Emadepäeva kontsert Türi Kultuurimajas 10.mail 2013 (video)

Emadepäeva kontserdil 10.mail Türi Kultuurimajas

Kes kuulab sinu muresid

kui tõesti murtud oled?

Kes nutu naeruks muudab sul

kui maailm hall ja kole?

Kes siiski sulle annab kõik,

kui endalgi ei ole?

Kellega nii lõbus on

ükskõik, mis käsil poleks?

Tal särgid niisked pisaraist

kus vahel nuuksud sa.

Ta mõtleb sulle päeval-ööl

sind eal ei unusta

Ta paitab hellalt sinu pead

kui tahad magada

Kui ükskord läinud oled sa

ta ikka sinuga….

Ema. Jah ema on see naine meie kõigi elus, kes on kui vundament, mis hoiab koos maja. Hoiab koos igaühe eraldi ning terve pere korraga.

Taas on kätte jõudnud emadepäev ning me ülistame emasid, kirjutades neile luuletusi, pidades kauneid kõnesid ning viies emadele lilli -kingitusi. Olen selle poolt, et emasid tuleb tunnustada ning emadepäev on kahtlemata kaunis püha, kuid siiski – kas üks päev aastas ei ole selleks liiga vähe?

Ema on oma laste ja perekonna jaoks olemas alati. Usun, et paljude jaoks on just ema see inimene, kellele võib helistada kell neli öösel, et muret kurta või nõu küsida. Ema on sageli see, kes kuulab, annab nõu, toetab, tunnustab, ja kui vaja, siis mõistab ka hukka.

Noored emad ei räägi asjata, et pärast lapse sündi muutub nende elu hoopis teistsuguseks. Enam ei ole elu keskmeks mitte tema ise, vaid see väike olevus, kes sõltub esialgu palju, hiljem natuke vähem temast, emast. Me pühendame kogu oma vaba aja ning energia oma laste kasvatamisse, proovides neid õpetada ja juhendada nii, et nad elus võimalikult hästi hakkama saaksid. Kas nad seda ka vajavad ja meid kuulda võtavad? Muretsemine, pabistamine, närveerimine jääb, olgu laps juba kui suur tahes.

Kuna ema rõõmud ja mured on lakkamatud - laps jääb ju alati lapseks -, siis leian, et selle pideva töö eest on natuke vähe öelda tänusõnu vaid ühel päeval aastas. Kui lilled on oodatud, siis on nad küll toredad, kuid mitte üllatus. Kui lilled on aga ootamatu kingitus, siis valmistavad nad tunduvalt rohkem rõõmu ja üllatust. Ütelgem oma emadele aitäh rohkem kui ainult tänasel päeval. Peatu, kui näed teepervel ilusaid lilli ja korja need oma emale. Osta see kaunis ehe, kui esimese inimesena neid vaadates meenus su ema. Küpseta kaasa kook, kui emale külla lähed, selle asemel, et see kaasa haarata poest. Või tee talle pai, nagu tema teeb sulle. Anna, selle asemel, et ainult saada. Näidakem emadele igapäevaselt, kui väga me neid armastame, kui tänulikud oleme neile tehtud töö, naerdud naerude ja nutetud pisarate eest. Lihtne on mitte märgata valminud toitu, kaetud lauda või pestud riideid, sest need on ju igapäevased tegevused. Aga kõik need võtavad aega, pühendumist, energiat. Kõiki neid asju teeb ema millegi arvelt, tavaliselt just enda arvelt!

Paljud asjad siin elus on püsivad ja jäävad. Ema tundub millegipärast ühena neist. Ema on ju alati olnud, seisnud kaljuna me kõrval ning valvanud me seljatagust. Kuidas on see võimalik, et ühel päeval ema enam pole? See ei tulegi paljudele mõttesse ning seepärast ei osata sageli hinnata asju enne, kui need kadunud on. Parandame selle vea, kui see veel võimalik on. Hindame, austame ja hoiame  oma emasid . Ütleme aitäh, kuid vähe on teha seda aastas korra, emadepäeval. Teeme seda sagedamini, oleme tänulikud ja õnnelikud.

See aga ei tähenda, et tänusõnu ei võiks öelda  täna, emadepäeval. Sest kuigi lilled ja ilusad sõnad on tänasel päeval natuke isegi oodatud ega mõju üllatusena, on nende ärajäämine täna eriti valus ja hinge kriipiv. Sestap ütlengi omalt poolt südamlikud tänud ning õnnesoovid kõikidele emadele just selle eest, et nad on sellised, kes nad on. Pole vaja teeselda, pole vaja näidelda ega kanda maske, emasid armastatakse nende lihtsuses ja aususes, puhtuses ning siiruses.

Aitäh, emad!

Pildid sündmusest Järvamaa - Eesti südamaa lehel Facebookis

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert 23.02.2013 (video)

Kõne Eesti Vabariigi 95.aastapäeva kontsert-aktusel 23.veebruaril 2013

Kallid järvamaalased, head külalised! 

Lugupeetud daamid ja härrad! 

Õnnitlen teid kogu südamest meie riigi sünnipäeva puhul! Meil teiega on õnn ja rõõm tähistada vaba ja iseseisva Eesti Vabariigi 95. aastapäeva. Peagi möödub sajand sellest ajaloolisest hetkest, kui eesti rahvas sai võimaluse rajada oma riik. Väärib veel kord meenutamist, kuidas see kõik võimalikuks osutus.

Sajandi eest oli Eestimaa väike provints suure Vene keisririigi koosseisus. 1917. a teisel poolel, kui Venemaa nõrgenemine ja Saksa okupatsioonioht said ilmselgeks, hakkas siinmail küpsema iseseisvumise mõte. Eesti rahvuslikud jõud asusid otsima võimalusi maa ja rahva tuleviku kindlustamiseks ja nii tekkiski idee lüüa Venemaast lahku. Oktoobripööre ainult kinnitas selle mõtte õigsust. 15. novembril kuulutas kubermangu maanõukogu end ainsaks  kõrgeima võimu kandjaks ning otsustas, et Eesti tuleviku määramiseks kutsutakse kokku Eesti Asutav Kogu. Need otsused tähistasid Eesti lahkulöömist Vene impeeriumist.

Kuna tegelik võim oli ikka veel enamlaste käes ning samas suurenes Saksa sõjaväe uue pealetungi oht, tuli tabada õige hetk iseseisvuse väljakuulutamiseks. 19. veebruaril algas sakslaste pealetung. Samal päeval moodustati Eestimaa Päästmise Komitee (Konstantin Päts, Konstantin Konik ja Jüri Vilms) ning alustati iseseisvusmanifesti koostamist. 23. veebruaril loeti iseseisvusmanifest Pärnu Endla teatri rõdult esimest korda avalikult ette – iseseisev Eesti Vabariik oli välja kuulutatud.

Paides võeti ööl vastu 24. veebruari võim enamlastelt üle. Trükiti 10 000 eksemplari iseseisvusmanifesti, mis käskjalgadega valdadesse laiali saadeti. 25. veebruari keskpäeval luges kapten Maide linna turuplatsil iseseisvusmanifesti kokkutulnuile ette. Rahvas laulis Paide pataljoni orkestri saatel „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", kõikide meeleolu oli ülev… Sama päeva õhtuks jõudis Paidesse Saksa vägi. Algas Saksa okupatsioon, millele tegi lõpu 1918. a novembris Saksamaal puhkenud revolutsioon. Eestlased ei jõudnud veel oma kodumaa valitsemist sakslastelt täielikult üle võtta, kui algas enamliku Venemaa pealetung läände. 28. novembril 1918 tungis Punaarmee Eestisse, algas Vabadussõda.

Need faktid näitavad, milliseid õhkõrnu võimalusi on ajaloo keerdkäigud eesti rahvale pakkunud ja kuidas neist osati kinni haarata. Kui keeruline oli tabada õige hetk tegemaks kogu maa ja rahva saatust puudutavaid otsuseid – kuidas selles võimalike lahenduste labürindis riigi ja rahvana püsima jääda. Raske oli teha valikuid, sest valikud õieti puudusid – ees terendas vaid suur tundmatus. Oma riigi rajamiseks puudusid justkui igasugused eeldused. Ja ometi suudeti üles leida just need õiged teeotsad, teha need valikud, mille eest saame täna oma esivanemaid tänada.

Täpselt sama kordus ka Eesti taasiseseisvumisel – jälle tekkis ainulaadne võimalus, taas oli ajalugu äkki siinsamas, kogu oma lihtsuse ja suurusega – meie teha, meie muuta, meie otsustada. Taas kord tuli kiiresti otsustada ja targalt tegutseda. Eesti rahvas väljus sellestki ajaloo pöördepunktist taas võitjana.

Kas meil õnnestub nii ka jätkata? Kas õnnejumalanna on rahvuselt eestlane? Kes on see ajaloo pöörmeseadjana, kes meid jätkuvalt pääseteele juhib?

Iga päev ei ole Vabadussõda, kuid oma riigi iseseisvust peame taaslooma ja kindlustama iga päev. Omariiklus on rõõm ja paleus, aga see on ka kohustus ning koorem. Me vajame enese ümber tunduvalt rohkem riiki, kui seda on tänane reaalsus.

Vabariigi President tõstatas möödunud aastal vabariigi sünnipäevakõnes probleemi, et riik lahkub maakondadest. Jah, riik ei ole maakondadest veel lõplikult lahkunud, aga see tendents jätkub. Tsentraliseerimist algatatakse teatavasti majanduslikel kaalutlustel, mis peaks omakorda tagama efektiivsuse. Tegelikult saame juurde hulga suhteliselt kõrgepalgalisi ametnikke pealinnas või regioonikeskuses, kelle jaoks maakonnad tähendavad ainult numbreid, mitte inimesi ega sealset kogukonda. Ja nii joonistataksegi Eesti kaardile suvalisi piirkondi, kus ametnike arvates oleks justkui otstarbekas üht või teist riigi funktsiooni täita. Viimane näide sellest on kiirabireform, millega Järvamaa jagati lausa kolmeks tükiks. Tänan kõiki järvakaid, kes sellise kava vastu välja astusid. Samuti tänan neid, kes ütlesid julgelt välja oma seisukoha Järvamaa Muuseumi kaitseks. Need on näited kodanikuühiskonna üha kasvavast mõjust maakonnas.

Loodan, et meie inimeste sirgeselgsus on signaaliks neile, kes ikka veel sepitsevad maakondade lõhkumise ja nõrgendamise plaane. Järvakad sellega ei lepi. Lahinguväljal öeldakse: „Kedagi ei jäeta maha". Eesti riigil oleks aeg võtta see meie üldiseks edasiliikumise põhimõtteks ja sihiks – „Kedagi ei jäeta maha!"

Õnneks on ka neid ametkondi, kes on mõistnud, et Eesti mingitesse regioonidesse jagamine on tupiktee. Nii on regionaalse juhtimistasandi tänaseks kaotanud Maksu- ja Tolliamet ning Keskkonnainspektsioon. Sellele peaksid aga mõtlema veel mitmed ametkonnad. Maakondades peavad inimestele kättesadavad olema kõik riigi teenused. Väga oluline on ka see, et nende ülesannete osas, mis oma olemuselt vajavad kogukonna toetust ja inimeste osalemist, oleks maakonna tasandil tegutsevatel riigiametnikel oluliselt rohkem otsustamisõigust ja vastutamiskohustust.

Ma ei mõista poliitikuid ega ametnikke, kes viimasel ajal üha sagedamini kordavad mõtet, et maakonnapiiridel ei ole enam mingit tähtsust. Tean, et meie inimesed nii ei arva. Seda näitas Tapa valla katse ühendada endaga Ambla vald ja seega viia üks osa Järvamaa kogukonnast teise, võõrasse kogukonda. Tänan neid inimesi, kes algatasid selle vastu allkirjade kogumise, ja Ambla Vallavolikogu, kes rahva tahet kuulda võttis. Lihtne on lõhkuda aastasadade jooksul väljakujunenud sidemeid ja traditsioone (teadaolevalt oli Järvamaa kui maakond olemas juba 13. sajandi alguses), aga kahju, mis sellest inimestele tekib, ei suudeta kunagi korvata. 

Me peame tunnistama, et maakonna elanike arv väheneb jätkuvalt. Kuna tegemist ei ole vaid Järvamaa probleemiga, on raske seda tendentsi kohapealsete meetmetega peatada. Eestile tervikuna tuleks kindlasti kasuks pisut enam riigimehelikkust ja ausat aatelisust. Kui need, kellel on voli otsustada, ei näeks üksnes oma ukseesist…

Järvamaa elanike vähenedes peame seda enam hoidma oma inimesi, oma maakonda ja meie traditsioone. Peame tegutsema nende inimeste nimel, kes on otsustanud jääda, sest nemad hoiavad Järvamaad jätkuvalt tugevana. Hoiavad kõike seda, mis teeb Järvamaa parimaks paigaks, kus elada ja oma lapsi kasvatada.

On inimesi, kelleta Järvamaa poleks selline, nagu ta täna on. Sellised inimesed teevad oma riigi, maakonna, valla või küla jaoks rohkem kui teised, on teerajajaks, eestvedajaks ja innustajaks.

Vabariigi President andis tänavu teenetemärgi ainult ühele järvakale – Prandi külaseltsi eestvedajale Õnne Põllumetsale, kes on oma tegevusega tõestanud, et vaatamata kõigile raskustele Eestimaa küla, Järvamaa küla elab ja tegutseb. Tänan Sind, Õnne, tehtu eest!

Tänan ka paljusid teisi tublisid maainimesi, kes hoiavad meie külaelu, hoiavad Eesti elu alles. Sel suvel avasid Järvamaa talud oma väravad tervele Eestile, et tutvustada oma tegevust ja näidata ka linnainimestele maal elamise võlusid. Külastades neid talusid, tundsin ma võõrustajate külalislahkust ja tagasihoidlikku uhkust oma tegemiste üle, nägin tublisid, oma kodu hoidvaid ja õnnelikke inimesi. Teie andsite julgust ja kinnitasite meie usku, et kuni elab veel Eesti küla, elab ka eesti rahvas. Aitäh teile!

Täna anname Järvamaa Vapimärgi mehele, kelle ütlus „Järvamaal on lihtne asju korraldada, ei ole vaja kirjalikke lepingud ja piisab vaid sõnast ja asjad laabuvad" on muutunud meie maakonna hea koostöö parimaks iseloomustuseks. Järvamaa kõrgeima autasu pälvinud Kaitseliidu Järva Maleva pealik Arvi Niglas teab vast kõige paremini, mida  on tulnud teha ja missuguseid raskusi ületada, et Järva Malevast ja tema eriorganisatsioonidest – Naiskodukaitsest, Kodutütardest ja Noortest Kotkastest on saanud tugevad ja järjest kasvava liikmeskonnaga organisatsioonid, mis ühendavad erinevaid põlvkondi oma kodu ja isamaad armastavaid ning hoidvaid järvakaid. Tänan Teid, härra Arvi Niglas!    

Oma igapäevaste tööde-tegemiste juures on meil väga vaja usku homsesse. Peame lootma, et aeg pöördub taas meie kasuks. Meie usku peavad toetama konkreetsed teod. Oleme algatanud Järvamaa arenguleppe aastateks 2014–2020 koostamise. See dokument saab olema meie ühise tahte ja tegutsemise alus muutmaks Järvamaa veel paremaks paigaks. Arenguleppe koostamisele on oodatud kaasa lööma kõik järvakad.

Arenguleppe koostamise protsess on hea võimalus oma mõtete väljendamiseks kõigile kohalikele poliitikutele, kes on juba alustanud valimiskampaaniat. Loodan väga, et sügisel toimuvatel kohalike omavalitsuste valimistel saavad valiku aluseks eelkõige kandideerijate ideed ja nende elluviimise kavad, mitte aga tühjad lubadused ja oskused oma oponente poriga loopida. Kõigi poliitiliste jõudude eesmärk peaks olema kohaliku omavalitsuse tasandil võimalikult hästi oma inimeste huvides tegutseda. Ootan kohalikelt poliitikutelt väga uusi koostöömõtteid, sest ainult üheskoos suudame maakonna elu edendada.   

Koos loome sellise riigi, nagu me oma unistustes näha soovime. See on meie tarkuse, ühtehoidmise ja kokkulepete küsimus. Meie oma kirjanik Anton Hansen Tammsaare on öelnud: „Veel maksab unistada, veel peab unistama, sest me oleme vähem unistanud, kui kodumaa lubab. Peab unistama sõnas, värvis, helis, peab unistama, kuni unistused reaalsuseks muutuvad." 

Unistame Eesti suureks, tugevaks ja ühtehoidvaks! Tunneme uhkust selle üle, et suutsime sadade võõrvõimu aastate jooksul säilitada oma keele ja kultuuri, rajada ja hiljem taastada omariikluse. Eesti Vabariigi olemasolu eesmärk on eesti rahva püsimine ja eestluse säilitamine. Miljonilisel rahval ei saa olla sellest suuremat eesmärki.

Teie kõigi kaasabil, head järvamaalased, loome ja kindlustame Eesti Vabariiki iga päev.

Soovin meile kõigile ÕNNELIKKU EESTIT!

Pildid sündmusest Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Järvamaa elu edeneb tänu paljude järvakate tublidele tegudele ja heale koostööle

Aasta 2012 oli Järvamaa jaoks töine ja tegus. Järvakad hoidsid oma traditsioone ja algatasid uusi ettevõtmisi. Aasta on olnud ka majanduskriisist toibumise aasta. Tasapisi on hakanud suurenema järvakate keskmine palk ja vähenema tööpuudus. Võrreldes möödunud aastaga on suurenenud omavalitsuste tulud.

Olime 2012. aasta kuulutanud Järvamaa lasteaastaks, et otsida uusi võimalusi koostöö süvendamiseks laste probleemide märkamisel ja  nende reaalsel abistamisel. Kokkuvõtteid tehtust käsitlesime lasteaasta konverentsil „Kas oskame ja tahame märgata". Uuel aastal kindlasti jätkame seda tegevust.

2012 oli Järvamaal ka raamatu aasta. Valmis Eesti folkloristika suurväljaande „Monumenta Estoniae Antiquae  köide "Vana Kannel X. Paide ja Anna kihelkonna regilaulud". Ilmusid raamatud Koigi valla ning Kareda, Prandi ja Kurla külade ajaloost. Paide Kultuurikeskuse 25. sünnipäeva puhul sai kaante vahele  Paide Kultuurikeskuse lugu.

Jõudu kogus ühistegevus väga erinevates eluvaldkondades. Kõige värskem näide sellest on Järva-Jaani, Kareda ja Koeru valla turismiedendajate ühendus Looduskaar, kes esimese ühistegevuse viljana esitles detsembri alguses paikkonda tutvustavatvideot. Üha jõulisemalt on tunda kodanikühenduste mõju maakonna elu korraldamisel. Tunnustust väärivad Järvamaal tegutsevad Leader tegevusgrupid, Kaitseliidu Järva Malev ja tema eriorganisatsioonid – Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Kohaliku kogukonna liidriteks on mitmed külaseltsid.    

2012. aasta sündmustele tagasi vaadates meenuvad kindlasti uue vormi saanud Järvamaa laulu- ja tantsupidu. Esmakordselt peeti tantsupidu staadionil ja seda saatis suur publikumenu. Tähistasime Järvamaalt pärit riigi- ja majandustegelase August Jürima 125. sünniaastapäeva.

Esmakordselt korraldati Järvamaal avatud talude päev.  Oma uksed avasid 15 Järvamaa talu, et tutvustada oma tegemisi moto all „Maal on mõnus!".  Külastajaterohkus andis tegijatele jõudu projekti korrata ka tuleval aastal. Meie talunikud ja turismiedendajad tutvustasid oma toodangut ja teenuseid Tallinnas Ülemiste Keskuses.

Maakonna omavalitsused investeerisid Euroopa Liidu fondide toetusel jätkuvalt meie inimeste elukeskkonna parandamisse. Avati Retla kooli õpilaskodu, lõpule jõudis Türi Toimetulekukooli õppehoone renoveerimine ja valmis Järvamaa Haigla Õendusabi Keskus. Oluliselt paranesid Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilaste õpi- ja elamistingimused, valmisid ühiselamu ja söökla, ehitusmaja jt objektid.

Tähelepanuväärsed investeeringud tehti Järvamaal energiatootmisse. Aravete lähistel Mägise suurfarmi juures avati Eesti esimene biogaasijaam, mis toodab soojus- ja elektrienergiat sõnnikust ning biomassist, jaamast tuleva soojusega juba köetakse Aravete asula kortermaju. Samasugune jaam käivitatakse lähiajal Oisus. Eesti Energia enamusosalusega soojusettevõte Pogi OÜ alustas Paidesse uue elektri ja soojuse koostootmisjaama rajamist.

Valmis teemaplaneering Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa maantee trassi asukoha täpsustamiseks Mäo-Tartu lõigul. Tegemist on kaugele tulevikku suunatud planeeringuga, mille koostamisel tegi maavalitsus asjalikku koostööd piirkonna omavalitsustega.

Tublide tegudega edendasid Järvamaa elu nii juba tunnustatud kui ka noored tegijad. Nii olid August Jürima 125. sünniaastapäeva korraldajateks Uno Aan, kauaaegne kohaliku elu edendaja, noorema põlvkonna harija ja kasvataja  ningRündo Mülts, noor ajaloolane, kes on alles oma tee alguses, aga on siiski jõudnud juba palju teha oma kodukoha ajaloo jäädvustamiseks.  Sellist põlvkondadevahelist koostööd oli palju ka teistes maakonna ettevõtmistes.

Järvamaa kõrgeima autasu, Vapimärgi sai tänavu ettevõtja ja  Imavere vallavolikogu esimees Mati Hõbemägi. Järvamaa Omavalitsuste liit andis esmakordselt välja Järvamaa elutööpreemia, mille pälvis pikki aastaid Järvamaal töötanud arstRahuleid Välling.

Tunnustust mööduval aasta tehtud eest väärivad aga veel paljud järvakad. Nende hulgas MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus juhatuse liige Tiina Larven ja teised keskuse töötajad, kes käesoleval aastal käivitasid Järvamaa Toidupanga ja avasid Türi nõustamiskeskuse.

Järvamaa Haigla Õendusabi Keskuse rajamisel ja käivitamisel tegi ära suure töö haigla õendusjuht Maire Raidvere, kes pälvis oma  pikaajalise tulemusliku töö eest haigla õendusvaldkonna juhtimisel Järvamaa teenetemedali.

Tunnustust väärib 25 aastat rahvatantsujuhina tegutsenud Järvamaa selleaastase tantsupeo lavastaja Marika Kuusik, kes tänavu pälvis Ullo Toomi auaadressi. Tema juhendatav Paide Ühisgümnaasiumi vilistlaste tantsurühm "Seltskond Vilistlased" saavutas Bulgaarias toimunud Euroopa Folkloori Meistrivõitlustel Kuldse Orpheus medali.

Järvamaa aasta silmapaistvaima turismiedendaja tiitli pälvis Epp Säga, kes on loonud vanast tühjaks jäänud korterelamust keset nõukogudeaegset küla mõnusa külalistemaja.

Järvamaa Aasta sädeinimese tiitli sai käesoleval aasta Päinurme küla tegemiste eestvedaja Lea Traks,  kelle eestvedamisel on külas rajatud kooskäimise koht noortele ning päevakeskus igas vanuses külaelanikele, on ehitatud suvelava, sisustatud ruume, soetatud vabaaja tegevuste korraldamise vahendeid. Tema projektitöö on võimaldanud korraldada ka laste ja noorte suvist päevalaagrit. Järvamaa tublima vabatahtliku tiitli sai Tiiu Saarist,  kes tegeleb aktiivselt Järvamaa aja- ja kultuuriloo tutvustamise ja säilitamisega.

Maakonna 2012. aasta kaunima kodu tiitli pälvis Ave Viimsalu ja Margus Linteri kodu Väätsal. Maakonna paremini  heakorrastatud kodude  omanikke tunnustasime tänukirja ja mastivimpliga Võidupühal.

Konkursile „Järvamaa parimad ettevõtted 2012" esitati mööduval aastal hulgaliselt kandidaate. Eriti rõõmustav oli parima noore ettevõtte kategoorias konkursile esitatud ettevõtete suur arv.

Konkursi võitjad olid  suurettevõtete kategoorias Paide Masinatehas, väikeettevõtete kategoorias Rebruk GH OÜ, eduka noore ettevõtte kategoorias Verston Ehitus OÜ ja piirkonna edendaja kategoorias Järva Tarbijate Ühistu. Eripreemia mahetoodete arendamise eest sai osaühing Kaks Meistrit.

4. detsembril tähistas SA A.H. Tammsaare muuseum Vargamäel konverentsiga oma kümmet tegevusaastat, mis on olnud igas mõttes edukad: muuseumisse tehtud investeeringud on andnud võimaluse renoveerida hooneid, loodud on uus ekspositsioon, ehitatud laudahoone erinevate tegevuste tarbeks, tualettruumid külastajatele jne. Sisu poolelt teab iga eestimaalasest teatrihuviline Vargamäe teatriprojekte  koostöös Eesti juhtivate teatritega. Riik partnerina on andnud muuseumile tegutsemiseks kindlustunde. Ettepanek sihtasutuse moodustamiseks tuli tookord Albu valla poolt, mille eesotsas energiline ja oma valla tuntuse ja atraktiivsuse eest tegutsev  vallavanem Kalju Kertsmik.

Tublide tegudega paistsid silma Järvamaa noored. Laupa kooli õpilased kogusid ettevõtlusega raha kodutute loomade varjupaigale. Nemad said selle eest Järvamaa hea algatuse auhinna. Järvamaa aasta noore vabatahtliku preemia pälvis Väätsa Põhikooli huvijuht Evelin Puntso, kes lisaks huvijuhi tööle on Väätsa kodutütarde juht olnud juba 2006. aastast alates ning tema rühmas on üle 40 tüdruku. Läbi organisatsiooni aitab Evelin kaasa paljudele protsessidele: nt aitab noorte seas elus hoida meie esivanemate traditsioone, aitab säilitada eestlust ning kujundada noorte hulgas sõbralikku keskkonda.

Aasta noorte sõbraks valiti 2012. a Järvamaa ajaleht„Järva Teataja". Järva Teataja on läbi aegade olnud noorte toetajaks, andes välja noortele suunatud vahelehte, pakkunud noortele võimalust töötada ajalehe juures, võõrustanud noortegruppe, et nad saaksid tutvuda ajakirjanike ametiga, toetanud noortesündmusi jm.

Aasta kõige noortesõbralikumaks omavalitsuseks Järvamaal valiti Väätsa vald, kus on 2012. a paistnud enim silma see, et vald kaasab noori otsustusprotsessidesse ning koostöös noortega on taasavatud valla noortekeskus, valminud rulapark jpm.

Aasta noorte algatuse auhinna said Aravete Keskkooli noored, kes remontisid ära kooli muusikaklassi ja saavad nüüd nautida muusikatunde mõnusas lavaga klassiruumis.

Juba kolmandat korda selgitasime välja maakonna andekaima gümnaasiumiõpilase, kelleks sel korra osutus Paide Ühisgümnaasiumi 10. klassi õpilane Madis Janno. Kandidaatide seast parima valimisel arvestatakse õpilase akadeemilisi saavutusi.

Järvakate tegemisi tunnustati ka  üleriigilistel konkurssidel. Järvamaale tuli konkursi „Aasta Keskkonnasõbralik Ettevõte" võit kahes kategoorias. Keskkonnasõbraliku toote või teenuse kategooria võitjaks kuulutati Rexest Grupp OÜ, kes esitatakse ka Euroopa keskkonnaauhinna konkursi kandidaadiks. Keskkonnasõbraliku protsessi kategoorias sai võidu Aravete Biogaas OÜ.Esnas tegutseva osaühingu Kaks Meistrit kitsepiimast toorjuust soolvees pälvis Eesti parima mahetoote auhinna. Põhja-Eesti parima turismiprojekti auhinna sai ajakeskus Wittenstein.

See on ainult väike valik järvakate tublidest tegudest mööduval aastal. Tänusõnu väärivad aga veel paljud ja paljud järvakad.

2013. aasta saab ühelt poolt olema minevikku vaatamise aasta – käesoleva aasta detsembris avasime Kultuuripärandi aasta Järvamaal. Meil on põhjust väärtustada Järvamaal sajandite jooksul loodud pärandit ja mõelda sellele, kuidas me anname seda edasi tulevastele põlvedele.

Saabuv aasta saab olema aga ka tulevikku vaatamise aasta. Oleme kokku leppinud uue Järvamaa arenguleppe koostamise aastateks 2014-2020, milles kavandame maakonna tulevikku aastateks ette, et Järvamaa oleks jätkuvalt parim paik, kus elada ja oma lapsi kasvatada.

Õnnerikast uut aastat!

Kõne jõuluvastuvõtul 14. detsembril 2012. Lisatud video kontserdist!

14. detsembril maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe jõuluvastuvõtul Paide raekojas.

Austatud koostööpartnerid!

2012. aasta hakkab lõppema ja kindlasti on meie mõtetes küsimused - kas võime aasta jooksul tehtuga rahul olla, kas ja kuidas arenes Järvamaa ning missugune oli meist igaühe panus sellesse? Tavapäraselt teeme kokkuvõtteid mööduvast aastast, vaatame üle oma õnnestumised ja ebaõnnestumised. Mõtleme sellele, kuidas elavad meie inimesed ja mida saaksime teha, et igal järvamaalasel läheks uuel aastal paremini.

Mööduva saata plusspoolele võib kindlasti kanda meie inimeste elukeskkonna jätkuva paranemise. Jõudsime lõpusirgele nn KOIT kava vahendite kasutamisega. Lõppes Tarbja Lasteaed- algkooli renoveerimine, valmis Retla Kooli õpilaskodu. Tulevasse aastasse jääb Koigi lasteaia ehitus. Teiste Euroopa Liidu vahendite toel valmisid Türi Toimetulekukooli õppehoone, Järvamaa Õendusabi Keskus, Järvamaa Kutsehariduskeskuse ühiselamu ja söökla, ehitusmaja jt objektid. Lausa silmaga nähtav on CO2 kvoodi müügist saadud vahendite mõju, sest lisaks soojapidavuse paranemisele on paljud hooned saanud uue nägusa fassaadi. Mitmes omavalitsuses lõppes vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamine, paljudes on nende ehitus veel käimas.

2012. aasta sündmustele tagasi vaadates, meenuvad kindlasti uue vormi saanud Järvamaa laulu-ja tantsupidu, Järva talimängud, Türi lillelaat, Maakaitsepäev Roosna-Allikul, avatud talude päev Järvamaal,  August Jürima 125. sünniaastapäeva tähistamine, Järvamaa päevad Ülemiste keskuses, lasteaasta konverents, ettevõtlusnädal, kodanikuühenduste konverents ja paljud teised traditsioonilised ja uued ettevõtmised. Siinkohal tänusõnad kõikidele aktiivsetele järvakatele, kes loetletud ja paljude teiste sündmuste korraldamisel kaasa lõid. 

2012. aastal võisime märgata kodanikuühenduste järjest kasvavat mõju elu korraldamisel maakonnas. Näitena võiks tuua Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse tegevuse. Keskus on juba aastaid tegelenud projektidega, mille eesmärgiks on maakonna inimeste parem toimetulek. Selle aasta uuteks tegudeks on Türi nõustamiskeskuse ja Järvamaa toidupanga käivitamine. Märgatav on Leader tegevusgruppide mõju kodanikuühiskonna arengule. Leader meede on hästi täiendanud kohaliku omaalgatuse programmi ja teiste regionaalprogrammide võimalusi. Kasvab Kaitseliidu ja tema eriorganisatsioonide – Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste ja Kodutütarde liikmeskond ja mõju. 

Olime 2012. aasta kuulutanud Järvamaa lasteaastaks, et otsida uusi võimalusi koostöö süvendamiseks laste probleemide märkamisel ja  nende reaalsel abistamisel. Kokkuvõtteid tehtust käsitlesime lasteaasta konverentsil „Kas oskame ja tahame märgata".  Mõned päevad tagasi oli koos lasteaasta töögrupp, kes pani paika tegevuskava uueks aastaks. Järvamaa laste turvalisuse ja heaolu eest hoolitsemine peab jätkuvalt oleme meie kõigi ühine mure.

Hea koostöö omavalitsustega toimus tervisedenduse valdkonnas. Maavalitsuse tellimusel valmisid aasta lõpus uuringud eakate ja lasteaialaste vigastuste riskide kohta. Usun, et omavalitsustel on nendest kasu oma tegevuse kavandamisel.   

Hiljuti valmis Järvamaa ühistranspordi arengukava, mis toob välja meie ühistranspordikeskuse eelised bussiliikluse korraldamisel aga samas näeb ka ühistranspordi korraldamise tsentraliseerimise ohtu. Oleme jätkuvalt seisukohal, et bussiliikluse korraldus peab jääma ühistranspordikeskuse korraldada ja selle eest peame üheskoos ka edaspidi seisma. 

Lõpule jõudis teemaplaneeringu Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa trassi asukoha täpsustamiseks Mäo-Tartu lõigul. Tegemist on kaugele tulevikku suunatud planeeringuga, mille koostamisel tegi maavalitsus asjalikku koostööd piirkonna omavalitsustega. 

Tuleva aasta üheks väljakutseks on kindlasti Järvamaa Haigla tulevik. Maakonnahaiglate tegevuse ümberkorraldamise teema on kerkinud täie teravusega arstide streigi taustal. Peame siin olema valmis seisma selle eest, et maakonna inimeste võimalused saada arstiabi ei väheneks ega muutuks keerukamaks.

Uuest aastast viiakse perearstid maavanema vastutusalast terviseameti alla. Sotsiaalminister on öelnud, et see samm „võimaldab kindlustada senisest parema esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavuse maapiirkondades". Tahaks loota, et see nii on.  Järvamaal on täna kõik perearstide kohad täidetud.  

2013. aasta saab ühelt poolt olema minevikku vaatamise aasta, eelmisel nädalal andsime avalöögi Kultuuripärandi aastale Järvamaal. Meil on põhjust väärtustada Järvamaal sajandite jooksul loodud pärandit ja mõelda sellele, kuidas me anname seda edasi tulevastele põlvedele. 

Saabuv aasta saab olema aga ka tulevikku vaatamise aasta. Oleme kokku leppinud uue Järvamaa arenguleppe koostamise aastateks 2014-2020 ning  alustanud eeltöödega leppe koostamiseks. Kokkulepped on saavutatud töögruppide juhtidega, kes lähiajal panevad kokku oma meeskonnad. Uue arenguleppe koostamisel on oodatud kaasa lööma senikehtiva arenguleppe kõik osapooled. Kindlasti aga kõik teie, tänasele vastuvõtule kutsutud.  Esialgseid sisendeid arenguleppesse ootame teilt juba jaanuarikuu lõpuks, et  saaksime alustada nende üle ühist arutelu.

Mööduv aasta algas rahva- ja eluruumide loendusega ja selle andmetel loendati Järva maakonnas 30 537 inimest ehk 18 protsenti vähem kui 2000. aastal toimunud rahvaloenduse ajal.  Rahvastikuregistri andmetel on järvamaalasi 1. detsembri seisuga 33356, ehk 465 inimese võrra vähem kui aasta alguses. Teame hästi, mida see tähendab maakonnale ja igale omavalitsusele. Kas aga oskame, julgeme ja tahame seda arvestada senisest enam oma otsustes ja tegudes juba uuel aastal?

Täna peaksime mõtlema sellele, missugune on meie kõigi panus aastal 2013, mida saame igaüks eraldi ja veel tähtsam, koostöös ära teha, et Järvamaa elu edeneks.

Tänan Teid kõiki hea koostöö eest mööduval aastal ja loodan, et koostöö uuel aastal saab olema veelgi parem.

Kauneid lähenevaid jõulupühi, rõõmsat aastavahetust ja õnne uueks aastaks!

Vastuvõtul kirjutasime alla Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu koostöölepingule 2013. aastaks.

Jõuluvastuvõtul esines kontserdiga Järvamaa tütarlastekoor

Kultuuripärandi aasta 2013 Järvamaal on avatud!

8.detsembril toimunud sündmusel "Paide jõulukroon 2012" avasime Kultuuripärandi aasta Järvamaal.





Vaata ka: Pildid Kultuuripärandi aasta avamisest Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse järjekordsed tublid teod -Türi Nõustamiskeskus ja Järvamaa Toidupank

10. oktoobril käisin tutvumas Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse järgmise uue algatusega. Uue projektina käivitati Türi Nõustamiskeskus,  mille eesmärk on toetada lapsi ja peresid erinevate elus ettetulevate murede ja küsimuste lahendamisel. Septembrikuus aga alustas sotsiaalkeskuse toel tööd Järvamaa toidupank, mis on juba alustanud regulaarse toiduabi andmist abi vajavatele lastega peredele.

Kohtumisel sotsiaalkeskuse töötajatega rääkisime nendest ettevõtmistest, aga ka tulevikuplaanidest. Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse juhatuse liikme Tiina Larveni sõnul nad mõelnud taaskasutuskeskuse loomisele aga seni ei ole leidnud sobivaid ruume.

Järvamaa Toidupanga koordinaator Peedu Pärl rääkis ka lähiaja suurematest ettevõtmistest. Nimelt on neil 20. ja 21. oktoobril kavas viia läbi toidukogumisaktsioon Paide Maksimarketis ja Türi Konsumis. Ettevõtmise käigus saavad inimesed poodides asuvatesse vastavatesse kärudesse annetada toiduaineid. Teiste võimalustega toidupanga toetamiseks saab tutvuda Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse koduleheküljel. 

Vaata ka: Süda-EestiSotsiaalkeskus on Järvamaa sotsiaaltöö süda

Õppimine hoiab vaimu värske

Pillid kotti panid sääsed. Öö on must kui pigi.

Sügis jõuab  –  kus ta pääseb! –  tasapisi ligi.

Juba meenutavad tuuled seenerikkaid paiku.

Öösel läbi une kuuled koolikella kaiku.

                                                 /Leelo Tungal/

Käes on 1. september – teadmistepäev, eriline päev kõigile, kel koolitee astuda, seda astumist toetada või mälestustes veel kord läbi elada. 1. september on sihiseadmise ja tulevikku vaatamise päev.

Eesti rahvas on alati olnud kooli-usku, hariduse-usku. See usk on saatnud meid sajandeid ja teinud meist igavesti õppiva rahva.

Eesti rahval on paljude maailma rahvastega võrreldes oluline eelis – omakeelne haridus. Praegusel ajahetkel võib see meile tunduda nii tavaline, ometi ei ole seda võimalust antud  kõikidele rahvastele.

Teadmistepäeval on asjakohane meeles pidada, et haridustee on kõige pikem tee maailmas ning seda teed tuleb käia nii õppijal kui ka õpetajal. Õppimine hoiab vaimu erksa ning aitab muutuda koos muutuva maailmaga. Meie eesmärk olgu selge ja kindel – õppida iga päev juurde midagi uut, sest kui me ei lähe edasi, hakkame eneselegi märkamatult vastupidises suunas liikuma.

Kiired muutused tänapäeva ühiskonnas sunnivad paratamatult tegema muutusi nii kooli sisu kui ka vormi osas. Uueneb ühiskond, uuenevad nõuded tööjõuturul, järelikult peavad muutuma nii õppija kui ka õpetaja, nii õppimine kui ka õpetamine. Tööjõuturule sisenejatelt oodatakse otsustus- ja vastutusvõimet, kiiret kohanemist muutuvas keskkonnas, meeskonnatööoskusi, vajaliku info kiire hankimise ja otstarbeka kasutamise oskusi. Kool peaks andma avatud ja demokraatliku suhtluse kogemuse, väärtustama nii õppija kui ka õpetaja loovust. Eriti oluliseks muutub pidev valmisolek õppimiseks ja uuteks väljakutseteks.

Algavat õppeaastat saab seostada suurte haridusreformidega: korraga on käsil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, uuele õppekavale üleminek, koolivõrgu korrastamine, hariduslike erivajadusega õpilaste õppe ja kõrghariduse ümberkujundamine.

Nii koolilõpueksamite kui ka tasemetööde puhul seatakse eesmärgiks hinnata rohkem õpilaste pädevusi, vähem faktiteadmisi. Õpetaja peamine mure ei peaks olema õpilasi riigieksamiteks või tasemetöödeks ette valmistada. Kui õpilane on omandanud nõutavad pädevused, tuleb ta edukalt toime nii eksamite kui ka  tasemetöödega.

2012/2013. õa on Järvamaal seitse gümnaasiumi-keskkooli, 13 põhikooli, kus õpe toimub kas kõigis kolmes kooliastmes või ainult I ja II kooliastmes, hariduslike erivajadusega õpilaste koolid Türil ja Päinurmes, kutsehariduskeskus ning kolm huvikooli.         

Kõikides omavalitsustes on tagatud võimalus omandada alusharidus.

Esialgsetel andmetel alustab Järvamaal uut õppeaastat pisut üle 3400 üldhariduskooli õpilase. 1. klassis alustab õpinguid 303 pisipoissi ja -tüdrukut.

Maakonna suurimad koolid on Paide Gümnaasium 580 õpilase, Türi Põhikool 573 ja Paide Ühisgümnaasium 552 õpilasega. Väikseimad koolid on alla 20 õpilasega Kabala Kool-Lastead ja Paide Valla Lasteaed-Kool.

Järvamaa üldhariduskoolides on kokku 450 õpetajat. Haridustöötajate õppeaastaeelsel üritusel võeti maakonna õpetajate perre pidulikult vastu kuus uut õpetajat, neist kolm otse kõrgkoolist. Uue juhiga alustab õppeaastat PAIde Lasteaed.

Käesoleval aastal on mitu omavalitsust teinud otsuse ühendada põhikool ja koolieelne lasteasutus. Seega alustavad 2012/2013. õppeaastat kolm uut haridusasutust: Kabala Kool-Lasteaed, Koigi Kool ja Järva-Peetri Lasteaed-Kool.        

Paljudes koolides on uuendatud õpikeskkonda, ühes vähem, teises rohkem. Türi Toimetulekukool alustab uut õppeaastat värskelt renoveeritud koolimajas. Retla Kooli juurde avati õpilaskodu.

Armsad õppurid lasteaialastest abiturientideni!

Soovin teile ilusat õppeaastat täis uusi teadmisi, huvitavaid ettevõtmisi ja toredaid kaaslasi! Pidage meeles, et õpetaja on teile sõbraks ja teejuhiks elu suurte ja väikeste saladuste avastamisel.

Austatud õpetajad!

Teadmistepäeval on kohane meenutada Bertrand Russelli mõtet: „Palju tähtsam kui õppekava on õpetamismeetod ja vaimsus, millega õpetust antakse.“ Teie vastutusrikast tööd saadab edu vaid siis, kui õppimine ja õpetamine toimub aktiivses koostöös, kui suhted klassiruumis on usalduslikud ja sõbralikud.

Head lapsevanemad!

Tundke iga päev huvi, kuidas möödus lapse päev koolis või lasteaias. Olge oma lastele lähimaks nõuandjaks ja abiliseks – nad vajavad kodu toetust ja mõistmist.

Tegusat õppeaastat kõikidele õppijatele, õpetajatele ja lastevanematele!