1. septembrit võib julgesti pidada rahvuslikuks suurpäevaks

Koos punavate pihlade, valmivate õunte ja äralennuks valmistuvate linnuparvedega jõudis kätte ka uus kooliaasta. Kellele esimene, kellele järjekordne, kuid uus ja kordumatu igaühele.

1. septembrit võib julgesti pidada rahvuslikuks suurpäevaks. Teadmiste päeva ärev pidulikkus ulatub kooliseinte vahelt kaugemale, puudutades suuremal või vähemal määral kogu ühiskonda. Keegi meenutab heldimusega oma esimest koolipäeva, esimest õpetajat, esimest aabitsat, keegi seab uusi plaane ja annab iseendale lubadusi – mis küll peagi ununevad –, keegi ootab pikisilmi kohtumist kooli- või töökaaslastega, et põnevaid  suvemälestusi jagada.

Uus algus annab võimalusi ja paneb kohustusi kõikidele õppijatele – nii neile, kes koolipingis istuvad kui ka neile, kes tahvli ees seisavad. Õpetajagi on igavene õppur, sest teisiti lihtsalt ei saa. Ühelegi õpetajale ei ulatata kutset koos ülikoolidiplomiga, õpetajaks saadakse ikka tegelikus koolikeskkonnas, reaalse õppimise ja õpetamise käigus. Ja seejuures on iga pedagoogi kõige suuremateks mentoriteks mitte kolleegid ega direktor, vaid tema õpilased.

Head õpetajad! Olge valmis õppima! Võtke avatud meeltega vastu kõik väärtuslikud õppetunnid, mis pedagoogitöö teile pakub. Igast kogemusest on midagi õppida. Pedagoogitöö on kunst, kõiki selle kunsti saladusi ei ole võimalik omandada, selle poole saab vaid püüelda. Ja alati tasub meeles pidada, et mida paremad on suhted õpetaja ja õpilase vahel ning mida parem on õpilase suhtumine kooli, seda paremad on õpitulemused. Hea õpetaja tõstab õpilase eneseusku.

Uue õppeaasta eel ütleme tere tulemast meie maakonna koolidesse-lasteaedadesse tööle asunud uutele pedagoogidele, keda on koos koolijuhtidega 15. Soovime, et teid ootaksid ees viljakad tööaastad Järvamaa hariduspõllul!

Järvamaa seitsmes gümnaasiumis-keskkoolis ning 13 põhikoolis alustab praegustel andmetel 2013/2014. õppeaastat 3388 õpilast, mullusega võrreldes 108 õpilast vähem. 1. klassis alustab õpinguid 307 pisipoissi ja -tüdrukut, mis on ühe võrra rohkem kui eelmisel õppeaastal.

Maakonna suurimad koolid on Paide Gümnaasium 555 õpilase, Paide Ühisgümnaasium 553 ja Türi Põhikool 534 õpilasega, väikseimad Kabala Kool-Lasteaed 16, Paide Valla Lasteaed-Kool 25 ja Peetri  Kool 38 õpilasega. Hariduslike erivajadustega lapsed õpivad Päinurme Internaatkoolis ja Türi Toimetulekukoolis.

Eesti on tugev ainult siis, kui kõikidel lastel kooli asukohast hoolimata on võrdsed võimalused head haridust saada. Hea haridus annab paremad võimalused kiiresti muutuvas maailmas hakkama saada. Ei tohi minutitki maha jääda, pigem tuleb pool minutit ees käia. Oleme jätkuvalt seda meelt, et praegusel hetkel on meie peatähelepanu all tugev põhikool. Riigil ja kohalikul omavalitsusel tuleb üheskoos seista põhikooli tugevdamise eest – hea põhiharidus võimalikult kodulähedasest koolist on üheks Eesti riigi jätkusuutlikkuse nurgakiviks.

Kooli ja lasteaia ülesanne on kujundada laste väärtushoiakuid ja -hinnanguid. Väärtustest lähtudes teeb iga inimene, nii väike kui ka suur, oma valikud. Kaasaegses maailmas on muutumas üha olulisemaks küsimuseks turvalisus, sealhulgas ka turvalisus õppeasutuses. Rõõm on tõdeda, et meie maakonna haridusasutused tähtsustavad vaimse ja füüsilise õpikeskkonna turvalisust. Mitmed lasteaiad on liitunud projektiga „Kiusamisest vaba lasteaed“, Paide üldhariduskoolid osalevad 2013/2014. õa samalaadsetes pilootprojektides. Üheskoos saame pakkuda meie lastele suuremat turvatunnet, saame muuta lasteaia või kooli kohaks, kus lapsed end hästi tunnevad.

Eesti riik ja rahvas on Euroopas üks väikesematest, seepärast on meil kohustus saada suureks vaimult –  see saab teoks ainult läbi hariduse ja harituse. Kui me võtame omaks hoiakud, et kool on alles harituks saamise algus ning õppida ja areneda tuleb läbi kogu elu, alles siis muutume aegamööda haritud rahvaks ja haritud rahvas ei ole mitte kunagi väikerahvas. Haritud rahvas suudab ennast maksma panna, oma riiki, keelt ja kultuuri kaitsta.

Head õpetajad! Seda eesmärki silmas pidades võiksite teha klassipäevikusse 2013/2014. õa esimese sissekande.

Kallid õppurid, väikesed ja suured! Nüüd tuleb tasapisi suvest sügisesse jõuda, sest algamas on  tõsine töö. Töö, mille juured võivad olla mõrud, kuid mille viljad on lõppkokkuvõttes magusad. Toogu uus õppeaasta teile rohkesti rõõmu ja enesega rahulolu. Olge aktiivsed õppijad, tundke huvi kõige vastu, mis teid ümbritseb. Esitage õpetajale küsimusi, sest küsimustele vastuste leidmine ongi õppimine.

Head lapsevanemad! Teiegi jaoks algab uus õppeaasta. Teadke, et teie laps ootab teie tuge ja abi isegi siis, kui ta on jõudnud juba gümnaasiumisse. Tundke huvi, kuidas lapsel koolipäev möödus, mis teda rõõmustas või kurvastas – sellega suurendate lapses turvatunnet. Püüdke omapoolse kasvatusega toetada kooli püüdlusi laste väärtushoiakute kujundamisel. Hoidke end kooli ligi.

Head õppeaastat kõigile!

Kaitseliidu Järva Malev on meie kodanikuühiskonna lipulaev

Kõne Võidupüha tähistamisel Türil 23. juunil 2013

Austatud kaitseliitlased, kaitseväelased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred! Austatud külalised!

Täna 94 aastat tagasi saavutas Eesti rahvavägi Võnnu lahingus võidu, mis aitas kindlustada meie iseseisvust ja vabadust. Selle päeva mälestuseks tähistame üht Eesti riigi kõige olulisemat tähtpäeva – Võidupüha.  Tunneme uhkust oma esiisade vapruse üle ja mälestame neid, kes on meie riigi iseseisvuse eest võideldes andnud oma elu.  Kuid mõtleme ka nendele, kes täna meie kaitsevõimet kannavad. Järvamaal on selleks eelkõige Kaitseliidu Järva Malev. Kaitseminister Urmas Reinsalu on öelnud." Kaitseliidu liikmed on inimesed, kes on valmis vabatahtlikult, relv käes, oma riigi eest võitlema. Sellest suuremat heidutust on raske leida, sest kodaniku isiklik veendumus oma riiki kaitsta on riigi turvalisuse parim garantii. See on ka põhjus, miks kaitseliidust võiks saada Eesti kodanikuühiskonna lipulaev."

Meie võime kindlalt öelda, et Kaitseliidu Järva malev koos oma eriorganisatsioonidega on kõige suurem ja organiseeritum vabatahtlik ühendus Järvamaal, meie kodanikuühiskonna lipulaev!

Kaitseliidule on käesolev aasta alanud muutusterohkelt. Aasta alguses sai valitsuse heakskiidu riigikaitse arengukava, mis tegi kaitseliidust territoriaalkaitse peamise vastutaja. Kehtima hakkas uus kaitseliidu seadus. Oma hiljutisel külaskäigul Järvamaale tunnustas Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili Järva maleva tegevust ja Järvamaal toimivat kaitseliidu, teiste jõustruktuuride, omavalitsuste ja maavalitsuse head koostööd. Tänan kõiki, kes sellesse koostöösse on oma panuse andnud. Eesseisval ajal peame seda koostööd veelgi süvendama, sest kaitseliidule pandud uued ülesande nõuavad seda. Selles koostöös on ülioluline hoida Järvamaa ühtsust ja tugevat kogukonnatunnet, sest just kodust ja kogukonnast algab kaitsetahe.

Kaitseliitlaste kõrval seisvad täna rivis meie naiskodukaitsjad, kelle ettevõtlikkust ja tegutsemislusti on Järvamaal märgata väga paljudes valdkondades. Tahan eelkõige tunnustada teid selle eest, et olete võtnud oma südameasjaks tegelemise noortega. See panus, mida te annate vabatahtlike noortejuhtidena, on imetlust väärt.  Oma töös maavanemana olen ikka ja jälle saanud veenduda selles, et Kaitseliidus ja Naiskodukaitses on erakordselt vahvad inimesed, kes hoolivad kodust ja isamaast, hoolivad Järvamaast.

Hea meel on tõdeda, et Noorte Kotkaste organisatsiooni on Järvamaal sobivas vanuses poistest kaasatud 15%. Enamuses piirkondades on see näitaja 5%.  See tõestab seda, et organisatsioon on jõuline ja tegevus kaasahaarav. Tänan noorkotkaste juhte, et tegelete just selles vanuses poistega, sest on just nemad tõenäoliselt  tulevased kaitseliitlased.

Vaieldamatult annavad suure panuse kodumaakonna turvalisuse tagamisel meie politsei-ja päästetöötajad. Tänan teid toimiva koostöövõrgustiku loomise ja hoidmise eest. Hästi väljendub selle sisu ja olemus noortele mõeldud ohutuslaagri „Kaitse end ja aita teist" korraldamisel. Teete seda koos paljude koostööpartnerite ja organisatsioonidega, andes laagris olulisi teadmisi noortele, aga lihvides ka koostööoskusi, mis on hindamatu väärtusega nii igapäevases elus kui võimalike ohuolukordade puhul.

Tänasel Maakaitsepäeval osalevad Staabi-ja sidepataljoni esindajad, keda seob Järvamaa ja Türiga ajalooline side. Staabi-ja sidepataljon on ainuke Eesti kaitseväe väeosa, kelle ajalooline, Järvamaa rahva poolt annetatud lipp, on säilinud ja seda tänu tublile Türi naisele  Lydia Mägile, kes hoidis lippu läbi okupatsiooniaastate. Hiljuti oli mul võimalus veenduda, et pataljon austab oma lipuhoidja mälestust,  kui väeosa kaplan ja ajateenijad käisid korrastamas tema hauda Türil Kõrgessaare kalmistul. Täna olete te järvakatega ühises rivis oma uue lipu all, mille on samuti valmistanud Järvamaa käsitöömeistrid. Suur tänu teile, et hoiate meie ajaloolisi sidemeid.

Täna tunnustasime taas maakonna kaunite kodude omanikke. Neid inimesi, kes on hoole ja armastusega rajanud oma kodu Järvamaale. Aitäh teile, et hoolite oma kodust ja kodumaakonnast.  Eesti korda tegemine on ka Eesti kaitsmine. Eesti on meie kõigi kodu ja iga kodu on omakorda osake Eestit. Ja seda kodu peame kaitsma. Eile, täna, homme.

Mõne hetke pärast saabub meie ette Vabariigi Presidendi läkitatud Võidutuli. Seekordsed tuletoojad on valitud nende hulgast, kes on alustanud oma tegevust Kodutütarde ja Noorte Kotkaste organisatsioonis ning  on täna aktiivsed Naiskodukaitse ja Kaitseliidu liikmed. Järvamaale toovad tule Kirsika Ilmjärv ja Raul Reiska. 

Kirsika Ilmjärvon alustanud oma tegevust kodutütrena, kasvanud noortejuhiks ja väga aktiivseks naiskodukaitsjaks. Tänaseks on ta Kodutütarde ringkonnavanema abi ja Naiskodukaitse Järva ringkonna aseesinaine. Ta on valitud ka 2012. aastal Järva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks. Kirsika töötab Koeru Keskkoolis huvijuhina.

Raul Reiskaalustas Kaitseliidus tegevust noorkotkana 1994. aastal. 1996.-1999. aastani oli ta Noorte Kotkaste Türi rühma pealik ja 1999.-2000. aastani Noorte Kotkaste Järva maleva pealiku abi. Kaitseliidu liikmena on ta lõpetanud noorem- ja vanemallohvitseride kursuse. Ta on siiani abiks noorkotkaste tegemistel ja osaleb  aktiivselt Kaitseliidu töös.

Kallid noored!  Meie tuletoojad on teile heaks eeskujuks!

Austatud järvamaalased ja külalised!

Tänasel jaanilaupäeval süttivad Vabariigi Presidendi poolt maakondadesse läkitatud võidutulest Järvamaal jaanilõkked. Meenutagu need meile omariikluse algust, ajaloolist võitu, milleta poleks olnud vabadust ega iseseisvat Eesti riiki. Oleme tänasel võidupühal ja jaaniõhtul koos, et tunda rõõmu lihtsatest asjadest - oma lastest, lastelastest, perest, lähedastest ja sõpradest. Aga ka oma riigist, mille kaitsmisel oli 23. juunil saavutatud võit olulise tähtsusega. Seda võitu peame üheskoos hoidma ja kaitsma.

Head võidupüha ja ilusat jaaniõhtut kõigile!

Pildid Võidupüha tähistamisest Türil Järvamaa – Eesti südamaa lehel Facebookis:

Võidupüha mälestushetk Türi Vabadussõja mälestusmärgi juures 23.juunil 2013

Hetki Järvamaa Maakaitsepäevalt 23. juunil 2013 Türil

Maavanem tunnustab kaunite kodude omanikke 23. juunil 2013 Türil

Kaitseväeline jalutuskäik 23. juunil 2013 Türil

Teie tööst muutub kaunimaks nii Järvamaa kui kogu Eesti

Kaunite kodude omanike tunnustamisel Võidupühal Türil 23. juunil 2013

Austatud Järvamaa kaunite kodude omanikud, külalised

1997. aasta emadepäeval kuulutas Vabariigi President Lennart Meri Estonias välja Eesti kodukaunistamise aasta järgmiste sõnadega: „Mu kallid Eesti emad! Asuge koos isadega, koos oma tütarde ja poegadega korraldama meie eesti kodu. Tehkem kodud puhtaks ja kauniks nii seesmiselt kui väliselt. See on kõige lihtsam ja jõukohasem viis muuta kaunimaks, puhtamaks, rikkamaks ja tugevamaks kogu Eesti."

1997.  aastast alates tunnustatakse Eesti kauneimaid kodusid igal aastal. Enam kui kümme aastat oleme maakonna kauneid kodusid tunnustanud just Järvamaa maakaitsepäeval, sest Eesti on meie kõigi kodu ja iga kodu on omakorda osake Eestit. Hoolides ja kaitstes oma kodu, hoolime ja kaitseme ka oma kodumaad. Ja seda nii eile, täna kui ka homme.

Kui palju tööd ja hoolt nõuab igapäevaselt oma kodu korras hoidmine, teate just teie, kaunite kodude rajajad, kõige paremini. Kuid tean, et teete seda südamega nii enda, oma pere kui ka lähedaste jaoks. Et oleks koht, kus olla või kuhu tulla,  tundmaks end hubaselt ja mõnusalt. Teie  tööst muutub kaunimaks nii Järvamaa kui kogu Eesti.

 Aitäh teile, et hoolite oma kodust ja kodumaakonnast! 

Pildid Võidupüha tähistamisest Türil Järvamaa – Eesti südamaa lehel Facebookis:

Võidupüha mälestushetk Türi Vabadussõja mälestusmärgi juures 23.juunil 2013

Hetki Järvamaa Maakaitsepäevalt 23. juunil 2013 Türil

Maavanem tunnustab kaunite kodude omanikke 23. juunil 2013 Türil

Kaitseväeline jalutuskäik 23. juunil 2013 Türil

Vabadussõja mälestusmärgi ees, oleme justkui iseseisva Eesti alguse juures

Võidupüha mälestushetkel Türi Vabadussõja mälestusmärgi juures 23.juunil 2013

Austatud Türi rahvas ja külalised!

Õnnitlen teid Võidupüha puhul ja tänan, et olete tulnud avaldama austust inimestele, kes aegade jooksul on andnud oma elu, võideldes Eesti iseseisvuse eest.

Seistes Vabadussõja mälestusmärgi ees, oleme justkui iseseisva Eesti  alguse juures. On ju Vabadussõja võidud Eesti Vabariigi nurgakivi. Just seetõttu on meie rahvas pidanud kalliks sõjas võidelnute ja langenute mälestust, neile mälestusmärke püstitanud ja veel enne Eesti taasiseseisvumist neid taastanud.

Vabadusel ja omariiklusel on oma hind. Iseseisva Eesti riigi eest toodi suuri ohvreid. Seda on oluline ikka ja jälle meelde tuletada ja selgitada tulevastele põlvedele.

Teadaolevatel andmetel langes Vabadussõjas,  suri sõjas saadud haavadesse või jäi lahingutes teadmata kadunuks 63 Türi kihelkonnast pärit meest.   Asetan Järva Maavalitsuse poolt nende ja kõigi Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks lillekorvi.

Pildid Võidupüha tähistamisest Türil Järvamaa – Eesti südamaa lehel Facebookis:

Võidupüha mälestushetk Türi Vabadussõja mälestusmärgi juures 23.juunil 2013

Hetki Järvamaa Maakaitsepäevalt 23. juunil 2013 Türil

Maavanem tunnustab kaunite kodude omanikke 23. juunil 2013 Türil

Kaitseväeline jalutuskäik 23. juunil 2013 Türil

Tervitus aineolümpiaadide võitjatele, huvitegevuse tublimatele ja nende juhendajatele

Maavanema ja omavalitsuste liidu juhatuse esimehe vastuvõtul Türi Kultuurimajas 29. mail 2013

On rõõm taas kord kohtuda teiega, head olümpiaadivõitjad ja huvitegevuse tublimad. Olete selle õppeaasta jooksul, mis kohe mööda saab, teinud tublisti tööd, saavutanud häid tulemusi erinevatel aineolümpiaadidel, võistlustel ja konkurssidel. Olete vaeva näinud, ehk vahel meelt heitnud ning tahtnud käega lüüa ja alla anda, aga nagu öeldakse, ega rõõmgi tulemata jää. Võib-olla olete vahel saavutanud ka võidu iseenese üle, mis on veel magusam võit.

Täna on Türi kultuurimajja kutsutud maakonna aineolümpiaadide võitjad, õpilasvõistlustel ja huvitegevuses vabariigi piires silmapaistvamaid tulemusi saavutanud õpilased ning juhendajad.

Maakonna kõige tähtsamaks mõõduvõtmiseks peame Tartu Ülikooli teaduskooli korraldatud aineolümpiaade. Ühtsetel alustel korraldatud konkurssidel saame aimu sellest, milline on meie positsioon üleriigilises võrdluses, millised on meie tugevused ja nõrkused. Ei maksa karta rinda pista Tartu või Tallinna ülikooli koostatud olümpiaadiülesannetega – siin on meie tõehetk. Maakonnas kohapeal koostatud ülesannetega olümpiaad annab küll positiivse elamuse osalejale, kuid samas kaob ära võrdlusvõimalus teiste maakondadega ning mõnigi andekas õpilane ei saa oma võimekust täies ulatuses näidata. Anname õpilastele selle võimaluse  ning me võime positiivselt üllatuda.

Usun, et visa ja sihikindel töö annab tulemusi, kuid see nõuab ka õpetajalt suurt pühendumist, oskust motiveerida õppurit, et ta oleks valmis rohkem pingutama, kui kooli õppekava nõudmised ette näevad. Olümpiaadil ei saavuta edu üksnes klassiruumis omandatud teadmisi näidates.

Andekus ei võrdsustu kõrgemate vaimsete või erivõimetega, vaid siia lisanduvad ka loomingulisuses ja tugev motivatsioon. Just siin on õpetajatel ja teistel täiskasvanutel võimalik oma abi ja tuge pakkudes andeka lapse arengule kaasa aidata. Õpetaja, kelle silmad säravad oma ainet õpetades, suudab panna särama ka lapse silmad. Sellised õpetajad on näiteks Elbe Metsatalu Paide Gümnaasiumist ja Maie Paap Aravete Keskkoolist, kes suutsid viia õpilased tippu mitmes õppeaines ning andsid endast palju rohkem, kui neilt nõutakse.

Suurt rõõmu valmistab väikese Imavere Põhikooli 7. kl õpilane Kadri Jürissaar, kes suutis olla parim viiel olümpiaadil. See näitab, et meil on andekaid lapsi ja õpetajad on tema ande üles leidnud ning seda arendanud. Kindlasti leiab Imavere kool võimalusi Kadri arengu soodustamiseks ning me  kuuleme tema silmapaistvatest saavutustest edaspidigi.

Huvihariduse valdkonnas tahan esile tõsta Türi Muusikakooli õpilaste saavutusi vabariiklikel konkurssidel. Kindlasti on igal aastal instrumentalistide võistlustel saavutatavad auhinnalised kohad saavutatud tänu kõrgetele eesmärkidele, nõudlikkusele ja sihikindlale tööle.

On hea, kui inimesel on eesmärk, mille poole püüelda. Praegu olete teie, õpilased, veel selles eas, mil alles otsite õiget teed, seepärast võtke vastu erinevaid võimalusi – see teeb teid rikkamaks.

Nüüd ootab teid ees kosutav puhkus – koguge jõudu ja tundke rõõmu Eestimaa suvest. Andke ajule puhkust ja kehale tegevust.

Paljudega teist, head õpilased ja õpetajad, kohtume aasta pärast jälle.

Ilusat suve!

Vaata pilte sündmusest Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis!

Loodan, et Järvamaal pole paika, kus kultuuripärand jääks vaikivaks varakambriks

Tervitus Koigi valla kultuuripärandi aasta tähistamisel Päinurmes 23.mail 2013.

Iga koht ja paik on eriline. Mis teeb selle paiga eriliseks? Ehk on siin kaitse all kivikalme, mälestusmärk mõnele Eesti mehele, kes oma riigi jaoks palju korda saatnud, omanäolise arhitektuuriga mõisahoone või uusehitis, imekaunis järvesilm või hoopis tore ja lahke vaarmemm või –taat, kelle mällu on talletunud aegade pikku kümned ja sajad sündmused, mis teinud selle koha  omanäoliseks.

Teadmine, et ollakse paigaga seotud, tuleb läbi sündmuste  saadud  kogemustest. Kogemused on ühes paigas elanud inimestel sarnased ja see annabki paigale kollektiivse mälu. Seda mälu me pärandame tahes ehk tahtmata oma lastele ja lastelastele. See liidab meid; seeläbi hoiame ühte.

Me kõik peame parimaks oma kodupaika - oma küla, oma linna, oma valda, oma kihelkonda ja kindlasti oma riiki. Eesti kultuuripärand on tugevate paikkondlike iseärasustega- meie väikeses Eestis on mitmed erinevad kultuuriruumid. Meil on erinevad tavad ja uskumused, erinevad pühapaigad ja lauluviisid, erinevad kindakirjad ja keelemurded.

Eks küsi me kohtumistel tihti teiselt inimeselt: "Kust sa pärit oled"? Eks tunta rõõmu kohtumisest inimesega, kes on sündinud  samas paigas, kus me ise. Tunneme koheselt  ühtekuuluvus- ja kindlustunnet.

2013 aasta on kuulutatud Kultuuripärandi aastaks. Aasta moto on "Pärijata pole pärandit!"

Kultuuripärandi aasta on jõudnud poolele teele. Igal kuul on Järvamaal pärandiaasta keskmes üks omavalitsus. Maakonnas on tähistatud teema- aastat Väätsa , Kareda , Imavere ja Paide vallas ning Paide linnas. Käes on kaunis maikuu ja Koigi valla kuu. Koigi valla pärandiaasta tähistamise päev kannab mõtlemapanevat nime: Kodus loodud pärimus - kas vaikiv varakamber või elav kultuuripärand?  Loodan, et Järvamaal pole paika,  kus kultuuripärand jääks vaikivaks varakambriks. Loodan, et Järvamaal säilitavad inimesed oma traditsioone ja pärandavad neid põlvest põlve edasi. Loodan, et meie lapsed saavad teadmise, et nende kodupaik on väga eriline paik ja nad tahavad olla selle paigaga seotud.

Vaata pilte sündmusest Järvamaa –Eesti südamaa lehele Facebookis 

Emadepäeva kontsert Türi Kultuurimajas 10.mail 2013 (video)

Emadepäeva kontserdil 10.mail Türi Kultuurimajas

Kes kuulab sinu muresid

kui tõesti murtud oled?

Kes nutu naeruks muudab sul

kui maailm hall ja kole?

Kes siiski sulle annab kõik,

kui endalgi ei ole?

Kellega nii lõbus on

ükskõik, mis käsil poleks?

Tal särgid niisked pisaraist

kus vahel nuuksud sa.

Ta mõtleb sulle päeval-ööl

sind eal ei unusta

Ta paitab hellalt sinu pead

kui tahad magada

Kui ükskord läinud oled sa

ta ikka sinuga….

Ema. Jah ema on see naine meie kõigi elus, kes on kui vundament, mis hoiab koos maja. Hoiab koos igaühe eraldi ning terve pere korraga.

Taas on kätte jõudnud emadepäev ning me ülistame emasid, kirjutades neile luuletusi, pidades kauneid kõnesid ning viies emadele lilli -kingitusi. Olen selle poolt, et emasid tuleb tunnustada ning emadepäev on kahtlemata kaunis püha, kuid siiski – kas üks päev aastas ei ole selleks liiga vähe?

Ema on oma laste ja perekonna jaoks olemas alati. Usun, et paljude jaoks on just ema see inimene, kellele võib helistada kell neli öösel, et muret kurta või nõu küsida. Ema on sageli see, kes kuulab, annab nõu, toetab, tunnustab, ja kui vaja, siis mõistab ka hukka.

Noored emad ei räägi asjata, et pärast lapse sündi muutub nende elu hoopis teistsuguseks. Enam ei ole elu keskmeks mitte tema ise, vaid see väike olevus, kes sõltub esialgu palju, hiljem natuke vähem temast, emast. Me pühendame kogu oma vaba aja ning energia oma laste kasvatamisse, proovides neid õpetada ja juhendada nii, et nad elus võimalikult hästi hakkama saaksid. Kas nad seda ka vajavad ja meid kuulda võtavad? Muretsemine, pabistamine, närveerimine jääb, olgu laps juba kui suur tahes.

Kuna ema rõõmud ja mured on lakkamatud - laps jääb ju alati lapseks -, siis leian, et selle pideva töö eest on natuke vähe öelda tänusõnu vaid ühel päeval aastas. Kui lilled on oodatud, siis on nad küll toredad, kuid mitte üllatus. Kui lilled on aga ootamatu kingitus, siis valmistavad nad tunduvalt rohkem rõõmu ja üllatust. Ütelgem oma emadele aitäh rohkem kui ainult tänasel päeval. Peatu, kui näed teepervel ilusaid lilli ja korja need oma emale. Osta see kaunis ehe, kui esimese inimesena neid vaadates meenus su ema. Küpseta kaasa kook, kui emale külla lähed, selle asemel, et see kaasa haarata poest. Või tee talle pai, nagu tema teeb sulle. Anna, selle asemel, et ainult saada. Näidakem emadele igapäevaselt, kui väga me neid armastame, kui tänulikud oleme neile tehtud töö, naerdud naerude ja nutetud pisarate eest. Lihtne on mitte märgata valminud toitu, kaetud lauda või pestud riideid, sest need on ju igapäevased tegevused. Aga kõik need võtavad aega, pühendumist, energiat. Kõiki neid asju teeb ema millegi arvelt, tavaliselt just enda arvelt!

Paljud asjad siin elus on püsivad ja jäävad. Ema tundub millegipärast ühena neist. Ema on ju alati olnud, seisnud kaljuna me kõrval ning valvanud me seljatagust. Kuidas on see võimalik, et ühel päeval ema enam pole? See ei tulegi paljudele mõttesse ning seepärast ei osata sageli hinnata asju enne, kui need kadunud on. Parandame selle vea, kui see veel võimalik on. Hindame, austame ja hoiame  oma emasid . Ütleme aitäh, kuid vähe on teha seda aastas korra, emadepäeval. Teeme seda sagedamini, oleme tänulikud ja õnnelikud.

See aga ei tähenda, et tänusõnu ei võiks öelda  täna, emadepäeval. Sest kuigi lilled ja ilusad sõnad on tänasel päeval natuke isegi oodatud ega mõju üllatusena, on nende ärajäämine täna eriti valus ja hinge kriipiv. Sestap ütlengi omalt poolt südamlikud tänud ning õnnesoovid kõikidele emadele just selle eest, et nad on sellised, kes nad on. Pole vaja teeselda, pole vaja näidelda ega kanda maske, emasid armastatakse nende lihtsuses ja aususes, puhtuses ning siiruses.

Aitäh, emad!

Pildid sündmusest Järvamaa - Eesti südamaa lehel Facebookis

Eesti Vabariigi 95. aastapäeva kontsert 23.02.2013 (video)