mis iseloomustab Eesti kooli.

Teisipäev, 24. august 2010

Ohutuspäev oli kasulik

22. augustil toimunud ohutuspäeva alguses oli  Lääne-Eesti Päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun veidi murelik, et kas ikka külastajaid tuleb. Päeva lõppedes võis aga tema ja ka teised korraldajad tunda head meelt selle üle, et teadmisi ohutust käitumisest said ja värskendasid sajad inimesed. Lisaks ohuolukorras käitumise õpetusele said inimesed rohkem teada ka operatiivteenistuste töö köögipoolest.  Minulgi oli võimalus proovida selga ligi 50
kg kaaluvat demineerija kaitseriietustriietust ja tunda selle raskust. Kogu päeva jooksul oli tegemist nii väikestel kui suurtel. Tehisjärve ääres toimunud vetelpäästekoerte demonstratsioonesinemine oli aga päeva üks emotsionaalsemaid hetki. Usun, et seekordse ohutuspäeva edu innustab tegijaid seda järgmisel aastal kordama.




Vao on rikas küla! (lisatud videod)

21. augustil toimunud Vao kooli 170. aastapäeva tähistamisele oli kokku tulnud palju Vao ja ümberkaudsete külade inimesi. Olen ise õppinud samasuguses väikeses maakoolis nagu seda oli Vao algkool ja sellepärast tean, missuguseid väärtusi ta kannab. Südamlikke taaskohtumisi koolikaaslastega oli tore vaadata. Minu tänusõnad kuuluvad kõigile selle päeva korraldajatele. Eriline tänu kuulub muidugi peakorraldajale ja raamatu „Mälestuskilde Vao Tammiku Kalitsa küladest“ koostajale Uno Aanile. Oma ajaloolises ülevaates ütles Herbert Last, et Vao küla oli sajandeid tagasi rikas küla. Vao on rikas ka täna. Rikas just oma tublide inimeste ja eestvedajate poolest. Oma tervituses paningi külarahvale südamele, et nad oma eestvedajaid ikka hoiaksid ja toetaksid. Ainult nii saab jätkuda huvitav ja sündmusterohke külaelu.

Peo lõppedes oli mul tore võimalus tutvuda Merja külas kadunud talude ja langenud kangelaste mälestuseks rajatud kivikangruga ja kuulda  mulle küla tutvustanud perekond Allikult palju huvitavat sealsete külade ja inimeste kohta.  Lubasin neile uuesti külla minna ja siis külastada ka Merja linnamäge. Põgusa ülevaate toimunust saate lisatud videoklippidest.
Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis.






Neljapäev, 19. august 2010

Vastuvõtt medaliga kooli lõpetanutele

Täna, 19. augustil olin vastuvõtule palunud Järvamaal 2010. aastal kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetanud noored, et neid tänada suurepäraste saavutuste eest õppetöös ja soovida edu edaspidiseks.  Tore oli vaadata ja kuulata tublisid noori, kes kogu oma elu on kasvanud iseseisvas Eestis. Oma tulevikuplaanidest rääkides olid nad optimistlikud ja särasilmsed. Heameel oli kuulda, et enamus neist asub sügisest õppima kõrgkoolides ja et päris mitu tüdrukut on valinud insenerieriala. Olen kindel, et kõigist neist kuuleme ka edaspidi ja loodan salamisi, et mõnigi neist seob oma tuleviku  kodumaakonnaga.
Vastuvõtul osalenud noored on üheksateistaastased. Täpselt sama kaua on meil kõigil olnud võimalus elada jälle iseseisvas Eesti riigis,  möödub  ju homme taasiseseisvumisest üheksateist aastat.
Ilusat Taasiseseisvumispäeva kõigile!

Jõud oleks vaja ühendada

Eile Kolu mõisas toimunud kohtumisel Türi talunike Liidu liikmetega ärgitasin neid mõtlema ühtse maakonna põllumeeste liidu loomise üle. Praegu on maakonnas kolm liitu: Järvamaa Talunike liit, Türi Talunike Liit ja Järvamaa Põllumeeste Liit (endine Tootjate Ühendus). Paraku ei ole nende ühegi tegevusest peaaegu midagi kuulda. Loomulikult on nende organisatsioonide esmaseks ülesandeks tegutsemine oma liikmete huvides ja hinnangu sellele annavad ka nemad. Järvamaa on aga traditsiooniliselt üks tugevamaid põllumajandusmaakondi ja meie põllumeeste mõju peaks olema suurem ning hääl kostma kaugemale. Tänaseks peaks juba olema ületatud need vastuolud, mis kunagi olid suur- ja väiketootjate, ühistute ja talupidajate vahel. Ühine tegutsemine oleks kõigile kasulik. Kas ja kuidas jõud ühendada, peavad otsustama muidugi põllumehed ise. Head eeskuju selleks võib võtta aga mitmest maakonnast, kus põllumehed juba tegutsevad ühiselt. 

Teisipäev, 3. august 2010

Järvamaa külade päev Prandis (lisatud videod)


31. juulil kogunesid Järvamaa külade esindajad Koigi vallas Prandi külas, et pidada maha 11. Järvamaa Külade Päev. Nagu Koigi vallavanem Kristjan Kõljalg oma tervituses ütles, ei olnud neil päeva korraldamise koha osas pikka mõtlemist - Prandi külas on külaseltsi poolt selleks loodud kõik tingimused. Tõepoolest on Prandi küla heaks näiteks maakonna külaelus viimastel aastatel toimunud positiivsetest muutustest. Seal on ära osatud kasutada küla arendamiseks loodud võimalused ning kaasatud suur osa külarahvast ühistegevusse. Niisuguseid näiteid aga võib tuua veel paljudest maakonna küladest. Meie külades on projektitööd võetud väga tõsiselt ning sinna on kerkinud ja veel kerkimas palju ilusaid külamaju ja mänguväljakuid. Kogu selle suure töö taga on meie külade sädeinimesed, kes on võtnud suure organiseerimistöö oma õlgadele.

Külade päev Prandis algas meeleolukalt, kulges tempokalt - tegemist jätkus kõigile. Kohtumiseni juba järgmisel Järvamaa Külade päeval Järva-Jaani vallas!



 

Esmaspäev, 2. august 2010

Järvamaa Muuseum 105! (lisatud pildid ja videod)


31. juuli tähistas Järvamaa Muuseum 105. sünnipäeva. Sünnipäeva juhatas sisse Koeru folkloorirühm kavaga „Lähme kiike katsumaie“. Seejärel peeti kõnesid, avati uus ekspositsioon ja tänati selle tegijaid. Järvamaa Muuseumi külastades leiab sealt ikka midagi uut – olgu see siis mõni uus näitus või nagu sünnipäeval, lausa uus ekspositsioon. Muuseumirahvas on oma tööd teinud südamega ja nappide rahaliste vahenditega saavutanud häid tulemusi. Maakonnamuuseumidele ei ole viimane aasta olnud kerge. Ühiselt tegutsedes aga tõestati, et suudetakse jätkata iseseisvalt. Maakonnale on see  väga tähtis, kes siis veel paremini kannab maakonna identiteeti kui maakonnamuuseum. Kõigile, kes pole veel uut ekspositsiooni näinud, soovitan seda kindlasti vaatama minna!