Neljapäev, 31. detsember 2009

Head vana-aasta lõppu!

Tänane päeva algas intervjuuga Kuma raadiole.Lõuna ajal aga saime kokku kogu maavalitsuse perega ja tänasime kolleege, kes uuest aastast meiega enam koos ei tööta ning saatsime vana-aasta ära.


















Head vana-aasta lõppu ning õnnerikast 
uut aastat kõigile blogi lugejatele! 

Kolmapäev, 23. detsember 2009

Austatud järvakad lähedal ja kaugel



Käes on aasta kõige pimedam, aga samas ka kõige valgem aeg. Jõuluootus ja jõulurõõm valgustab meie südameid.
Jõulud ja aastavahetus panevad meid rohkem mõtlema olnule ja olevale, kodule ja lähedastele, vaatama oma südamesse. Teeme kokkuvõtteid mööduvast aastast, vaatame üle oma õnnestumised ja ka ebaõnnestumised.
Aasta 2009 oli keeruline aasta igale inimesele ja organisatsioonile. Vähenenud sissetulekud on sundinud tegema raskeid valikuid, oleme pidanud loobuma paljustki, millega olime harjunud. Samas on möödunud aastast esile tuua väga palju positiivset, seda tänu paljude järvakate tublidusele ja pealehakkamisele. Südantsoojendav on meenutada Paides sündinud maailmakuulsa helilooja Arvo Pärdi annetust Paide Muusikakoolile, mille eest muretses kool uusi pille. See oli suure inimese suur tegu.
Järvakate tublide tegude ritta mahuvad paljud ja paljud ettevõtmised, mis meie elu on edasi viinud. Loetelu on pikk: sinna mahuvad nii järvakate rohkearvuline osavõtt üldlaulu- ja tantsupeost, sel aastal valminud uued ja uhked või südamega restaureeritud vanad hooned kui ka näiteks noorte filmitegijate huvitavad ettevõtmised. Igaühel meist on kindlasti ka oma väike tegu, mille üle tunneme rõõmu ise ja rõõmustavad ka meie lähedased.
Eraldi tahan pöörduda teie poole, järvakad, kes te olete täna kodumaakonnast kaugel. Kui mahti saate, tulge kodukohta. Uuendage oma sidemeid lapsepõlvemaaga, külastage armsaks saanud paiku. Kui teil on mõni hea mõte, mis võiks Järvamaa elu edasi viia, öelge see välja. Usun, et oskame seda hinnata.

Head järvakad!

Järvamaa kõige suurem väärtus olete teie! Tänan teid, et olete olnud tegusad ja hoolivad! Soovin, et jõulurahu saabuks igasse Järvamaa kodusse, et jõuluvalgus soojendaks kõikide südameid ning juhiks tegema häid tegusid. Hoidke alles usk, lootus ja armastus. Toetage neid, kellel täna on raske, aidake neil märgata väljapääsu ka kõige raskemast olukorrast, olge lihtsalt olemas, kui teid vajatakse. Rahulikku jõuluaega, ilusat aastavahetuse ootust ning õnnerikast uut aastat!

Teisipäev, 22. detsember 2009

Staažikad omavalitsusjuhid tunnevad muret omavalitsuste liidu pärast

21. detsembril olin vastuvõtule palunud omavalitsuste eelmise koosseisu juhid, kes peale valimisi ei jätkanud omavalitsusjuhtidena. Mitmed nende hulgast nagu Rein Köster, Theo Aasa ja Taso Veere tegid seda tööd peaaegu kakskümmend aastat. Tänuks viimasel neljal aastal omavalitsusjuhina tehtu ja Järvamaa koostöötraditsioonide hoidmise eest, andsin neile üle maavalitsuse tänukirjad. Mõistetavalt läks vastuvõtul jutt omavalitsuste liidu viimasel üldkoosolekul toimunud sündmustele ja liidu tulevikule. Arvamusi oli mitmeid. Päris mitmed leidsid, et viimasel ajal JOL-i juhtimises tehtud muutused ei ole liidule kasuks tulnud ning põhikiri tuleks uuesti kriitiliselt üle vaadata. Ühe probleemina tõstatati näitkes volikogude esimeeste kaugenemine liidu tegevusest, kuna üldkoosolekud toimuvad harva. Kutsusin endiseid omavalitsusjuhte, kes enamuses jätkavad volikogude liikmetena, üles selgitama omavalitsuste liidu rolli. Samas ütlesin ka, et kindlasti vajab liit muutusi ühistegevuse valdkondades ja suundades. See aga tuleb tõsiselt liidu juhatuses ja üldkoosolekul läbi vaielda.







Jõuluvastuvõtt hilines



18.detsembril algusega kell 14 Järva-Jaanis algama pidanud maavanem ja omavalitsuste liidu jõuluvastuvõtt hilines tublist. Põhjuseks oli, et omavalitsuste liidu üldkoosolek ei lõppenud kavandatud ajal. Tagantjärele tarkus on see, et omavalitsuste liidus olevad küsimused on kõik väga olulised ja nende arutamise aega ei ole võimalik täpselt ette arvata. Seekord oli põhjuseks see, et liidu eelmise koosseisu poolt juhtimiseks kavandatud rotatsioonisüsteem ei olnud vastuvõetav uutele omavalitsusjuhtidele ja hääletati liidu juhi valimiste poolt. Mul ei ole põhjust hakata hindama demokraatlikult ja põhikirjas olemasolevat võimalust kasutades tehtud otsust. Küll on mul siiralt kahju, et omavalitsuste liit ei saanud uut juhti. Loodan väga, et omavalitsuste liidu kogenud liikmetel jätkub tahet, mõistmist ja vastutustunnet liidu edasise arengu osas ning uus juht valitakse juba 8. jaanuaril toimuval erakorralisel üldkoosolekul. Maavanema tahan teda igati toetada. On ju omavalitsuste liit maavalitsuse kõige tähtsam koostööpartner.

Vastuvõtul esinenud Järvamaa tütarlastekoor ja Järva-Jaani Kultuurimaja taidlejad võeti vastu soojalt ja neid tänati tugeva aplausiga. Tütarlastekoor jaoks oli see esimene avalik esinemine ja see tuli hästi välja. Aitäh dirigentidele Anne Toomistule ja Tiiu Schütsile. Järva-Jaani tantsijad olid nagu ikka tasemel. Ülle Vaas on juhendajana juba aastaid teinud nii tublit tööd, et Järva-Jaanis tantsib iga üheksas valla kodanik. See on Tuve Kärneri teada Eesti rekord.
Tänan veel-kord kõiki esinejaid ja külalisi.











Veel pilte!

Koigi Põhikool on Järvamaa kauneim kool 2009


17. detsembril andsin Koigi Põhikoolile üle tänukirja võidu eest konkursil „Järvamaa kaunis kool 2009“. Tänukirjaga kaasnes 20 000 krooni auhinnaraha. Konkursist olen siin blogis juba varem kirjutanud. Seekordsel külaskäigul Koigi kooli paistis veel-kord ilmekalt välja see, et kooli kõige tähtsamad isikud on õpilased ja nad kannavad seda rolli väärikalt. Juba uksel olid saabunud külalistele vastu tulnud õpilased ning õpilaste kontsert oli huvitav ja meeleolukas. Koigi kool kasvatab väärikaid Eesti Vabariigi kodanikke. Veel-kord aitäh kooli õpetajatele ja õpilastele. Olge ka edaspidi tublid!

Videod kontserdist





Kiire, kiire, kiire

Tõesti ei ole vahepeal olnud mahti blogisse sissekandeid lisada. Sündmusi on aga olnud palju ja mõnest nüüd tagantjärele siin ja mõnest tuleb veel ka eraldi postitus.
20. detsembril osalesin Järvamaa pensionäride jõulupeol. Olen nendel käinud juba aastaid ja ikka ja jälle on tore tõdeda, et eakate elurõõm ja peolust teeb lausa kadedaks. Jätkuks neil ikka tegutseda tahtmist.




18. detsembril kohtusime Eesti Entsüklopeediakirjastuse esindajatega, et arutada koguteose Järvamaa internetis avaldamise võimalusi. Sellesisuline hea tahte leping sõlmiti eelmisel aastal koguteose III osa esitlusel. Hardo Aasmäel olid mõned ideed projekti rahastamise osas. Leppisime kokku, et kirjastus ja maavalitsus kaaluvad oma võimalusi projekti elluviimiseks. Kindlasti oleks koguteose paljudele inimestele kättesaadavaks tegemine vajalik tegu.

15. detsembril käisin koos Järvamaa Puuetega Inimeste Koja ja Paide linnavalitsuse esindajatega Valgas vaatamas vastvalminud puuetega inimeste maja. Vastuvõtt oli südamlik. Puuetega inimeste vajadustelt lähtuvalt on renoveeritud vana lasteaiahoone – liftid, sissepääsud, jõusaal, saalid – kõik on rajatud erivajadustest lähtuvalt. Majas tegutsevad erinevad seltsid. Raha on põhiliselt saadud projektidega ja ka KOIT kavast. Linn on taganud kaasfinantseerimise ja nüüd tagab ka maja ülalpidamise. Meil Paides see praegu võimalik ei ole. Siiski on puuetega inimeste kojale lubatud uusi ruume, kui lasteaiahoonesse Pärnu tänaval rajatakse pansionaat. Igatahes on Valga inimesed teinud valmis eeskuju vääriva maja. Küll me Järvamaal ka selleni jõuame.

12. detsembril andsin üle tänukirjad tublidele naiskodukaitsjatele Naiskodukaitse Järva ringkonna taasloomise 10. aastapäeva puhul. Oli tore ja südamlik õhtu.

10. detsembril juhtisin esimest korda Koeru Hooldekeskuse nõukogu koosolekut. Nõukogus on kolm uut liiget. Lisaks minule veel Imavere vallavanem Jüri Ellram ja Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepp. Eelmisest koosseisust jäid Sotsiaalministeeriumi asekantsler Riho Rahuoja ja Koeru Keskkooli direktor Tiit Kalda. Juhatus on kokkuhoidlikult toimetanud. Sooviti saada raha rekonstrueerimiseks struktuurifondidest ja raha koguti omaosaluse tarbeks. Kahjuks jäi hooldekeskuse projekt joone alla. Järgmiseks nõukogu koosolekuks peab juhatus võtma laenupakkumised pankadelt. Otsustasime, et teeme hooldekeskuse lõpuni korda. Juba järgmiseks nõukogu koosolekuks võtab juhatuse liige laenupakkumised ja siis saame otsustamisega edasi minna.

Neljapäev, 10. detsember 2009

Viime koostöö uuele tasandile


Artikkel Järva Teatajas 10.12.2009

Täna möödub kakskümmend aastat omavalitsusliku haldussüsteemi taasloomise algusest Eestis. 10. detsembril 1989 valitud esinduskogud, tollal veel küla-ja linnanõukogud, panid aluse tänastele omavalitsustele – valdadele ja linnadele ja asusid taastama Eesti oma riiki.
Toonased maakonnajuhid meenutavad, et algus ei olnud kerge. Puudus kogemus ja reaalne ettekujutus, mida me siis ikkagi tahame, kuhu peame välja jõudma. Kuigi innustudes laulvast revolutsioonist oli selge, et töö, mida tegema asutakse, toob lähemale unistust iseseisvast Eestist. Üks raskemaid ülesandeid oli leida õiged inimesed, kes asuksid kohalikku omavalitsust sõna otsese mõttes taas looma, üles ehitama. Juhid siiski leiti ja mitmed neist tegid seda tööd pikki aastaid. Rein Arjukese ja Kalju Kertsmik Albus, Udo Tomann Amblas, Jüri Ellram Imaveres, Rein Köster Järva-Jaanis, Heldur Henberg Kabalas, Üllar Vahtramäe Karedal, Heino Laimets ja Viktor Andrianov Koerus, Asta Kivi Koigis, Kaupo Tõruke Lehtses, Vello Tammer Oisus, Ülo Ansberg Paide vallas, Toomas Põldma ja Allan Alev Roosna-Allikul, Uudo Kalamann Türi vallas, Rein Toome ja Leo Voorel Väätsal, Jaan Rõuk Paides ja Theo Aasa Türil olid need inimesed, kelle juhtimisel alustati tänaste tugevate omavalitsuste loomist.
Alustati tuli toona peaaegu nullist. Kogu võim ja raha olid siis veel maakonna tasandil ning samuti äsjavalitud maavolikogu ja maavalitsus andsid suure osa sellest üle kohalikule tasandile. Tänase päeva jaoks omab aga erilist tähendust juba esimestel aastatel alguse saanud ühine arupidamine ja tegutsemine ning aastate jooksul arenenud koostöö ja traditsioonid. Kuigi jaotati võimu ja ülesandeid maakondlikult tasandilt kohalikule tasandile, tõdeti siiski, et nii mitmeidki tegevusi on otstarbekam teha ühiselt. Suur osa koostöö kujundamisel oli toonasel maavanemal Arvo Sarapuul ja tema juhitud maavalitsusel ning muidugi omavalitsusjuhtide asutatud vallavanemate ja linnapeade kogul, mida juhtisid Uudo Kalamann ja Üllar Vahtramäe. Nagu meenutavad asjaosalised, valitses toona hea ja üksteist toetav õhkkond. Olid ju kõik tegevused suunatud ühise lõpptulemuse saavutamisele, et Järvamaa inimeste elu-olu oleks võimalikult hästi korraldatud ning omavalitsused saaksid iseseisvamateks ja tugevaks.

Omavalitsuste kootöö jõudis uuele tasandile Järvamaa Omavalitsuste Liidu loomisega 1995. aastal. Just liidu eestvedamisel ning koostöös maavalitsusega loodi järgnevatel aastatel mitmed ühisasutused nagu AS Järvamaa Haigla, AS Väätsa prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Kesk-Eesti Noortekeskus, Järvamaa Arenduskeskus, Järva infoportaal, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Omavalitsuste liidul on aastate jooksul olnud väga suur osa Järvamaa traditsioonide hoidmisel ja arendamisel. Maavalitsuse koostööd omavalitsustega toetab alates 1997. aastast maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping ning koostööd maakonnas laiemalt Järvamaa arengulepe, mis on ainulaadsed kogu Eestis.

Tänase päeva mured on seotud eelkõige omavalitsuste liidu ja tema loodud ühisasutuste tulevikuga. Ühisasutused on omal ajal tehtud kindlate omavalitsuslike funktsioonide üleandmise eesmärgil või otseselt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nad täidavad oma eesmärki, oleme sellega harjunud ja võtame neid kui iseenesest mõistetavaid. Auku märkame alles siis, kui mõne neist likvideerime. Just nii juhtus aastaid tagasi Järvamaa Kultuurifondiga. Pean siiani selle asutuse kaotamist veaks.
Volikogudes on inimesed aastate jooksul vahetunud, samuti on vahetunud omavalitsusjuhid. Uutel tulijatel võtab aega, et hoomata maakonda kui tervikut ning näha iga üksiku omavalitsuse rolli selles. See võib olla mõistetav, kuna ühistegevusest saadav kasu ei ole alati koheselt rahaliselt mõõdetav. Seetõttu on vahel kuulda skeptilisi arvamusi üht või teist asutuse või ühistegevuse vajalikkusest.
Juba lähipäevil tuleb kokku Järvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek, et arutada ühe küsimusena liidu tuleva aasta eelarvet. Loodan väga, et omavalitsusjuhid, vaatamata raskustele kohalike eelarvete kokkupanemisel, arvestavad liidu kui koostöö organisatsiooni erilist rolli Järvamaa kogukonna jaoks ning suudavad ühistegevusse panustada piisavalt vahendeid. Täna on omavalitsuste liit pea ainsaks institutsiooniks, mis koos ühisasustustega hoiab kõigi järvakate jaoks olulisi väärtusi ning osutab kõigile vajalikke avalikke teenuseid. Veelgi olulisemaks saab tema roll aga lähiaastatel. Kui kakskümmend aastat tagasi toimus protsess, et omavalitsused võtsid üle maakonnatasandi ülesandeid, siis nüüd on selgelt näha vajadus vastupidise protsessi jätkamiseks. See on üheks arvestatavaks alternatiiviks valdade ühinemisele.
Väga loodan, et omavalitsuste liitu ühinenud omavalitsuste volikogud ja valitsused oskavad näha ühistegevuse kasu, suudavad kõrvale jätta erakonnapoliitika ja keskenduvad oma põhiülesande täitmisele, organiseerimaks kõigi jaoks kasulikku koostööd. Just koostöö on olnud meie Järvamaa omavalitsuste hea märk väljapoole. Organisatsiooni siseselt on seda aidanud hoida usaldus ja kokkulepetest kinnipidamine. Need põhimõtted on omavalitsuste koostöö aluseks olnud kakskümmend aastat tagasi ning on seda ka täna.

Kolmapäev, 2. detsember 2009

Eelmisel nädalal tutvusin Kaitseliidu Järva malevaga


Külastasin eelmisel nädalal Kaitseliidu Järva maleva staapi. Rõõm oli kohtuda tublide ja pühendunud inimestega, kes teevad palju riigi kaitsevõime tugevdamiseks ning tublide kodanike kasvatamiseks. Kõigepealt rääkisingi sellest, et külaskäikudel maakonna koolidesse on seal tunnustavalt märgitud kaitseliidu aktiivsust Noorkotkaste ja Kodutütarde organisatsioonide tegevuse hoogustamisel ja isamaalisel kasvatusel. Ühe teemana käsitlesime riiklike tähtpäevade tähistamist tuleval aastal. Leppisime kokku, et osalen 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, 24. veebruaril paneme koos kaitseliidu esindajatega lilled Vabadussõja mälestusmärkide jalamile Peetris ja Müüsleris. Traditsiooniliselt tähistame Eesti lipu päeva. Võidupüha pidustused tulevad seekord 23. juunil Peetris. Kaitseliit jätkab Pitka matka korraldamist, see toimub 14. veebruaril. Taasiseseisvumispäeval, 20. augustil korraldab Kaitseliit jalgrattamatka Tagametsa. Oluline tähtpäev on Kaitseliidu Järva maleva taasloomise 20. aastapäev 14. aprill.


Ühe teemana arutasime kohtumisel Paide linnavalitsuse ettepanekut lasketiiru rajamiseks. Kaitseliidu Järva maleva juhtkond on sellest väga huvitatud ja kindlasti tahab lasketiiru rajamist toetada. Samas ei ole võimalik loobuda maleva lasketiiru rajamisest, mis on mõeldud ka lahingrelvade kasutamiseks ja seega ei sobi linnakeskkonda. Veel arutasime kaitseliidu võimalusi toetada perearste gripiepideemia korral. 12. detsembril kutsuti mind Naiskodukaitse taasloomise aastapäeva tähistama. Tahan kindlasti osaleda.