Kolmapäev, 22. detsember 2010

Rahulikku jõuluaega!

17.detsembril tänasime koos omavalitsuste liidu juhatuse esimehega Koigi mõisas koostööpartnereid hea koostöö eest 2010. aastal. Jõulumeeleolu aitas luua vastuvõtul esinenud Järvamaa tütarlastekoor. Koori esimene avalik esinemine toimus täpselt aasta tagasi jõuluvastuvõtul Järva-Jaanis. Aastaga on dirigendid Anne Toomistu ja Tiiu Schüts ning lauljad teinud väga head tööd. Aitäh neile veelkord.

Ilusat ja rahulikku jõuluaega!


Reede, 17. detsember 2010

Kõne jõuluvastuvõtul 17.detsembril 2010 Koigis


Austatud kolleegid ja koostööpartnerid!

Kõigepealt lubage õnnitleda Järvamaa Omavalitsuste Liitu uue aasta eelarve ja tegevuskava vastuvõtmise puhul ning soovida jõudu uuele juhatuse esimehele Triinule. Hea alus koostööle uuel aastal on sellega pandud!

Oleme mööduval aastal sageli arutlenud Järvamaa mineviku, oleviku ja tuleviku üle. See pilt, mis meie ees välja joonistub, on vastuoluline. Ühelt poolt järjest paranev sotsiaalne infrastruktuur omavalitsustes ehk moodsamalt öeldes taristu. Teiselt poolt aga järjest vähenev elanike arv, millega kaasnev tulude vähenemine võib saada takistuseks sellesama taristu  kasutamisele. Teame, et üks ravim elanike arvu vähenemise pidurdamiseks on uute tasuvate töökohtade loomine. Kahjuks ei ole me siiani suutnud midagi märkimisväärset selles valdkonnas ära teha. Mööduva aasta lõpus toimunud erinevatel arengu- ja visioonikonverentsidel jõudsime ühele järeldusele – toetada tuleb ettevõtluse arengut, eelkõige Mäos, aga ka teistes ettevõtluse arendamiseks sobivates piirkondades. Erinevate ideede aruteluks ja konkreetse tegevuskava koostamiseks oleme ühiste kavatsuste lepingus kavandanud koostöökogu moodustamise. Loodan väga, et nii lepingupooled kui ka teised maakonna heast käekäigust huvitatud jõud panustavad sellesse koostöösse ja et me juba lähiajal saame öelda –  meil on olemas tegevuskava ja selle elluviimise eest vastutajad. See peaks olema meie lähiaja koostöö kõige tähtsam eesmärk.

Elu on aga loomulikult mitmepalgelisem. Üha selgemini joonistub välja vajadus teha muudatusi meie haridussüsteemis. Õpilaste arvu vähenemisest tulenevate muudatuste vajadusest oleme rääkinud aastaid. Nüüd on viimane aeg teha otsuseid. Tahan tunnustada Türi valda koolivõrgu ümberkujundamisel tehtud julgete muudatuste eest, aga ka Järva-Jaani ja Ambla valda püüdluste eest leida lahendusi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks. Loodetavasti liitub selle koostööga uuesti ka Koeru vald. Kui eelnevalt oli juttu töökohtade mõjust inimeste elukoha valikul, siis kvaliteetse hariduse saamise võimalus on sellega pea võrdne valiku alus.

Siinsamas mõisas hiljuti toimunud Järvamaa kodanikuühenduste konverentsil võisime kuulda maakonna kodanikuühenduste aktiivsest tegevusest. Kui seni oli üldjuhul rohkem juttu aktiivsetest külaseltsidest, siis nüüd on tublide tegijate ring laienenud. Hea on meenutada Naiskodukaitse Järva ringkonna poolt algatatud Järvamaa aasta ema valimist või Järvamaa Pensionäride Koondise poolt tehtud kingikampaaniat esimesse klassi minevatele lastele. Kodanikualgatusele annavad uut sisu Paides ja Järva-Jaanis loodud kogukonnakeskused ning Järvamaa vabatahtlike keskus. Kui meenutada, et hiljuti tunnistati Järvamaa arenduskeskus parimaks mittetulundusühenduste nõustajaks, siis võib loota, et aktiivsuse kasv jätkub.  

Mööduv aasta oli Järvamaa noorteaasta. Hiljuti tegime sellest kokkuvõtteid ja tänasime tublimaid. Üks noorteaasta ettevõtmine,  noorte volikogude loomine, aga peaks vilju kandma hakkama alles tulevikus. Usun, et kohalikud omavalitsused oskavad noorte algatust hinnata ja kaasavad neid üha enam otsuste vastuvõtmise protsessi.

Head koostööpartnerit, Järvamaa Omavalitsuste Liitu tahan tänada eelkõige selle eest, et vaatamata raskustele suutsite säilitada toetuse Järvamaa jaoks olulistele sündmustele ja tegevustele. Möödunud aasta oli teile otsingute aasta. Ja kui uusi säravaid ideid kootööks ehk veel ei sündinudki, olid toimunud arutelud vajalikud, et senitehtut hoida ja selle olulisust märgata.
Kolm omavalitsuste ühisasutust tähistasid mööduval aastal oma kümnendat sünnipäeva. Need on Väätsa Prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. Uus aasta aga toob ka nende jaoks uusi väljakutseid. Meil on veel vähemalt aasta tõestamaks, et meie poolt valitud tee ühistranspordi korraldamiseks läbi ühistranspordi keskuste on õige ja kasulik, aga samuti seda, et Kesk-Eesti Noorsootöökeskuse poolt edukalt käivitatud õppenõustamise tegevus peaks jätkuvalt olema rahastatud riigi poolt. Väätsa Prügila jaoks oli käesoleval aastal rõõmusõnumiks see, et Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada kolmanda ladestusala rajamist. Jäätmekäitluse tuleviku osas aga ootavad kindlasti uued väljakutsed taaskasutuse valdkonnas.
Maakonna omavalitsusi tuleb kiita ka selle eest, et suutsite raskel ajal teha väga olulise otsuse Järvamaa Haigla uue hooldusraviosakonna ehitamise kaasrahastamise osas.
Omavalitsuste ühisasutustest noorim, Järvamaa Arenduskeskus, säras sel aastal kui  Eesti parim maakondlik arenduskeskus.

Uueks aastaks soovin, et igas omavalitsuses oleks uuel aastal palju  rõõmsaid sündmusi, nagu mööduval aastal olid näiteks:
Albu vallas – renoveeritud Albu rahvamaja avamine, etendus „Vargamäe varjus“;  
Ambla vallas – renoveeritud Aravete koolihoone avamine;
Imavere vallas – kauni külakeskuse valmimine Eistveres, lasteaia renoveerimine;
Järva-Jaani vallas – spordihoone uus põrand, maakonna piire ületanud sündmus „Ehitatud Eestis 2010“;
Kareda vallas – võidupüha tähistamine;
Koeru vallas – Vao lasteaia renoveeritud rühmaruumi avamine, Koeru hooldekeskuse renoveerimine, Merja linnamäe vaatetorni avamine;
Koigi vallas – spordiväljaku ja Prandi külamaja avamine;
Paide vallas – Mäo liiklussõlme avamine ja uue toidukoha avamine Põhjaka mõisas;
Roosna-Alliku vallas – Valasti külamaja avamine ja heakorrastatuima omavalitsuse tiitel;
Türi vallas – renoveeritud Türi kultuurimaja, noortekeskuse ja toimetulekukooli õpilaskodu avamine;
Väätsa vallas – Väätsa mõisahoone renoveerimine;
Paide linnas – Arvo Pärdi juubeliüritused, jüri- ja jõululaat ning kreisilinnapäev, ning muidugi ajakeskuse valmimine.
Eks igaüks teist võib sellele loetelule lisada veel mitmeid tähtsaid sündmusi.

Täna allkirjastame maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste lepingu koostööks 2011. aastal. See on järjekorras juba neljateistkümnes leping. Kui me kunagi nende sõlmimist alustasime, oli maavalitsus veel päris suure koosseisuga ja oluliselt suuremate võimalustega riigiasutus. Tänaseks on maavalitsuses inimesi oluliselt vähem ja nende poolt täidetavad ülesanded on üha täpsemalt reguleeritud. Siiski on ka nende ülesannete täitmisel tähtis maavalitsuse ja omavalitsuste koostöö. Nimetaksin siin peresündmuste registreerimise ja sellealase aruandluse  alast tegevust, planeeringujärelevalvet, maa- ja omandireformi  läbiviimist, regionaalsete investeeringute ja kohaliku omaalgatuse programmi ning teiste regionaalprogrammide rakendamist, tervisedenduse  alast tegevust, koostööd perearstinduse valdkonnas, haridusasutuste riikliku järelevalve läbiviimist, alaealiste komisjoni ja nõustamiskomisjoni töö korraldamist. Loetelu võiks jätkata. Siiski on maavalitsusel nii tahtmist kui võimalusi pühendada aega ja vahendeid ka maakonna arengusse. See valmisolek on väljendatud täna allkirjastatavas lepingus, mis algab sõnadega: „Koostöö eesmärgiks on mõlema lepingupoole võimaluste kasutamine maakonna kui terviku ja tema erinevate piirkondade tasakaalustatud arendamiseks ning senise ühistegevuse traditsioonide hoidmine ja arendamine“. Maavalitsus on partnerina valmis seda jätkuvalt tegema.

Tuleval aastal möödub kakskümmend aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.  Oleme viimastel aastatel hakanud üha enam seda päeva väärtustama. Maakondlikult oleme taasiseseisvumispäeva tähistanud seni viie aasta tagant. 2001. aastal andis tolleaegne maavanem Theo Aasa Laupa mõisas üle esimesed Järvamaa teenetemedalid ja -märgid ametnikele ja poliitikutele maakonna omavalitsuste ning riigiasutuste ülesehitamise eest. 2006. aastal tunnustas maavanem Üllar Vahtramäe Roosna-Alliku mõisas kultuuri-, spordi- ja haridusvaldkonna tublimaid, samas  kirjutati alla Järvamaa arenguleppele. Kuidas väärikalt tähistada taasiseseisvumise 20. aastapäeva, arutame üheskoos juba  lähiajal.

Uus aasta tõotab tulla järvakatele tervislik – kui kõik uude Euroopa Liidu toetusmeetmesse „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine" esitatud projektid saavad rahastuse, siis on uuel aastal kordades rohkem vahendeid liikumisürituste korraldamiseks. Käesoleval aastal aktiivselt töötanud Järvamaa tervisenõukogul on uueks aastaks samuti uued plaanid.

Soovingi teile kõigile uueks aastaks eelkõige palju tervist. Lähenevasse jõuluaega aga pisut aega järelemõtlemiseks ning mõtiskluseks ka selle üle, mida igaüks meist isiklikult suudab Järvamaa jaoks uuel aastal ära teha.

Ilusat jõuluaega!

Kolmapäev, 8. detsember 2010

Järvamaa kauneim kool 2010 on Retla Kool (lisatud pildid ja video)


7.detsembril andsime Retla Koolile üle konkursi „Järvamaa kaunis kool 2010“ võitja auhinna.Sellest, mida ühes kaunis Järvamaa koolis tehakse annavad hea ülevaate lisatud videoklipid. Liikumine «Eesti kaunis kool» on ellu kutsutud president Lennart Meri algatusel. Järvamaal oleme konkurssi korraldanud alates 2007.aastast. Retla kool on juba neljas kauni kooli auhinna saaja. Eelnevalt on maakonna kauneimaks kooliks valitud Roosna-Alliku (2007, Laupa (2008) ja Koigi (2009) Põhikoolid. 






Teisipäev, 7. detsember 2010

Vabatahtlikud noortejuhid teevad tööd südamega (lisatud pildid ja video)


Südamega tehtud vabatahtliku töö eest noorkotkaste ja kodutütarde juhtidena tänasin 5. detsembril, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, Noorte Kotkaste Järva Maleva ja Kodutütarde Järva Ringkonna noortejuhte ja organisatsioonide toetajaid. Ettepaneku teha seda just vabatahtlike päeval tegi Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert, kes on ise teinud vabatahtliku noortejuhi tööd ja teab sellepärast hästi selle töö võlusid ja valusid.  Vabatahtlikku tööd on mitmesugust. Seda saab teha näiteks külastades mõned korrad aastas loomade varjupaika, abistades või toetades mõnda inimest. Võimalusi on palju. Vabatahtliku noortejuhi töö erineb sellest just oma sihi-ja plaanipärasusega. Rühmajuht ei saa minna oma rühma juurde korra või paar aastas. Ta peab seal käima regulaarselt ja alati mõtlema sellele, mida ta noortele järjekordse kohtumisega annab. Väga oluline on aga ka noortejuhi isiklik eeskuju. Ütlesin koos tänusõnadega noortejuhtidele, et nende töö tulemus ei pruugi olla alati nähtav kohe. See tulemus on aga näha kindlasti siis, kui põlvkond noorkotkaid ja kodutütreid on suureks sirgunud ning neist on saanud tublid Eesti kodanikud, tublid emad ja isad, tublid töötajad, kes peavad oluliseks ka vabatahtlikku tööd.










Neljapäev, 18. november 2010

Väätsa prügila tähistas 10. sünnipäeva

15. novembril möödus kümme aastat Väätsa prügila avamisest. Seda tähtpäeva tähistati  12. novembril Türil. Kõigis sünnipäeva puhul peetud ettekannetes jäi kõlama üks mõte – Väätsa prügila rajamine on maakonna omavalitsuste koostöö üks paremaid näiteid. Prügila rajamisel said omavalitsused esimese tõsise rahvusvahelise koostöö kogemuse. Prügila asukoha valikul tehti suurepärast koostööd kohaliku kogukonnaga ja see ei tekitanud mingeid probleeme. Prügila rajamist nähti Väätsa vallas kui võimalust. Seda on hea tõdeda teiste prügilate asukohavalikul ilmnenud probleemide taustal.
Prügila rajamise otsus tähendas, et sulgeda tuleb kõik seni kasutusel olnud ametlikud ja mitteametlikud prügi ladestamise kohad. Kuigi see ülesanne oli raske, on ka sellega tänaseks toime tuldud. Väätsa prügila oli esimene euronõuetele vastav prügila Eestis ja muidugi täiesti uus tase Järvamaa jäätmekäitluses. Kõik see, mis seni on tehtud jäätmete sorteerimisel ja taaskasutusel on muljetavaldav. Uus olukord jäätmemajanduses aga nõuab uusi arendusi. Sellest olen varem blogis kirjutanud.
Väätsa prügila puhul väärib aga märkimist veel üks oluline tegevus. Nimelt järjekindel töö keskkonnateadliku järvaka kujundamisel. Kõigile on teada kampaania „Vanapaber“, mille üheks osaks on koolidevaheline vanapaberi kogumise võistlus. Kampaania käigus aga saavad meie õpilased juba aastaid uusi teadmisi loodushoiust ja jäätmekäitlusest. Kooliõpilaste külaskäigud prügilasse ja prügila töötajate külaskäigud koolidesse on täitnud sama eesmärki.
Väätsa prügila 10. sünnipäeva puhul andsin üle Järvamaa teenetemärgid keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhatajale Peeter Eegile ja Väätsa prügila projektijuhile Toomas Laimetsale.








Tublide politseiametnike tänamine on üks Järvamaa traditsioonidest


Käesolev aasta olnud politseiametnikele muutusterohke ja nõudnud tõsist pingutust. Ühendametkonda sisseelamine ja eelarvekärped tõid uusi probleeme Siiski võime Järvamaal öelda, et maakonna inimeste jaoks ei ole see tähendanud turvalisuse vähenemist. Tõepoolest võib just turvalisust pidada meie maakonna üheks positiivseks märgiks. Kohtudes Järvamaa politseijuhtidega, olen pigem kuulnud, et kuritegude arv on vähenenud ja nende avastamise protsent on kõrge. Iga kuriteo või ebameeldiva situatsiooni lahendamine on heategu kellelegi konkreetselt ja laiemas plaanis kogu ühiskonnale. See aga tähendab, et politseiametnikud oma igapäevatööd teinud suure pühendumuse ja hoolivusega.  Järvamaa kogukond hindab seda ja tunnustab seda. 
15. novembril olid Järvamaa tublimad politseinikud vastuvõtul maavalitsuses. Tublimad tublimate seast said  Järvamaa autasud Andsin üle  Järvamaa teenetemärgid Lääne Prefektuuri Järva-Jaani konstaablijaoskonna piirkonnavanemale Margus Vaasile, Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaalteenistuse vanemmenetlejale Kalev Orgveele ja Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna vanemkonstaablile Valdur Mõttusele. Tänukirja aga  Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teeninduse vanemale Enna Rauale.












Ettevõtlusnädal on läbi, ettevõtlikkus peab jääma



Möödunud nädal möödus Järvamaal ettevõtluse tähe all. Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel juba mitmendat aastat korraldatav ürituste sari on suunatud juba tegutsevatele ja alles alustavatele ettevõtjatele, andmaks neile uusi teadmisi ja kinnistamaks vanu.  Suur osa nädalast on aga suunatud kooliõpilastele. Järvamaa koolides nädalal jooksul toimunud ettevõtmiste kava oli lehekülgede pikkune. 10. novembril Paide Kultuurikeskuses toimunud karjäärimessike „Lingid tulevikku“ oli kokku toonud aga nii palju noori, et kultuurikeskuse koridorides tuli liikuda külg ees. Suhtlemist ja küsimist oli palju. Usun, et noortele oli messike heaks tuleviku teejuhiks.







  
Ettevõtlusnädalal lõpetab traditsiooniliselt Järvamaa mess. Nii ka sellel aastal. Tahan tänada messi korraldajaid selle maakonna jaoks olulise tava hoidmise eest.


 







Visioonikonverentsil kõlanud ideed vajavad elluviimiseks konkreetset tegevuskava



11. novembril Türil toimunud visioonikonverents „Järvamaa aastal 2025“ plusspoolele võib kirjutada rohke osavõtu ja rühmatöös aktiivse osalemise. Kindlasti ka ettekannetest saadud uued teadmised. Konverentsi tulemuste analüüs seisab aga veel ees. Seal kõlanud uued mõtted ja ka varem väljaöeldud arenguideed vajavad elluviimiseks konkreetset tegevuskava. Seda tööd alustame kohe. Oleme alustanud Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste lepingu koostööks 2011. aastal koostamist. Visioonikonverentsi tulemused on selle üheks aluseks.
Tänan kõiki, kes osalesid Järvamaa visioonikonverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Loodan, et konverentsi ideede elluviimisel ollakse samuti aktiivsed.
Visioonikonverentsi ettekanded jt materjalid on avaldatud Järvamaa infoportaalis ja You Tubes.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis.