Reede, 25. juuni 2010

Tänu Võidupüha sündmuste korraldajatele (lisatud videod)

Tänan kõiki inimesi, kes korraldasid väärika ja meeleoluka Võidupüha tähistamise Kareda vallas. Eriline tänu kuulub Kaitseliidu Järva Malevale, Paide politseijaoskonnale, Järvamaa Päästeosakonnale, EELK Järva-Peetri kogudusele, Kareda vallavalitsusele ning kõigile teistele,  kes korraldasid Võidupüha tähistamist või osalesid toimunud üritustel.  Ilusat suve jätku kõigile!


Neljapäev, 24. juuni 2010

Kõne Võidupüha tähistamisel Peetris

Austatud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred.
Kallid järvamaalased!

Võidukast Võnnu lahingust möödub täna 91 aastat. Meie kohus on mitte unustada tollaseid sündmusi. Mineviku kogemustest ammutame tarkust tänaseks päevaks. Just Võnnu lahing oli see, mis otsustas Vabadussõja saatuse ja määras seeläbi kogu eesti rahva ja riigi tuleviku. Küsigem endalt, mis tõi eestlastele võidu Landeswehri üle – koosnes ju vaenuvägi Esimese maailmasõja lahingutes karastunud sõduritest ning kogenud juhtidest. Süvenemata toonaste lahingute üksikasjadesse võime öelda, et eelkõige oli see Eesti rahvaväe oluliselt parem motiveeritus ehk tugev kaitsetahe, nagu me täna räägime. Seevastu Landeswehri moodustasid eelkõige palgasõdurid, kes tulid Baltimaid vallutama aineliste hüvede lootuses. Tookord võideti Eesti vabaks tublide, oma maad ja rahvast armastavate sõdurite ja ohvitseride jõul ning rahva toetusel. Tänasel päeval hoiavad meie maad ja rahvast järjest arenev ja tugevnev kaitsevägi ja kaitseliit, kes on tänaseks võitnud rahva usalduse ja toetuse.

Meie kaitseliitlased saabusid äsja Kaitseliidu võidupüha paraadilt Viljandist. Usun, et paljud teist jõudsid vaadata paraadi teleülekannet ja veendusid veel kord, et Eesti Kaitseliit on jõud, kellega peab arvestama ka kõige tugevam vastane. Kaitseliit kujutab endast organisatsiooni, keda iseloomustab tugev kaitsetahe, koolitatud ning kogenud kaitseliitlased ja ohvitserid. Kaitseliitu toetavad tema eriorganisatsioonid Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Kaitseliidu Järva malevast rääkides lisaksin kiidunoote veelgi. Vaadates täna teie sirgeid ridu ja rõõmsaid nägusid, võime end tunda turvaliselt kõikjal Järvamaal. Me oleme kaitstud.

Hiljuti teatas Kaitseliidu Järva malev, et nende tegevliikmeskond ületas 500 liikme piiri ning koos naiskodukaitse, noorkotkaste ja kodutütardega kuulub malevasse ligi 1100 liiget. See on suur arv ja usun, et see kasvab jätkuvalt. Selles, et kaitseliitu ja tema teistesse organisatsioonidesse kuuluvad aktiivsed inimesed, oleme saanud juba veenduda. Olgu selleks teie poolt algatatud matkad admiral Pitka mälestuseks või kaasalöömine pea igal maakonna suuremal ettevõtmisel.

Täna tahaksin veel kord tänada Naiskodukaitse Järva ringkonna liikmeid, kes algatasid Järvamaa aasta ema valimise. Hea idee sai kogukonna toetuse ning käesoleva aasta emadepäeval kuulutasime pidulikul kontserdil välja esimese Järvamaa aasta ema. Kindlasti on niisugune koos tegutsemine järgimist väärt ja julgustab ka teisi kodanikuühendusi aktiivsemalt oma ideede ja mõtetega välja tulema.

Vabadus on väärtus, mida osta ei saa. Meie, siin ja praegu, saame olla õnnelikud, et elame vabas ja demokraatlikus riigis, räägime eesti keelt ja hoiame alles oma rahvakultuuri. Selle võimaluse on meile kinkinud Vabadussõjas võidelnud esiisad. Pidagem seda alati meeles ning viigem lähima Vabadussõja monumendi jalamile lillekimbu, et väljendada sellega meie piiritut tänu ja sügavat austust.

Head kaitseliitlased!

Teie tegevus nõuab pühendumust, visadust ning perede toetust ja mõistmist. Täna toovad maakondadesse võidutule Kaitseliidu malevkondade ja üksikkompaniide teenekad pealikud, kes on oma vabatahtliku tegevusega teistele eeskujuks. Järvamaale tõi võidutule Paide üksikkompanii pealik seersant Urmas Kõonurm. Teame kõik, et tema pühendumus ja aktiivsus on tõelise kaitseliitlase kvaliteedi mõõdupuuks. Teda iseloomustab hea sõjaline ettevalmistus, mida ta on korduvalt näidanud, osaledes koos kaaslastega Erna retkedel, samuti ka kodanikujulgus ja väärikus, mida ta on näidanud Paide üksikkompanii juhina.

Veel tahaksin tänada kaitseliitlaste peresid, kelle toetus selle vabatahtliku töö jaoks on väga oluline.

Hea rahvas

Täna tunnustasime 48 Järvamaa kaunimat kodu. Kodukaunistamisliikumisel on pikad traditsioonid. Taasiseseisvunud Eestis taastas selle traditsiooni President Lennart Meri. Üllale ettevõtmisele pani esimese Eesti Vabariigi ajal aluse Konstantin Päts. 2000. aastast, kui peaministriks oli Mart Laar, pärineb peaministri tänukirja ja rahvusvärvides mastivimpli kinkimise traditsioon.

Nii tunnustatakse igal aastal igast vallast nelja hoolitsetumat majapidamist. Oleme Järvmaal leidnud rasketele majanduslikele aegadele vaatamata võimalused, et seda traditsiooni hoida, sest meie südamaa inimesed on seda väärt, et neid tunnustatakse südamega rajatud kodu hoidmise eest.

Tänasel jaanilaupäeval süttivad Vabariigi Presidendi poolt maakondadesse läkitatud võidutulest kõikjal Järvamaal jaanilõkked. Meenutagu need meile omariikluse algust, ajaloolist võitu, milleta poleks olnud vabadust ega iseseisvat Eesti riiki. Oleme tänasel võidupühal ja jaaniõhtul koos, et tunda rõõmu lihtsatest asjadest - oma lastest, lastelastest, perest aga ka oma riigist, mille kaitsmisel oli 23. juunil saavutatud võit olulise tähtsusega. Seda võitu peame me üheskoos hoidma ja kaitsma.

Head võidupüha ja ilusat jaaniõhtut teile kõigile!

Veel pilte Järvamaa - Eesti Südamaa  lehel Facebookis

Kolmapäev, 23. juuni 2010

Kõne Võidupüha tähistamisel Müüsleris



Austatud kohalviibijad!

Igal aastal, Eesti  Vabariigi aastapäeval ja Võidupühal  on siin, Müüsleri ausambamäel inimesi. Vahel rohkem, vahel vähem, aga neid on alati. Nii siin kui ka teiste Vabadussõjas langenute auks püstitatud mälestusmärkide juures  tunneme end olevat oma riigi, iseseisva Eesti  alguse juures. Just sellepärast, et Vabadussõja võidud on Eesti Vabariigi nurgakivi, on rahvas pidanud kalliks Vabadussõjas võidelnute ja langenute mälestust ning neile mälestusmärke püstitanud. Aga see on ka põhjus, miks võõrvõim on neid mälestusmärke kartnud, vihanud ning hävitanud. See mälestusmärk siin taastati ühena esimestest Eestis. Siis, kui julgemad meie seast lõid pea püsti ja ütlesid, et Eesti peab jälle saama iseseisvaks. Usun, et ausammast taastades tundsid nad Vabadussõjas võidelnute tuge oma püüdlustele.  
Alles hiljuti võisime lõpuks öelda, et Järvamaal on taastatud kõik Vabadussõja mälestuseks kunagi loodud mälestusmärgid. Möödunud aasta novembris  taasavati Paide gümnaasiumis mälestustahvel Vabadussõjas langenud Paide koolipoistele. See oli väärt tegu, sest kui Vabadussõja kõige raskematel hetkedel vajati vaenlase ähvardava kallaletungi tõkestamiseks julgeid ja kindlameelseid sõjamehi, olid meie õpilased ja üliõpilased nende esimeste hulgas, kes suure ohvrimeelsusega järgisid kodumaa kutsele. Et kodukoha rahvas peab nende meeste mälestust kalliks näitab seegi, et täna mõne tunni pärast avatakse Järva-Jaanis vabadussõjas langenutele mälestustahvel. 
Tänaseks on täisealiseks saanud põlvkond, kes jällegi on kasvanud iseseisvas Eesti riigis. Just nemad hakkavad juba lähiajal kujundama oma riigi nägu. Nad on kasvanud vabas Eesti riigis ja usun, et oskavad seda vabadust hinnata ja vajadusel ka kaitsta.    
Asetades lilled siia Vabadussõja mälestusmärgi jalamile mälestame kõiki neid, kes on langenud vaba Eesti eest. Hooligem oma riigist iga päev. Vaba Eesti pole oma kodanike lugupidamise, armastuse ja hooleta lihtsalt võimalik. 
Kaunist Võidupüha!

Reede, 18. juuni 2010

Järva VI suvemängud läksid korda (lisatud videod)

13. juunil Koerus toimunud Järva VI suvemängud läksid korda. Seda vaatamata mänge saatnud vihmale ja tuulele. Järva mängude juures on lisaks heale sportlikule saavutusele oluline kogukonna, oma valla ja linna tunne ja selle eest seismine. Seda oli mängude aja tunda. Tänan mängude korraldajaid ja kõiki osalejaid. Usun, et järgmistel mängudel on osalejaid veelgi rohkem.


 

Teisipäev, 15. juuni 2010

Staažikas raamatukogutöötaja sai teenetemärgi


Eile oli mul rõõm anda üle Järvamaa teenetemärk Koigi kauaaegsele raamatukogu juhatajale Mare Nurmsalule. Raamatukogu juhataja sai temast just täna, 45 aastat tagasi ja alles kevadel andis ta  oma elutöö üle noorele, tema enda kõrval esimesed töökogemused saanud, spetsialistile.
Eile Mare Nurmsalu õnnitlenud vallajuhid ja kolleegid meenutasid erinevaid seiku Mare Nurmsalu elutöös, mida on tehtud  sooja inimliku meelega, kindlalt ja targalt seatud sihtidega ning armastuse ja austusega oma kutsetöö ja kaasinimeste vastu.
 


Mälestasime küüditamise ohvreid

Eile oli leinapäev. Mälestushetkel Paides Murtud Rukkilille mälestusmärgi juures meenutasime küüditamise ohvreid. Kuuskümmend üheksa aastat tagasi, 1941. aasta 14. juuni öösel alustas võõrvõim Eesti rahva vastast genotsiidi ja küüditas oma kodudest ligi 11 000 süütut inimest, kellest paljud ei näinud oma kodumaad enam kunagi. Juuniküüditatutest jõudsid kodumaale tagasi üksnes pooled, neist kõigest sadakond meest. 1949. aasta märtsis järgnes teine küüditamine ja kodust viidi vägivaldselt veelgi rohkem eestlasi. Küüditatute ja võõrsil hukkunud või hukatute ainus “süü” seisnes selles, et nad olid olnud vabad kodanikud, keda okupatsioonirežiim umbusaldas ja kartis. Massirepressioonidega sooviti külvata hirmu ja alandlikkust.
14. juuni 1941 on üks kõige kurvemaid päevi Eesti rahva ajaloos. Seda päeva peame mäletame meie, peavad mäletame meie lapsed, lapselapsed ja kõik järeletulevad põlved. Selleks, et mälestada neid, kes küüditati ja ei näinud oma kodu enam iialgi aga ka selleks, et hoida oma riiki niimoodi, et niisugune õudus mitte kunagi enam võimalikuks ei saaks. See aga tähendab eelkõige demokraatlike väärtuste au sees pidamist. 


Reede, 11. juuni 2010

Säreveres avati täna AGRI 2010


Järvamaa  on juba pea kaks aastakümmet võõrustanud suurimat põllumajandus-, metsandus- ja aiandusmessi AGRI. Tore on, et see sündmus toimub Säreveres, kus väga paljud Eestimaa noored omandavad põllu- ja loomapidamise tarkusi. Meie põllumehed on viimasel aastakümnel päris julgelt investeerinud uude tehnikasse ja tehnoloogiatesse. Usun, et selles on oma osa ka AGRI-lt saadud informatsioonil. Aitab ju mess olla kursis valdkonna uusimate arengusuundadega. Huvitavat vaatamist ja tegemisi jätkub AGRIL aga nii suurtele kui väikestele. Nädalavahetuse sihtkohaks võite seekord julgelt valida Särevere ja Türi. On ju lisaks AGRI-le Türil homme ka GRILLFEST.