Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse järjekordsed tublid teod -Türi Nõustamiskeskus ja Järvamaa Toidupank

10. oktoobril käisin tutvumas Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse järgmise uue algatusega. Uue projektina käivitati Türi Nõustamiskeskus,  mille eesmärk on toetada lapsi ja peresid erinevate elus ettetulevate murede ja küsimuste lahendamisel. Septembrikuus aga alustas sotsiaalkeskuse toel tööd Järvamaa toidupank, mis on juba alustanud regulaarse toiduabi andmist abi vajavatele lastega peredele.

Kohtumisel sotsiaalkeskuse töötajatega rääkisime nendest ettevõtmistest, aga ka tulevikuplaanidest. Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse juhatuse liikme Tiina Larveni sõnul nad mõelnud taaskasutuskeskuse loomisele aga seni ei ole leidnud sobivaid ruume.

Järvamaa Toidupanga koordinaator Peedu Pärl rääkis ka lähiaja suurematest ettevõtmistest. Nimelt on neil 20. ja 21. oktoobril kavas viia läbi toidukogumisaktsioon Paide Maksimarketis ja Türi Konsumis. Ettevõtmise käigus saavad inimesed poodides asuvatesse vastavatesse kärudesse annetada toiduaineid. Teiste võimalustega toidupanga toetamiseks saab tutvuda Süda-Eesti Sotsiaalkeskuse koduleheküljel. 

Vaata ka: Süda-EestiSotsiaalkeskus on Järvamaa sotsiaaltöö süda

Õppimine hoiab vaimu värske

Pillid kotti panid sääsed. Öö on must kui pigi.

Sügis jõuab  –  kus ta pääseb! –  tasapisi ligi.

Juba meenutavad tuuled seenerikkaid paiku.

Öösel läbi une kuuled koolikella kaiku.

                                                 /Leelo Tungal/

Käes on 1. september – teadmistepäev, eriline päev kõigile, kel koolitee astuda, seda astumist toetada või mälestustes veel kord läbi elada. 1. september on sihiseadmise ja tulevikku vaatamise päev.

Eesti rahvas on alati olnud kooli-usku, hariduse-usku. See usk on saatnud meid sajandeid ja teinud meist igavesti õppiva rahva.

Eesti rahval on paljude maailma rahvastega võrreldes oluline eelis – omakeelne haridus. Praegusel ajahetkel võib see meile tunduda nii tavaline, ometi ei ole seda võimalust antud  kõikidele rahvastele.

Teadmistepäeval on asjakohane meeles pidada, et haridustee on kõige pikem tee maailmas ning seda teed tuleb käia nii õppijal kui ka õpetajal. Õppimine hoiab vaimu erksa ning aitab muutuda koos muutuva maailmaga. Meie eesmärk olgu selge ja kindel – õppida iga päev juurde midagi uut, sest kui me ei lähe edasi, hakkame eneselegi märkamatult vastupidises suunas liikuma.

Kiired muutused tänapäeva ühiskonnas sunnivad paratamatult tegema muutusi nii kooli sisu kui ka vormi osas. Uueneb ühiskond, uuenevad nõuded tööjõuturul, järelikult peavad muutuma nii õppija kui ka õpetaja, nii õppimine kui ka õpetamine. Tööjõuturule sisenejatelt oodatakse otsustus- ja vastutusvõimet, kiiret kohanemist muutuvas keskkonnas, meeskonnatööoskusi, vajaliku info kiire hankimise ja otstarbeka kasutamise oskusi. Kool peaks andma avatud ja demokraatliku suhtluse kogemuse, väärtustama nii õppija kui ka õpetaja loovust. Eriti oluliseks muutub pidev valmisolek õppimiseks ja uuteks väljakutseteks.

Algavat õppeaastat saab seostada suurte haridusreformidega: korraga on käsil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamine, uuele õppekavale üleminek, koolivõrgu korrastamine, hariduslike erivajadusega õpilaste õppe ja kõrghariduse ümberkujundamine.

Nii koolilõpueksamite kui ka tasemetööde puhul seatakse eesmärgiks hinnata rohkem õpilaste pädevusi, vähem faktiteadmisi. Õpetaja peamine mure ei peaks olema õpilasi riigieksamiteks või tasemetöödeks ette valmistada. Kui õpilane on omandanud nõutavad pädevused, tuleb ta edukalt toime nii eksamite kui ka  tasemetöödega.

2012/2013. õa on Järvamaal seitse gümnaasiumi-keskkooli, 13 põhikooli, kus õpe toimub kas kõigis kolmes kooliastmes või ainult I ja II kooliastmes, hariduslike erivajadusega õpilaste koolid Türil ja Päinurmes, kutsehariduskeskus ning kolm huvikooli.         

Kõikides omavalitsustes on tagatud võimalus omandada alusharidus.

Esialgsetel andmetel alustab Järvamaal uut õppeaastat pisut üle 3400 üldhariduskooli õpilase. 1. klassis alustab õpinguid 303 pisipoissi ja -tüdrukut.

Maakonna suurimad koolid on Paide Gümnaasium 580 õpilase, Türi Põhikool 573 ja Paide Ühisgümnaasium 552 õpilasega. Väikseimad koolid on alla 20 õpilasega Kabala Kool-Lastead ja Paide Valla Lasteaed-Kool.

Järvamaa üldhariduskoolides on kokku 450 õpetajat. Haridustöötajate õppeaastaeelsel üritusel võeti maakonna õpetajate perre pidulikult vastu kuus uut õpetajat, neist kolm otse kõrgkoolist. Uue juhiga alustab õppeaastat PAIde Lasteaed.

Käesoleval aastal on mitu omavalitsust teinud otsuse ühendada põhikool ja koolieelne lasteasutus. Seega alustavad 2012/2013. õppeaastat kolm uut haridusasutust: Kabala Kool-Lasteaed, Koigi Kool ja Järva-Peetri Lasteaed-Kool.        

Paljudes koolides on uuendatud õpikeskkonda, ühes vähem, teises rohkem. Türi Toimetulekukool alustab uut õppeaastat värskelt renoveeritud koolimajas. Retla Kooli juurde avati õpilaskodu.

Armsad õppurid lasteaialastest abiturientideni!

Soovin teile ilusat õppeaastat täis uusi teadmisi, huvitavaid ettevõtmisi ja toredaid kaaslasi! Pidage meeles, et õpetaja on teile sõbraks ja teejuhiks elu suurte ja väikeste saladuste avastamisel.

Austatud õpetajad!

Teadmistepäeval on kohane meenutada Bertrand Russelli mõtet: „Palju tähtsam kui õppekava on õpetamismeetod ja vaimsus, millega õpetust antakse.“ Teie vastutusrikast tööd saadab edu vaid siis, kui õppimine ja õpetamine toimub aktiivses koostöös, kui suhted klassiruumis on usalduslikud ja sõbralikud.

Head lapsevanemad!

Tundke iga päev huvi, kuidas möödus lapse päev koolis või lasteaias. Olge oma lastele lähimaks nõuandjaks ja abiliseks – nad vajavad kodu toetust ja mõistmist.

Tegusat õppeaastat kõikidele õppijatele, õpetajatele ja lastevanematele!

Leader programm on aidanud ellu viia väärt ideid ja tugevdanud kogukonnatunnet

10. juulil MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kutsel toimunud külaskäigul MTÜ tegevuspiirkonda kuuluvatesse omavalitsustesse, Väätsa, Türi ja Imavere valda, jõudsin tutvuda ainult väikese osaga Leader programmist rahastatud projektidest. Siiski võib kokkuvõtteks julgelt öelda, et  Leader programm on aidanud ellu viia väärt ideid ja tugevdanud kogukonnatunnet. 

Tore oli tõdeda, et palju on panustatud lastele ja noortele mõeldud ettevõtmistesse. Nii on Väätsal uuendatud mänguväljakut, valmimas on  rulapark ning ühistegevuseks on loodud mitmeid uusi võimalusi Väätsa mõisas. Samasuguseid näiteid võib tuua  aga ka teistest  piirkonna omavalitsustest. Vt külaskäigu programmi 

ja toetatud projektide nimekirja

Programmi toel uusi seadmeid soetanud ja tehnoloogiat uuendanud ettevõtjad tõdesid, et saadud toetus on neil oluliselt aidanud oma ettevõtet arendada, et konkurentsis püsida. Ettevõtjad pidasid oluliseks programmi toel loodud  Lõuna-Järvamaa koostööportaali    http://www.koostöö.ee . Külaskäigu ajal toimunud aruteludes kõlas ka mõte, et seda võiks laiendada kogu maakonnale.

Külaskäik Lõuna-Järvamaale lõppes tutvumisega MTÜ Jalametsa Külaseltsi projektiga „Kikevere kalmistu korrastus“. Väikese külakalmistu korrastamiseks on seal ära tehtud väga suur töö ja tegevus jätkub. Kiitust väärib seltsi eestvedaja Mart Mäemetsa pühendumus selle projekti elluviimisel. Kiitust on väärt aga ka kõik Lõuna-Järvamaa aktiivsed inimesed, kes on kasutanud Leader programmi võimalusi oma kodukoha elu paremaks korraldamiseks.

Külaskäigu ajal toimunud arutelus keskendusime põhiliselt valmistumisele Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks ja võimalikele muudatustele Leader programmis.

Aitäh külaskäigu korraldanud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevjuhile Ülle Leesmaale ja kõikidele meid võõrustanud inimestele.

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogukodulehekülg

Maa-apteeke ei tohi välja suretada

Konkurentsiamet on taas kord välja tulnud ettepanekuga kaotada apteekide asutamise piirangud. See ettepanek on regionaal­poliitiliselt läbi mõtlemata.

Nördimuse ja murega olen jälginud arenguid maapiirkondades ja sageli jääb tunne, et maaelu säilimiseks on hädavajalik regionaal­poliitika. Väljasuremisohus on näiteks maa-apteegid, kelle puhul on konkurentsi­amet taas kord välja tulnud ettepanekuga kaotada apteekide asutamise piirangud. Selline samm oleks aga kõige otsesem tee maal elavate inimeste elamisväärse elukeskkonna halvendamise suunas.

Teadupärast on juba nüüdseks paljudest maakohtadest likvideeritud sularaha­automaadid, rääkimata panga- ja postkontoritest, samuti peavad inimesed kaupluste puudumisel hakkama saama paar korda nädalas teenindavate kauplusautodega. Maa-apteekide kadumine maalt tähendaks veel suuremat tagasilööki maaelule.

Olles vestelnud mitme Järva maakonna apteekriga võin väita, et kehtiv apteekide asutamispiirang siiski toimib küllalt hästi. Kui asutamispiirang kaoks, tekiks juurde apteeke maakonna keskustesse, mille arvel aga mitmed seni tegutsevad maa-apteegid sureksid välja.

Apteegid on inimeste jaoks

Halveneb ka apteegi­teenuse kvaliteet: kui apteeke on liialt palju, ei suuda ükski neist tagada vajalikku ravimite nomenklatuuri ja koguste pidevat olemasolu. Oluliselt pikeneb nende ravimite nimekiri, mida tuleb tellida personaalselt ja mille saab patsient kätte heal juhul järgmisel või ülejärgmisel päeval.

Praeguse seadusandluse eesmärk on ühelt poolt säilitada apteekide olemasolu maal ja teisalt motiveerida ettevõtjaid maal apteeke pidama. Antud piirang ei ole kehtestatud kellegi (ettevõtjate) nõrgestamiseks, vaid nõrgema poole (maainimeste) kaitsemiseks. Apteeke ei ole vaja esmajoones mitte apteekrite, vaid inimeste jaoks.

Apteekide kaotamisega kaasneva alternatiivina on välja pakutud lahendus lubada müüa käsimüügiravimeid kauplustes, mistõttu  poleks siis justnagu apteeke vajagi. Sellise diskussiooni algatajad ei ole aga mõelnud tagajärgedele, mis kaasnevad käsimüügiravimite vaba müügiga. Tartu ülikooli hiljutine uuring näitas selgelt, et inimesed ei taju ravimite omakäelise kasutamisega kaasnevaid ohte.

Apteeker – perearsti abiline

Üle 90% uuringus osalenutest pidas käsimüügiravimite kasutamist lihtsaks ja ligi 10% arvates on need täiesti ohutud. Samal ajal tõstis uuring esile, et eestlaste ravimialased teadmised ei ole kiita ja sageli tarvitatakse pahaaimamatult koos ravimeid, mis põhjustavad tõsist ohtu tervisele. Need tendentsid tõestavad ilmekalt vajadust apteekide ja seal töötavate professionaalsete teenindajate järele.

Neis riikides, näiteks Inglismaal, kus lubatakse müüa käsimüügiravimeid toidukauplustes, kaalutakse tõsiselt võimalust viia nende ravimite müük tagasi apteekidesse. Seda eelkõige põhjusel, et märkimisväärselt on kasvanud rikkumiste ja eelkõige alaealistele müüdavate ravimite hulk. Eestis ei ole seni ravimivõltsinguid tegevusloaga müügikohtadest avastatud, samal ajal on aga illegaalne ravimimüük probleemiks ka meil, sest illegaalselt riiki toodud ravimite seas on avastatud ravimivõltsinguid. Mida laialdasem on legaalne ravimimüügivõrk, seda kergem on sellesse imbuda võltsingutel ning seda raskemini on jälgitav, et kõik ravimid saabuvad müügikohtadesse legaalsel teel. Poepidajate informeeritus ravimitega kaasnevatest ohtudest ning võime võltsinguid ära tunda on palju väiksem kui selleks eriettevalmistuse saanud spetsialistidel.

Unustada ei saa ka tõsiasja, et väikestes maakohtades on apteekrid perearstidele oluliseks partneriks inimeste nõustamisel ja abistamisel. Inimesed usaldavad apteekrite nõuandeid ja pöörduvad mitte nii tõsiste küsimuste korral sageli esmalt just apteekri poole, mitte ei kiirusta iga murega arsti vastuvõtule.

Rahvaloenduse tulemused veensid avalikkust loodetavasti lõplikult, et maaregioonide tühjenemine on tõsine küsimus. Ei tohi unustada, et lisaks suurlinnadele on meil palju väikeseid maakohti, mis vajavad hoolast tuge ja tähelepanu just praegu, sest hiljem võib olla juba lootusetult hilja.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 9. juulil 2012

Kõne Võidupüha tähistamisel Roosna-Allikul (lisatud pildid)

Austatud kaitseliitlased, kaitseväelased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred! Austatud külalised!

Mul on hea meel tervitada teid siin, Roosna-Allikul. Siinsel paigal on Kaitseliidu Järva Maleva jaoks eriline tähendus. Just siin taastati veidi  rohkem kui 22 aastat tagasi  Kaitseliidu Järva malev, kui 1990. aasta kevadel taasloodi Kaitseliidu Roosna-Alliku kompanii. Selle pealikuks valiti Neeme Väli – tänane kindralmajor, üks Kaitseliidu ja Eesti Kaitseväe ülesehitajatest. Tahan maleva taasloojaid  tookord ilmutatud vapruse ja kodanikualgatuse eest südamest tänada.

Roosna-Allikul taasloodud Järva malevast on tänaseks saanud kõige suurem ja organiseeritum vabatahtlik ühendus Järvamaal, mille rolli maakonna jaoks on raske üle hinnata. Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles mõned päevad tagasi Kaitseliidu Peastaapi külastades, et Kaitseliidu liikmeskond peab kasvama, sest siis suureneb ka organisatsiooni roll Eesti riigikaitses. Hea meel on täna siin kaitseministrile edastada sõnum, et  Kaitseliidu Järva Maleva ja tema eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab aasta-aastalt jätkuvalt. Sellele toetudes võime julgelt öelda, et Järvamaa on tugev eestluse kants, kus isamaa-armastus ja ustavus Eesti Vabariigile on  auasi. Just sellel püsib aga meie iseseisvus ja vabadus, mille võitsid kätte meie esiisad Vabadussõja lahingutes.    

Kaitseliidu Järva Malevale on aasta olnud teguderohke. Õppustel omandatud teadmisi ja oskusi testiti hiljuti Kaitseväe suurõppusel „Kevadtorm 2012“. Maleva lahingkompanii koosseisus osalesid reservväelased, kellel oli ajateenistusest  möödunud aastaid. Vaatamata sellele suutsid kaitseliitlased nad sulandada kompanii koosseisu ja edukalt täita püstitatud ülesanded.

Kaitseliidu eduka tegevuse aluseks on suhted kogukonnaga nii maakonna kui omavalitsuse tasandil. Mul on alati hea meel kuulda Järva maleva pealiku suust sõnumit, et Järvamaal on asju hea korraldada, ei ole vaja pikki läbirääkimisi ja kirjalikke lepinguid, piisab vaid sõnast ja asjad laabuvad. Siinkohal tahan öelda tänusõnad meie omavalitsustele, kes on olnud Kaitseliidule heaks koostööpartneriks.

Järvamaa kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorte kotkaste ning kodutütarde eestvedamisel ja osalusel on loodud mitmed olulised maakonna traditsioonid, mida hoitakse ja arendatakse jätkuvalt. Te olete need, kes ühendavad maakonda, kaasates oma tegevusse paljusid järvamaalasi, nii vanu kui noori. Üks Kaitseliidu sõnumitest on: hoiame väärtusi, aitame inimesi, kaitseme Eestit! Seda, et see nii on, tunneme Järvamaal hästi. Aitäh teile selle eest!

Tänasel maakaitsepäeval tahan tänada ka meie politseinikke ja päästjaid, kes on professionaalsed kutsetöös,  aktiivsed ennetustegevuses ning on teinud palju selleks, et Järvamaa inimesed tunneksid end turvaliselt.

Maakaitsepäeval osalevad juba mitmendat aastat järjest Staabi-ja sidepataljoni esindajad, kellega meid seob kaugesse ajalukku ulatuv side – on ju pataljoni lipp, nii ajalooline kui ka tänane, valmistatud Järvamaa  käsitöötegijate poolt. Lipul on Järvamaa ja Paide linna vapid.  On tore, et need sidemed kestavad.

Täna tunnustasime siin neid järvamaalasi, kes on  oma kodu ja koduümbruse kauniks teinud ning sellega muutnud kaunimaks ka Järvamaa. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Kodukaunistamine ei ole ju mitte ainult oma kodu korda tegemine, see on oma küla või linna eest hoolitsemine. See on oma ümbrusest ja oma maast hoolimine. Selleks ei lähe tarvis suurt raha, selleks läheb vaja märkamist, tarkust ja ühist vaeva“. 

Tänan teid veel kord – te olete eeskujuks teistele.

Võidupühal on meil põhjust uhkust tunda nii esiisade vapruse kui ka tänaste järvamaalaste saavutuste üle. Soovin, et oskaksime rohkem hinnata saavutatut ja tunda uhkust, et elame Järvamaal. See innustab meid ka edaspidi sihikindlamalt tegutsema.    

Mõne hetke pärast saabub meie ette Võidutuli. Kaitseliidul on saanud tavaks, et Vabariigi Presidendi käest toovad võidutule maakonda tublimad kaitseliitlased. Tänavu on tuletoojateks kadettseersant Kaarel Piirisalu ja Tiiu Laaneoks. Kadett-seersant Kaarel Piirisalu on pühendunud kaitseliitlane, kelle panus Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide eesmärkide täitmisel on tähelepanuväärne. Kaarel osaleb aktiivselt erinevatel Kaitseliidu väljaõppe- ja koostööüritustel  ning peab väga oluliseks enese pidevat täiendamist, omandatud teadmisi annab ta aktiivselt edasi noorteorganisatsioonide liikmetele, on hinnatud instruktor Kaitseliidu Järva Maleva väljaõppes. 2011. aastal oli kadett-seersant Piirisalu Kaitseliidu Järva Maleva aasta kaitseliitlase nominent.

Tiiu Laaneoks on Kaitseliidu Järva Maleva liige alates 1998. aastast ja Naiskodukaitse tegevliige 2001. aastast. Tiiu Laaneoks on usaldusväärne, positiivne,  suudab teistegi tuju tõsta ja hoida, on väga aktiivne tegevliige, kes leiab alati võimaluse anda oma panus nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse kui ka noorteorganisatsioonide tegevusse. 2011. aastal valiti ta Naiskodukaitse Järva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks.

Austatud järvamaalased ja külalised!

Käes on aasta kõige valgem aeg. Täna õhtul süüdatakse jaanilõkked kõikjal üle Eesti. Loodan, et paljud neist süttivad Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutulest. Jaanilõkete juures koos olles mõtleme oma riigile, oma perele ja lähedastele. Oleme koos, et koguda jõudu ja energiat, et jätkuvalt üheskoos tegutseda meie riigi ja kodumaakonna hüvanguks.

Rõõmsat võidupüha ja rahulikku jaani kõikidele! 

 Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:

Album 1. Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Album 2. Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul

Album 3. Kaunite kodude omanike autasustamine Roosna-Allikul

Album 4. Kaitseväeline jalutuskäik

2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (1)

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (2)

Tervitus kaunite kodude autasustamisel Võidupüha tähistamisel Roosna-Allikul (lisatud pildid)

Austatud Järvamaa kaunite kodude omanikud!  Austatud koosviibijad!

Kaunist Võidupüha teile kõigile!

Juba aastaid oleme tunnustanud Järvamaa kaunimate kodude omanikke just Võidupühal, andes neile üle rahvusvärvides mastivimplid südamega rajatud kodu hoidmise eest.

Kodukaunistamisliikumisel on pikad traditsioonid. Üllale ettevõtmisele pani esimese Eesti Vabariigi ajal aluse Konstantin Päts. Taasiseseisvunud Eestis taastas selle traditsiooni president Lennart Meri. 2000. aastast, kui peaministriks oli Mart Laar, pärineb rahvusvärvides mastivimpli kinkimise traditsioon. Oleme püüdnud Järvamaal seda kaunist traditsiooni hoida ja jätkata.

„Tehkem kodud puhtaks ja kauniks nii seesmiselt kui väliselt. See on kõige lihtsam ja jõukohasem viis muuta kaunimaks, puhtamaks, rikkamaks ja tugevamaks kogu Eesti,» ütles Meri kodukaunistamise liikumist taasalgatades. 

Täna on mul au üle anda tänukirjad ja mastivimplid Järvamaa inimestele ja ettevõtetele, kes on tõsist vaeva näinud, ilu kogu hingega loonud, muutnud ilusaks oma kodu ning ühtlasi meie kodumaakonna. Aitäh teile selle eest!

Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:

Album 1. Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Album 2. Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul

Album 3. Kaunite kodude omanike autasustamine Roosna-Allikul

Album 4. Kaitseväeline jalutuskäik

2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (1)

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (2)