Emadepäeva kontserdil 10.mail Türi Kultuurimajas

Kes kuulab sinu muresid

kui tõesti murtud oled?

Kes nutu naeruks muudab sul

kui maailm hall ja kole?

Kes siiski sulle annab kõik,

kui endalgi ei ole?

Kellega nii lõbus on

ükskõik, mis käsil poleks?

Tal särgid niisked pisaraist

kus vahel nuuksud sa.

Ta mõtleb sulle päeval-ööl

sind eal ei unusta

Ta paitab hellalt sinu pead

kui tahad magada

Kui ükskord läinud oled sa

ta ikka sinuga….

Ema. Jah ema on see naine meie kõigi elus, kes on kui vundament, mis hoiab koos maja. Hoiab koos igaühe eraldi ning terve pere korraga.

Taas on kätte jõudnud emadepäev ning me ülistame emasid, kirjutades neile luuletusi, pidades kauneid kõnesid ning viies emadele lilli -kingitusi. Olen selle poolt, et emasid tuleb tunnustada ning emadepäev on kahtlemata kaunis püha, kuid siiski – kas üks päev aastas ei ole selleks liiga vähe?

Ema on oma laste ja perekonna jaoks olemas alati. Usun, et paljude jaoks on just ema see inimene, kellele võib helistada kell neli öösel, et muret kurta või nõu küsida. Ema on sageli see, kes kuulab, annab nõu, toetab, tunnustab, ja kui vaja, siis mõistab ka hukka.

Noored emad ei räägi asjata, et pärast lapse sündi muutub nende elu hoopis teistsuguseks. Enam ei ole elu keskmeks mitte tema ise, vaid see väike olevus, kes sõltub esialgu palju, hiljem natuke vähem temast, emast. Me pühendame kogu oma vaba aja ning energia oma laste kasvatamisse, proovides neid õpetada ja juhendada nii, et nad elus võimalikult hästi hakkama saaksid. Kas nad seda ka vajavad ja meid kuulda võtavad? Muretsemine, pabistamine, närveerimine jääb, olgu laps juba kui suur tahes.

Kuna ema rõõmud ja mured on lakkamatud - laps jääb ju alati lapseks -, siis leian, et selle pideva töö eest on natuke vähe öelda tänusõnu vaid ühel päeval aastas. Kui lilled on oodatud, siis on nad küll toredad, kuid mitte üllatus. Kui lilled on aga ootamatu kingitus, siis valmistavad nad tunduvalt rohkem rõõmu ja üllatust. Ütelgem oma emadele aitäh rohkem kui ainult tänasel päeval. Peatu, kui näed teepervel ilusaid lilli ja korja need oma emale. Osta see kaunis ehe, kui esimese inimesena neid vaadates meenus su ema. Küpseta kaasa kook, kui emale külla lähed, selle asemel, et see kaasa haarata poest. Või tee talle pai, nagu tema teeb sulle. Anna, selle asemel, et ainult saada. Näidakem emadele igapäevaselt, kui väga me neid armastame, kui tänulikud oleme neile tehtud töö, naerdud naerude ja nutetud pisarate eest. Lihtne on mitte märgata valminud toitu, kaetud lauda või pestud riideid, sest need on ju igapäevased tegevused. Aga kõik need võtavad aega, pühendumist, energiat. Kõiki neid asju teeb ema millegi arvelt, tavaliselt just enda arvelt!

Paljud asjad siin elus on püsivad ja jäävad. Ema tundub millegipärast ühena neist. Ema on ju alati olnud, seisnud kaljuna me kõrval ning valvanud me seljatagust. Kuidas on see võimalik, et ühel päeval ema enam pole? See ei tulegi paljudele mõttesse ning seepärast ei osata sageli hinnata asju enne, kui need kadunud on. Parandame selle vea, kui see veel võimalik on. Hindame, austame ja hoiame  oma emasid . Ütleme aitäh, kuid vähe on teha seda aastas korra, emadepäeval. Teeme seda sagedamini, oleme tänulikud ja õnnelikud.

See aga ei tähenda, et tänusõnu ei võiks öelda  täna, emadepäeval. Sest kuigi lilled ja ilusad sõnad on tänasel päeval natuke isegi oodatud ega mõju üllatusena, on nende ärajäämine täna eriti valus ja hinge kriipiv. Sestap ütlengi omalt poolt südamlikud tänud ning õnnesoovid kõikidele emadele just selle eest, et nad on sellised, kes nad on. Pole vaja teeselda, pole vaja näidelda ega kanda maske, emasid armastatakse nende lihtsuses ja aususes, puhtuses ning siiruses.

Aitäh, emad!

Pildid sündmusest Järvamaa - Eesti südamaa lehel Facebookis