Pühapäev, 24. juuni 2012

Kõne Võidupüha tähistamisel Roosna-Allikul (lisatud pildid)



Austatud kaitseliitlased, kaitseväelased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred! Austatud külalised!
Mul on hea meel tervitada teid siin, Roosna-Allikul. Siinsel paigal on Kaitseliidu Järva Maleva jaoks eriline tähendus. Just siin taastati veidi  rohkem kui 22 aastat tagasi  Kaitseliidu Järva malev, kui 1990. aasta kevadel taasloodi Kaitseliidu Roosna-Alliku kompanii. Selle pealikuks valiti Neeme Väli – tänane kindralmajor, üks Kaitseliidu ja Eesti Kaitseväe ülesehitajatest. Tahan maleva taasloojaid  tookord ilmutatud vapruse ja kodanikualgatuse eest südamest tänada.

Roosna-Allikul taasloodud Järva malevast on tänaseks saanud kõige suurem ja organiseeritum vabatahtlik ühendus Järvamaal, mille rolli maakonna jaoks on raske üle hinnata. Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles mõned päevad tagasi Kaitseliidu Peastaapi külastades, et Kaitseliidu liikmeskond peab kasvama, sest siis suureneb ka organisatsiooni roll Eesti riigikaitses. Hea meel on täna siin kaitseministrile edastada sõnum, et  Kaitseliidu Järva Maleva ja tema eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab aasta-aastalt jätkuvalt. Sellele toetudes võime julgelt öelda, et Järvamaa on tugev eestluse kants, kus isamaa-armastus ja ustavus Eesti Vabariigile on  auasi. Just sellel püsib aga meie iseseisvus ja vabadus, mille võitsid kätte meie esiisad Vabadussõja lahingutes.    

Kaitseliidu Järva Malevale on aasta olnud teguderohke. Õppustel omandatud teadmisi ja oskusi testiti hiljuti Kaitseväe suurõppusel „Kevadtorm 2012“. Maleva lahingkompanii koosseisus osalesid reservväelased, kellel oli ajateenistusest  möödunud aastaid. Vaatamata sellele suutsid kaitseliitlased nad sulandada kompanii koosseisu ja edukalt täita püstitatud ülesanded.

Kaitseliidu eduka tegevuse aluseks on suhted kogukonnaga nii maakonna kui omavalitsuse tasandil. Mul on alati hea meel kuulda Järva maleva pealiku suust sõnumit, et Järvamaal on asju hea korraldada, ei ole vaja pikki läbirääkimisi ja kirjalikke lepinguid, piisab vaid sõnast ja asjad laabuvad. Siinkohal tahan öelda tänusõnad meie omavalitsustele, kes on olnud Kaitseliidule heaks koostööpartneriks.

Järvamaa kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorte kotkaste ning kodutütarde eestvedamisel ja osalusel on loodud mitmed olulised maakonna traditsioonid, mida hoitakse ja arendatakse jätkuvalt. Te olete need, kes ühendavad maakonda, kaasates oma tegevusse paljusid järvamaalasi, nii vanu kui noori. Üks Kaitseliidu sõnumitest on: hoiame väärtusi, aitame inimesi, kaitseme Eestit! Seda, et see nii on, tunneme Järvamaal hästi. Aitäh teile selle eest!

Tänasel maakaitsepäeval tahan tänada ka meie politseinikke ja päästjaid, kes on professionaalsed kutsetöös,  aktiivsed ennetustegevuses ning on teinud palju selleks, et Järvamaa inimesed tunneksid end turvaliselt.

Maakaitsepäeval osalevad juba mitmendat aastat järjest Staabi-ja sidepataljoni esindajad, kellega meid seob kaugesse ajalukku ulatuv side – on ju pataljoni lipp, nii ajalooline kui ka tänane, valmistatud Järvamaa  käsitöötegijate poolt. Lipul on Järvamaa ja Paide linna vapid.  On tore, et need sidemed kestavad.

Täna tunnustasime siin neid järvamaalasi, kes on  oma kodu ja koduümbruse kauniks teinud ning sellega muutnud kaunimaks ka Järvamaa. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Kodukaunistamine ei ole ju mitte ainult oma kodu korda tegemine, see on oma küla või linna eest hoolitsemine. See on oma ümbrusest ja oma maast hoolimine. Selleks ei lähe tarvis suurt raha, selleks läheb vaja märkamist, tarkust ja ühist vaeva“. 
Tänan teid veel kord – te olete eeskujuks teistele.

Võidupühal on meil põhjust uhkust tunda nii esiisade vapruse kui ka tänaste järvamaalaste saavutuste üle. Soovin, et oskaksime rohkem hinnata saavutatut ja tunda uhkust, et elame Järvamaal. See innustab meid ka edaspidi sihikindlamalt tegutsema.    

Mõne hetke pärast saabub meie ette Võidutuli. Kaitseliidul on saanud tavaks, et Vabariigi Presidendi käest toovad võidutule maakonda tublimad kaitseliitlased. Tänavu on tuletoojateks kadettseersant Kaarel Piirisalu ja Tiiu Laaneoks. Kadett-seersant Kaarel Piirisalu on pühendunud kaitseliitlane, kelle panus Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide eesmärkide täitmisel on tähelepanuväärne. Kaarel osaleb aktiivselt erinevatel Kaitseliidu väljaõppe- ja koostööüritustel  ning peab väga oluliseks enese pidevat täiendamist, omandatud teadmisi annab ta aktiivselt edasi noorteorganisatsioonide liikmetele, on hinnatud instruktor Kaitseliidu Järva Maleva väljaõppes. 2011. aastal oli kadett-seersant Piirisalu Kaitseliidu Järva Maleva aasta kaitseliitlase nominent.
Tiiu Laaneoks on Kaitseliidu Järva Maleva liige alates 1998. aastast ja Naiskodukaitse tegevliige 2001. aastast. Tiiu Laaneoks on usaldusväärne, positiivne,  suudab teistegi tuju tõsta ja hoida, on väga aktiivne tegevliige, kes leiab alati võimaluse anda oma panus nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse kui ka noorteorganisatsioonide tegevusse. 2011. aastal valiti ta Naiskodukaitse Järva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks.

Austatud järvamaalased ja külalised!

Käes on aasta kõige valgem aeg. Täna õhtul süüdatakse jaanilõkked kõikjal üle Eesti. Loodan, et paljud neist süttivad Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutulest. Jaanilõkete juures koos olles mõtleme oma riigile, oma perele ja lähedastele. Oleme koos, et koguda jõudu ja energiat, et jätkuvalt üheskoos tegutseda meie riigi ja kodumaakonna hüvanguks.

Rõõmsat võidupüha ja rahulikku jaani kõikidele












 Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:


2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Tervitus kaunite kodude autasustamisel Võidupüha tähistamisel Roosna-Allikul (lisatud pildid)



Austatud Järvamaa kaunite kodude omanikud!  Austatud koosviibijad!
Kaunist Võidupüha teile kõigile!

Juba aastaid oleme tunnustanud Järvamaa kaunimate kodude omanikke just Võidupühal, andes neile üle rahvusvärvides mastivimplid südamega rajatud kodu hoidmise eest.
Kodukaunistamisliikumisel on pikad traditsioonid. Üllale ettevõtmisele pani esimese Eesti Vabariigi ajal aluse Konstantin Päts. Taasiseseisvunud Eestis taastas selle traditsiooni president Lennart Meri. 2000. aastast, kui peaministriks oli Mart Laar, pärineb rahvusvärvides mastivimpli kinkimise traditsioon. Oleme püüdnud Järvamaal seda kaunist traditsiooni hoida ja jätkata.
„Tehkem kodud puhtaks ja kauniks nii seesmiselt kui väliselt. See on kõige lihtsam ja jõukohasem viis muuta kaunimaks, puhtamaks, rikkamaks ja tugevamaks kogu Eesti,» ütles Meri kodukaunistamise liikumist taasalgatades. 
Täna on mul au üle anda tänukirjad ja mastivimplid Järvamaa inimestele ja ettevõtetele, kes on tõsist vaeva näinud, ilu kogu hingega loonud, muutnud ilusaks oma kodu ning ühtlasi meie kodumaakonna. Aitäh teile selle eest!












Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:


2) Maavalitsuse koduleheküljel:



Kõne Võidupüha tähistamisel Müüsleris (lisatud pildid)



Seisame tänasel võidupühal siin, Vabadussõja mälestusmärgi ees, et mälestada neid, kes on võidelnud ja langenud vaba Eesti eest. Müüsleri mälestusmärk on püstitatud Järvamaal toimunud Vabadussõja lahingutes langenute auks. Sellel on kiri – Järvamaa vabastajatele, tänulik maakond.

Mälestusmärgi püstitajad tundsid uhkust oma maakonna ja oma inimeste üle. Ka meil on jätkuvalt põhjust Järvamaa ja tema inimeste üle uhkust tunda. Me pole unustanud neid, kes kinkisid meile vabaduse. Hoolime ja tunnustame neid tublisid järvakaid, kes on aidanud kaasa meie maakonna eduloole taasiseseisvumise perioodi. Vaatame uhkusega oma lastele ja noortele ning püüame muuta nende elukeskkonda paremaks.
Hämmingut tekitab mõnede tänaste poliitikute väljaütlemine, et maakonnad on oma aja ära elanud ja ei oma enam mingit tähtsust.  Järvamaa on kogukond, millel on sügavad ajaloolised juured ning tänapäevased traditsioonid, mis meid ühendavad ning nende lõhkumisel ei ole mingit õigustust.  Me hoolime ja hoiame sind, Järvamaa!

2013. aasta on kuulutatud kultuurpärandi aastaks. Aasta juhtmotiiviks on "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta paneb meile kohustuse teadvustada ja mõtestada Järvamaa kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Loodan, et see aasta  aitab veelgi paremini tunnetada meie juuri ja neid väärtusi, mida järvamaalased põlvest põlve on loonud.

Meie asi on viia Järvamaad  edasi omaenda tahtega, omaenda otsustustega, omaenda tööga, et Järvamaa kestaks igavesti. See on parim tänu neile, kelle auks see mälestusmärk  püstitatud on.

Kaunist Võidupüha ja rõõmsat jaaniõhtut!  









Neljapäev, 14. juuni 2012

Järvamaa põllumehed käivad ajaga sammu


13. juunil pandi nurgakivi Oisu biogaasijaamale ja 14. juunil avatakse Aravete biogaasijaam.  Need kaks sündmust on Järvamaa jaoks tähenduslikud mitmes mõttes. Esiteks jätkub Järvamaal juba aastaid kestnud suundumus taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks energiatootmisel ja teiseks lahendavad kaks suurimat maakonna põllumajandustootjat sõnnikumajanduse probleemid, käideldes sõnnikut edaspidi senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt

Oisu kerkiv ja Aravetel avatud biogaasijaamad on ühtaegu nii biogaasi- kui ka koostootmisjaamad, kus sõnnikust ja lägast toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda genereeritakse elektri- ja soojusenergiat.
Piirkonna elanike jaoks on väga oluline see, et biogaasist suudetakse soojust toota oluliselt odavamalt kui näiteks põlevkiviõliga küttes. Vähemtähtis ei ole aga ka see, et põllumajandusliku suurtootmisega seni paratamatult kaasnenud haisuprobleem peaks lahenema.

Usun, et lähiaastatel tuleb niisuguseid sündmusi veel. Et olla jätkusuutlik, tuleb aja sammu käia. Järvamaa tublid põllumehed mõistavad seda hästi.

 Aravete biogaasijaam


Nurgakivi panek Oisu biogaasijaamale. Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaalehel Facebookis