Laupäev, 28. november 2009

Paide Gümnaasium on saja aastane

Kõne Paide Gümnaasiumi 100. aastapäeva aktusel täna Paide spordihallis.


Austatud Paide Gümnaasiumi vilistlased, endised ja praegused õpetajad, õpilased. Teie tänane rohkearvuline osavõtt näitab austusavaldust oma koolile tema auväärse juubeli puhul. See näitab, et hoolite ja armastate oma kooli ja peate oluliseks seda, mida kool teile eluks kaasa andnud on.

Ühel hetkel olete te kõik võrdsed selle auväärt kooli ees, esimest korda oli see siis, kui sulgesite kooliukse enda järel. Kooliaeg sai minevikuks, ees ootas erinevate võimalustega tulevik. Teisel korral olete taas võrdsed, kui tulete oma kooli tagasi. Nagu täna. Unustate selle, kes olete, unustate vanuse, taas olete need koolipoisid ja -tüdrukud, kes aastaid tagasi. Kuigi koolimaja on tundmatuseni muutunud, siis koolitunde loote te ise oma kohalolekuga, oma mälestustega, oma juttudega. Ka pole hoonet iialgi jätnud selle kooli vaim, ta on siin ja te tunnete ta kohalolekut, usun, et isegi siin, selles suures spordihoones. Ja kuidas teisiti see olekski võimalik.

Vaataksin aga tänast teie kooli juubelit veidi laiemalt. Vaataksin seda kogu Järvamaa kontekstis. Eile pidasime konverentsi 100 aastat gümnaasiumiharidust Järvamaal. 1909 aastal loodud Paide Tütarlaste Gümnaasium oli esimeseks gümnaasiumiharidust andvaks kooliks terves maakonnas. Kuigi tänaseks päevaks pole täpselt teada, kui palju oli koolis õpilasi väljastpoolt Paidet, siis vähemalt võimalus oli selleks loodud. Järvamaa on läbi ajaloo olnud edumeelne hariduse andmisel ja koolivõrgu loomisel. Ja nii nagu 100 aastat tagasi, on ka praegu Paide Gümnaasiumil oluline koht maakonnas gümnaasiumihariduse andmisel ja lähiaastatel suureneb see veelgi. Ja just see vastutus paneb kooli õpetajaid koostöös lapsevanematega mõtlema ja tegutsema järjest kvaliteetsema hariduse andmisele. Tingimused selleks on nii kohaliku omavalitsuse kui riigi poolt loodud, Paide Gümnaasiumi koolihoonete kompleks on kaasaegseim maakonnas.

Paljud teist on täna juba endised paidekad, endised järvakad. Tahaks väga, et tänane taaskohtumine oma kodukooli, kodulinna ja kodumaakonnaga paneb teid kõiki rohkem mõtlema sellele, et olete järvakad. Mõtlema rohkem Järvamaale ja sellele, kuidas võiksite talle kasulikud olla. Ja kasulik olla saab hea sõnaga, positiivse kommentaari, julgustava idee, konstruktiivse koostööga erinevate organisatsioonide või asutustega. Meie jaoks on näiteks tähtis ka see kui oma praeguses kodukohas olete kursis siinsete tegemistega ja vahel ütlete „aga meil Paides, või meil Järvamaal on see või teine asi hoopis paremini tehtud. Või kui viga näed laita, siis tule ja aita. Meie siin, kes me töötame ja elame Järvamaal hoolime oma kodumaakonnast ja teeme kõike südamega oma südamaa heaks. Ja süda teatavasti peaks kiirgama väljapoole headust, tolerantsi ja armastust.

Õnnitlen Teid kooli 100. aastapäeva puhul ja soovin meeleolukat sünnipäevapeo jätku!

Neljapäev, 26. november 2009

Koostada on vaja maakonna terviseprofiil*



See mõte jäi kõlama tänaselt kohtumisel Järva maavalitsuse tervisenõukogu esimehe Maire Raidverege. Just terviseprofiil saab olla parimaks aluseks ka terviseedenduse kavandamisel ning ka teiste strateegiliste plaanide tegemisel. Terviseprofiil on maailmas laialdast kasutust leidnud võimalus saada hea ülevaade piirkonna inimeste terviseseisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Teadmine sellest, mis on hästi ja mis halvasti, võimaldab oma edaspidist tegevust paremini kavandada ja korraldada. Leidsime, et terviseprofiili koostamisega tuleb tegelema hakata koheselt sest juba 2010. aasta II kvartalist avaneb võimalus taotleda rahastust terviseedenduseks Euroopa Sotsiaalfondi meetmest 3.1. „Tervislikke valikuid toetavad meetmed“. Täpne toetatavate tegevuste nimekiri ja taotlusvooru tingimused kinnitatakse määrusega 2010. a. alguses. Projekti absoluutne tingimus on aga see, et taotlus peab tuginema terviseprofiilile. Tervise Arengu Instituut on alustanud ka terviseprofiili koostamise koolitusi.

Maire Raidvere ütles, et tänased tervisenõukogu liikmed teevad oma tööd südamega. Samuti tegi ta ettepaneku, tänada nõukogu liikmete tööandjaid, et nad on võimaldanud inimestel seda tööd teha. Nõukogu esimees tegi mulle ettepaneku, täiendada nõukogu koosseisu. Otsustasime, et kinnitame uue nõukogu koosseisu jaanuaris.



* Terviseprofiil on abivahend inimeste ja keskkonna terviseseisundi mõõtmisel, hindamisel, analüüsimisel, paremate tervisetulemite eesmärgistamisel ning nende saavutamiseks vajalike tegevuste ja vahendite määratlemisel.

Ida Regionaalne Maanteeamet tutvustas teehoiukava eelnõu aastateks 2010-2013


Eile kohtusin Ida Regionaalse Maanteeameti direktori Eugen Õisiga, kes tutvustas teehoiukava. eelnõu aastateks 2010-2013. Esitlus oli väga põhjalik eriti valdkonnaga tutvumise mõttes. Teehoiukavas ei ole suuri muudatusi võrreldes kehtivaga. Oluliste teemadena oli kõne alla Paide-Türi tee remontimata lõigud Reopalus ja Kirnas. Ameti juhid kinnitasid, et tehakse kõik remondi lõpetamiseks järgmisel aastal. Vahendid selleks on teehoiukavas ette nähtud. Suurema tööna on kavas veel Taikse - Oisu tee remont, millega on juba alustatud. Maakonnas on seoses põhimaanteede rekonstrueerimisega lisandunud palju kergliiklusteid, mis muudavad liikluse jalakäijatele ja kergliiklusvahendiga liiklejatele ohutumaks. Härra Eugen Õis rõhutas, et oluline on koostöö kohalike omavalitsustega kergliiklusteede hooldamisel. Leppisime kokku, et teehoiukava vaadatakse igal aastal üle ja võimalikud muudatused on siis võimalik lisada. Uue aasta alguses kohtuvad Ida Regionaalse Maanteeameti juhid ka Järvamaa omavalitsusjuhtidega.

Kolmapäev, 25. november 2009

Leader programm toetab tublisti kohalikku arengut



Eile kohtusin Järvamaa Arenduskeskuse juhataja Katrin Puusepaga ning MTÜ Järva Arengu Partnerid (JAP) juhtide Malle Rooba ja Silva Anspaliga. Katriniga olen maakonna arendusküsimustest rääkinud ka eelnevalt, kohtumine JAP-i esindajatega oli aga maavanemana esmakordne. MTÜ Järva Arengu Partnerid on Leader programmi kohalik tegevusgrupp, mis ühendab põhiliselt Kesk-Järva piirkonda. Lõuna-Järvamaal tegutseb MTÜ Lõuna-Järvamaa Kootöökogu ja Ambla vald on ühinenud MTÜ-ga Arenduskoda Tapa kandis.
JAP tegevjuht Silva Anspal ütles, et suur töö on ära tehtud liikmete koolitamiseks ja see on üks prioriteetidest. Lähtudes piirkonna probleemidest ning elanike vajadustest on JAP üldkogu välja lähiaastateks valinud kaks põhilist arengusuunda: elukeskkonna parandamine ning kohalikele toodetele ja teenustele lisaväärtuse andmine. Taotlusi saab esitada erinevate meetmete raames. Nendeks on elukeskkonna arendamise meede, kogukonna arengu meede, ettevõtluse arengu meede ja turismiarengu meede. Ainuüksi kevadvoorus jagati erinevate projektide toetuseks 6,7 miljonit krooni. Teiste hulgas sai toetust MTÜ Südamaa Vabavald teemapargi „Mini-Eesti“ eelprojekti koostamiseks ja visuaalse identiteedi loomiseks. Just Mäo arengu teemadele keskendusime oma kohtumisel põhiliselt. Lähiajal algab Mäo reisterminali rajamine, hakatakse koostama Mini-Eesti eelprojekti ja sellepärast leidsime, et korraks oleks ühe laua taha vaja saada kõik Mäo piirkonna arengust huvitatud osapooled. Leppisime kokku, et Järvamaa Arenduskeskus ja JAP koostöös Paide vallaga korraldavad vastava arutelu jaanuaris.
Katriniga rääkisime veel ka SA Põhja-Eesti Turism tegevusest. Katrin on nimetatud sihtasutuse nõukogusse Järva maavalitsuse esindajana. Tema hinnangul vajaks organisatsiooni tegevus ümberkorraldusi. Leppisime kokku, et Katrin koostab vastavasisulise kirja Põhja-Eesti maakondade omavalitsusliitudele ja maavalitsustele. Lähiajal loodan kohtuda ka MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu juhtidega.


Teisipäev, 24. november 2009

Kadrid käisid ja mind ei olnud kodus :)

Tore ikka!

Spordiliidud edendavad sporti raskuste kiuste



Esmaspäevasel Järvamaa Spordiliidu juhatuse ja Järvamaa Noorte Spordiliidu juhatuse liikmete kohtumisel jäi kõlama mõte, et liitude ühinemisel mõtet ei ole, küll tuleks senisest enam teha kootööd võistluste kalendri koostamisel ja ka teatud võistluste korraldamisel. Koostöö parandamine oligi kohtumise eesmärgiks. Rahatuge oma tegemisteks on mõlemal liidul praegu raskem saada, aga vaatamata sellele ollakse optimistlikud.



Esmaspäev, 23. november 2009

Järvamaa Ingerisoomlaste Selts tähistas 20. aastapäeva



Laupäeval tähistas Järvamaa Ingerisoomlaste Selts oma 20. aastapäeva. Pean ütlema, et sellisel südamlikul ja kooshoidval koosviibimisel pole ma tükil ajal viibinud. Uurisin enne põhjalikult ingerisoomlaste ajalugu ja kultuuri, praeguste seltside tegevust, kuid see, mida mulle seal eravestlustes kirjeldati, pani mind vägagi mõtlema. See rahvas on pidanud läbi elama väga palju kannatusi, kaotama oma kodumaa ja varjama oma päritolu. Oma kõnes tänasin ma meie ingerisoomlasi, et nad elades Eestimaal on võtnud omaks meie keele, kultuuri. Järvamaa Seltsi eestvedajateks on kahekümne aasta jooksul olnud Herta Preema ja Elina Kingisepp. Nende eestvedamisel sai kaante vahele kogumik "Minu rahvakild". Seltsi mure on, et nende liikmeskond vananeb, seetõttu kutsun nooremaid inimesi, kelle juured ulatuvad Ingerimaale, ühinema Järvamaa Ingerisoomlaste Seltsiga.


Reede, 20. november 2009

Järvamaa kodanikuhariduse konverents läks korda



Eile toimunud Järvamaa kodanikuhariduse konverentsil valitses sõbralik ja avatud õhkkond. See on niisuguse sündmuse puhul oluliseks edu pandiks. Kui lisada sellele head ettekanded ja huvitav ning üksteist toetav arutelu, siis on rahuloluks põhjust küllaga. Järvamaa kodanikuühendused on täna suur jõud. Osalesin omavalitsuste töögrupis, kuhu kuulusid mitmed äsja ametisse saanud vallavanemad. Kõik nad olid ühel meelel, et kodanikuühenduste ja kodanike kaasamiseks valla elu korraldamisse saab veel palju ära teha. Tunnustamine on üks võimalustest, mida ka konverentsi lõpus tegime.

Vaata uudist Järvamaa infoportaalis

Järvamaa koolid kasvatavad häid kodanikke

Eilsel kodanikuhariduse konverentsil oli rõõm tõdeda, et vaatamata ettekannetes kõlanud kriitikale haridussüsteemi aadressil, võib paljudes Järvamaa koolides heade kodanike sirgumiseks tehtavaga rahul olla. Kasvõi nendes koolides, kes osalevad või on osalenud konkursil Järvamaa kaunis kool. On ju õpilasprojekti “Eesti kaunis kool” korraldajad seadnud peaeesmärgiks koolikeskkonna kasvatuslikud mõjutegurid: kooli vaimsuse ja õpilaste väärtushinnangute kujundamise. Tähtsal kohal eesmärkide hulgas on kodanikuharidus, keskkonnasäästlikkus ja loodushoid, isamaaline kasvatus ja lipukultuur. Üht-teist võib näha-kuulda ka lisatud videoklippides. Käesoleva aasta konkursi võitja selgub juba lähiajal.





Teisipäev, 17. november 2009

Valime Järvamaa kaunimat kooli

Täna külastasime konkursi „Järvamaa kaunis kool 2009“ komisjoniga Retla Kooli ja Koigi Põhikooli. Nemad on seekord ainsad konkursil osalejad. Mõlemas koolis on tiitli taotlemiseks palju tehtud. Tegevused on koolides toimunud pikaajaliselt ning välja on kujunenud traditsioonid, mida kaasajastatakse ja laiendatakse kõrvaltegevustega. Projekti on kaasatud kogu kooli personal, lisaks ka lapsevanemad. Nii on näiteks Retla Kooli õpilased teinud omale uued rahvariided,  Koigis on jällegi väga põhjalikud kodu-uurimisprojektid. Komisjonil seisab ees raske valik, sest mõlemad koolid on kahtlemata kaunima kooli tiitlit väärt, kuid paraku saab selle siiski üks neist kahest.
2007. aastal tunnistati maakonna kaunimaks kooliks Roosna-Alliku Põhikool ja 2008. aastal Laupa Põhikool. Laupa kool tunnistati eelmisel aastal ka Eesti kaunimaks kooliks.

Retla Koolis








Koigi Põhikoolis

























Esmaspäev, 16. november 2009

Arto Saar juhib tänasest Järva-Jaani valda


Reedel tänasime teda hea koostöö eest ja soovisime jõudu uues ametis. Tänajaid oli palju ja mõneti kurva sündmuse tegi rõõmsamaks Arto ise oma naljade ja lauluga. Soovisime talle, et maavalitsuses omandatud kogemused ei ununeks. Meie koostöö jätkub aga kindlasti.
Edu ja õnne uues ametis Arto!










Kõik Järvamaa koolid tervist edendavateks!


Niisuguse soovi esitasin eelmisel nädalal Järva-Jaanis toimunud Järvamaa tervisefoorumil, kui andsin üle tervist edendava kooli tunnistuse Järva-Jaani Gümnaasiumile. Järva-Jaani kool on kuues tervist edendav kool Järvamaal. Tunnistuseni jõudmiseks on vaja tublisti tööd teha.






Tervist edendavad koolid Järvamaal seisuga november 2009
1. Türi Gümnaasium
2. Aravete Keskkool
3. Paide Ühisgümnaasium
4. Laupa Põhikool
5. Roosna-Alliku Põhikool
6. Järva-Jaani Gümnaasium
Loodetavasti tuleb varsti lisa.

Neljapäev, 12. november 2009

Täna on Eesti politsei 91. aastapäev

Selle tähtpäeva puhul tänasin eile Järvamaa tublisid politseiametnikke. Järvamaa on Mandri-Eesti turvalisim maakond tänu  nende tööle.