laupäev, 25. veebruar 2012

Kõne Eesti Vabariigi 94. aastapäeval Koerus (pildid)

Austatud Koeru rahvas ja külalised!

Täna Koeru sõites tegime peatuse mälestusmärgi juures, mis on püstitatud 1905. aastal Koerus Eesti Vabariigi mõtte eest langenuile. Meil kõigil on põhjust uhkust tunda selle üle, et Eesti Vabariik sündis esimest korda juba 1905.aastal Koeru kihelkonnas Vaalis, kus püüti ellu viia Eesti rahva  sajandeid väldanud soovi   vabaduse ja iseseisvuse järele. Teame, et tookord lõppes see veriselt. Koeru rahvas on hoidnud ja hoiab nende kangelaste mälestust. Käesoleval aastal tähistame ühe nendest sündmustest osavõtja August Jürima 125. sünniaastapäeva. August Jürima osales aktiivselt tollastes sündmustes ja pääses mahalaskmisest ainult tänu oma noorusele. Hiljem sai temast üks Eesti Vabariigi ülesehitajaid, kolmekordne Eesti vabariigi minister. Nagu paljudel Eesti riigitegelastel katkes ka tema elutee Siberi vangilaagris. Vabariigi sünnipäeval meenutame ja mälestame kõiki inimesi, kes on  võidelnud iseseisva Eesti eest, mõtleme möödunud aegadele ja käidud teele ning meie riigi tulevikule.

Koeru vald  tähistas mõned päevad tagasi oma valla 20. aastapäeva. Kahekümne aasta jooksul olete te hoidnud oma traditsioone ja loonud uusi, olete loonud vallas hea elukeskkonna ja võite uhkusega öelda, et Koeru vallas on inimestel hea elada. Elu läheb aga edasi oma murede ja rõõmudega ning toob uusi väljakutseid. Usun, et need  on teile jõukohased, sest Koerus kandis on tublid ja töökad inimesed.  Võin selles ikka ja jälle  veenduda teie valda külastades. Möödunud aastal käisin Koeru kandis sageli. Head mälestused on jäänud Merja küla kokkutulekust ja külade päevast Salutaguse külas. Koeru Hooldekeskuse nõukogus tuli tegeleda hooldekodu renoveerimise küsimustega. Tänaseks võime öelda, et keskuse kõik siseruumid on heas korras ja kohad on täidetud. Oli aga ka  murelikke mõtteid ja külaskäike. Need olid seotud Koeru päästekomando sulgemisohuga. Seda suurem oli rõõm, kui tehti otsus, et Koeru komando jääb. Selles on osa ka vallarahva toetusel. Aitäh teile.

Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi aastapäeva puhul! Soovin õnne ja rõõmu teie peredesse!  













Kõne Eesti Vabariigi 94. aastapäeval Müüsleris (pildid)



Austatud koosviibijad!

94 aastat tagasi avaldas Eesti Maapäeva Vanemate Kogu manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Meile kõigile on teada, et meie väikese riigi enam kui üheksakümneaastase  ajaloo jooksul on siin nähtud ja kogetud paljutki: on võidetud ja kaotatud, on elatud võõra võimu all ja taas oldud vaba, on sünnitatud ja surdud, on tuntud rõõme ja nutetud valust, on paljustki õpitud, ent tehtud ka vigu. See kõik kokku on Eestimaa rahva elu- ja ajalugu, mille tähtsaim tähis on sajandeid väldanud soov vabaduse ja iseseisvuse järele. Ikka ja jälle on püüdnud võõrad võimud nii idast kui läänest eestimaalasi allutada, kuid see rahvas nägi pääsemist ainult omas riigis, mille loomine ei olnud küll kerge, kuid selles vabadusvõitluses oli kaasaaitajaks sajandite vimm vallutajate vastu.

Vabariigi aastapäeva eel võttis Riigikogu vastu avalduse, millega tunnustas kõiki neid inimesi, kes natsionaalsotsialistliku Saksa ja nõukogude okupatsioonide ajal tegutsesid Eesti Vabariigi taastamise nimel de facto. Avalduse eesmärgiks oli tasuda auvõlg nende ees, kes ei kaotanud usku ja astusid tegelikke samme Eesti riigi taastamiseks. Eesti kodanikud osutasid vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsioonidele. Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu iseseisvuse taastamise eest nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis. Seda  avaldust tehes lähtus Riigikogu  Eesti Vabariigi põhiseadusest ja tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ei katkenud.

Eesti austab igavesti oma vabadusvõitlejaid! Ka meie langetame täna pea ja mälestame kõiki neid inimesi, kes on võidelnud Eesti iseseisvuse eest.

Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi aastapäeva puhul! Riigi ja rahva tulevik on meie endi kätes ja tarkuses!














Kõne Eesti Vabariigi 94.aastapäeva kontsert aktusele Paide Kultuurikeskuses 23.02.2012

Armsad järvamaalased, lugupeetavad külalised, soovin teile kõigile kogu südamest õnne Eesti Vabariigi üheksakümne neljandal aastapäeval!

Aastal 1918 sai eestlastega asustatud väike Vene riigi provints segastes ajaloolistes oludes võimaluse end iseseisvaks kuulutada. Paarkümmend aastat vaba rahvana vabal maal, seejärel pool sajandit kestnud okupatsioon, mis üritas rahva mälust kustutada mälestused iseseisvana elatud aastatest.

Aastal 2012 tundub uskumatu, et taastasime iseseisvuse kõigest kakskümmend aastat tagasi. Suur osa täna siin saalis viibijatest teab ja mäletab, et paarikümne aasta eest elasid Eestis kõrvuti totalitaarne fassaad, täis kõikehaaravat valet, õõnsat paatost ja mõtlemisvõime pärssimist, ning teine Eesti, kes kogus jõudu ja ootas oma võimalust kogu see alandus endalt maha raputada.

Rein Veidemann talletas 1991. aasta 20. augusti, tolle mälestusväärse päeva emotsioonid sellisena: „Ajalugu on ühtäkki siinsamas, kogu oma lihtsuse ja suurusega. /- - - / Venemaal kaos ja teadmatus, kõik rippumas juuksekarva otsas.
On vaja astuda samm, mida oleme juba aastaid ette valmistanud. Enam ei ole valida, sest valik ise on meie ees. Nüüd või mitte kunagi. Hetke ülevus hajutab kõik ohud. Ideaalid, võimalus ja tegu on siinsamas, tuleviku väraval. Selle tume ja aimamatu sügavus ahvatleb ja kohutab mind. Aga nüüd tuleb üle selle läve astuda, mõistku järelpõlved siis pealegi meie üle kohut või meenutagu tänades. Nüüd tuleb minna“.

Ja me suutsime teoks teha selle, millest olime nii kaua unistanud. Tol hetkel ilmutas eesti rahvas uskumatut elujõudu ja ühtsust, et heita eneselt kõik, mis on vale ning tuua peidupaikadest välja südames kalliks peetud trikoloorid. Sellist jõudu said omada ainult seesmiselt vabad inimesed. Viiskümmend aastat okupatsiooni ja nõukogulikku ajupesu ei suutnud meid tahtetuks ega jõuetuks muuta. Eesti Vabariik oli ja on meie südameasi ning me talitasime oma südamehääle järgi.

Eesti on meie kodu. Oma kodus talitab iga peremees oma parema äranägemise järgi. Me tahame osaleda oma riigi kujundamises nii, nagu oleks tegemist meie isikliku koduga. Meil pole teist teed, kui ehitada oma kodule tugev vundament, tuultpidavad seinad ja kindel katus. Ja mis peamine – täita see kodu sisuga, mida võime igale uudishimulikule silmapaarile uhkusega näidata: tuua sellesse soojus, mõistmine ja hoolimine, hoida kodu puhas valest, kurjusest ja kasuahnusest. Me ei vaata vist kuigi tihti peeglisse – miks siis nimetatud väärtused ei ole ikka veel meie pärisosaks saanud? Muret teeb ka see, kas uuele põlvkonnale, kelle jaoks me oma Eesti riiki hoole ja armastusega rajame, on veel väärtuseks kodukeele kõla, vanaema kootud käpikud ja regilaulud? Või on see asendumas globaliseeruva maailma tarbimiskultusega, üleüldise võõrandumisega nii üksikisiku kui ka ühiskonna tasandil?

Eesti Vabariik on kahekümne aasta jooksul tundmatuseni muutunud. Eesti on osa avatud maailmast, valla uutele ideedele ja võimalustele. Me oleme õppinud uut moodi mõtlema ja tegutsema, sageli oleme omaks võtnud ka uued väärtused. Kuid kõik uus ei pea tingimata olema meie jaoks parim. Avatud maailm toob kaasa ka ohud, mida suudame vältida ainult tarku valikuid tehes, arvestades nii teadmisi kui ka südamehäält, millesse on kätketud eelnevate põlvkondade elutarkus.

Eesti kodu vajab meie igapäevast hoolt ja armastust, aga samuti ka kaitset ja abi seal, kus meil, Eesti Vabariigi kodanikel, on võimalik kaasa lüüa. Tunneme uhkust meie tublide kaitseliitlaste üle. Tänan teid, et olete valmis kaitsma Eesti iseseisvust ja põhiseaduslikku korda. Tekkis ju Kaitseliit kui organisatsioon 1918. a novembris avaliku korra tagamiseks. Meenutame –           28. novembril 1918 algas Eesti Vabadussõda, kus Kaitseliit  sai oma esimesed tuleristsed.
Tänan kaitseliitlasi ka selle eest, et aitate oma tegevusega kasvatada tublisid Eesti Vabariigi kodanikke, Eesti elu edasiviijaid. Teie eriorganisatsioonid Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred näitavad, kuidas on võimalik tegudes väljendada oma isamaa-armastust ja ustavust Eesti Vabariigile. See, et Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioone hakati taastama veel enne Eesti lõplikku taasiseseisvumist, näitab noorte soovi kasvada isamaalises vaimus, saada vaimselt ja kehaliselt terveteks Eesti kodanikeks. Aitäh noortejuhtidele, et teie organisatsioonide liikmed on isamaa auks valmis!

Iga Eesti kodu peaks pidupäeval kaunistama sinimustvalge. Meie trikoloor ei ole ainult Eesti Vabariigi riigilipp. Mitmekümne aasta jooksul oli sinimustvalge vastupanu sümboliks. Need, kel oli õnne omada kaotatud iseseisvuse aegset riigilippu, tegid kõik, et trikoloori hoida ja säilitada. Mis küll sundis inimesi ohtu trotsides rahvuslippu alles hoidma? Ilmselt tähendas see paljudele vaikivat protesti – „Kuigi te olete võtnud meilt kõik, ei saa te võtta seda, mida rahvas südames kannab. Sest minu sees on ruum, mis on vaba. Seal on mu lipp ja mu hümn. Sinna ei tungi keegi, keda sinna ei lasta“.
Heisakem homme tänutunde ja uhkusega oma kaunid trikoloorid. Lehvigu sinimustvalged karges talvetuules meie vaba Eestimaa kohal kinnitamaks eesti rahva usku oma iseseisvusesse!

Kakskümmend aastat ei ole pikk aeg, et ümber korraldada kogu ühiskonna toimimine. Selle aja jooksul oleme läbi viinud mitmeid reforme maareformist alates ning haridusreformiga lõpetades.

See, et Eesti hariduselus toimuvad suured muutused ja kõigil näib olevat selle kohta oma arvamus, näitab meie ühist muret riigi jätkusuutlikkuse pärast. Eesti rahvas elab veel kindel arusaam haridusest kui üleüldise edenemise alustalast.
Hariduse peamine eesmärk on mõelda homsele. Me ei saa täna olla need, kes olime eile. Heade teadmiste ja pideva enesetäiendamisega loob Eesti riigi kodanik parema tuleviku nii enesele kui ka oma riigile. Meie koolisüsteemi ülesanne ei ole valmistada ette haritud tööjõudu terve maailma tarbeks, eelkõige peame hoolitsema oma riigi toimimise eest. See nõuab aga kaugemale tulevikku vaatavaid otsuseid, mitte tänase status quo säilitamist. Kõikide ümberkorralduste eesmärk peab olema üksnes hariduse kvaliteet: saavutada olemasolevate vahenditega parim võimalik tulemus. Palun ka teil, kelle ülesandeks on kohaliku hariduselu korraldamine, mõelda sellele, kuidas teie õppeasutustes saadav haridus aitab kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule. Hariduse ja haritud inimeste väärtustamine peab saama prioriteediks mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes.

Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud, et Eesti õpilased on üldise taseme poolest maailmas kõrgel positsioonil, kuid tipptasemel saavutusteni jõuavad vähesed. Soovides ka omalt poolt andekate õpilaste arendamisele kaasa aidata, tunnustas Järva Maavalitsus teist aastat väga heade akadeemiliste saavutustega keskkooliõpilasi. Sellel aastal pälvis andeka keskkooliõpilase stipendiumi Maia Salm Paide Ühisgümnaasiumist. Traditsiooniliselt anti välja ka Helmi Tohvelmani nimeline parima põhikooliõpilase preemia, mille pälvis Väätsa Põhikooli õpilane Kadri Pius. Tunnustame teid tubliduse eest ja täname teie vanemaid!

Eesti ühiskond, meie ühine Eesti kodu on muutunud ja muutumas iga järgneva päevaga. Kuidas seda kõike kümne-kahekümne aasta või ka sajandi pärast mäletada? Õnneks on Järvamaal alles traditsioon, mis sai alguse ammu enne Eesti iseseisvuse taastamist. Selleks on noorte kodu-uurimisliikumine. Ainsana Eestis on Järvamaal korraldatud noorte kodu-uurimiskonverentse järjepidevalt juba 35 aastat. Tänu noortele kodu-uurijatele on jäädvustatud olulisi sündmusi Järvamaa eri paikade lähemast ja kaugemast minevikust, samuti inimesi nende sündmuste keskmes. Sageli on tegemist inimestega, kelleta ei kujuta ette kohapealset maa- või linnakultuuri. Aitäh noortele kodu-uurijatele ja aitäh juhendajatele! Tänu teile tunneme oma Järvamaad palju paremini. Ja mis peamine – hoiame seda, mis olnud ja mis on.

Eesti kodus on alati olnud au sees esivanemate elutarkus. Sellest ammutame jõudu, see on meie tegemiste suunanäitaja ning mõõdupuu. Küllap on palju neid isasid, kes andsid ja annavad oma lastele eluteele kaasa soovituse „Kõiki töid, mis teed, tee usinasti!“. Seda põhimõtet on järginud tänavu ainsa järvalasena Vabariigi Presidendilt teenetemärgi pälvinud Koeru kultuuri- ja spordielu eestvedaja Uno Aan. Valgetähe V klassi teenetemärgi vastne omanik on kodukoha arengule pühendanud suure osa oma elust ning teinud seda kogu südamest. Tänan Teid selle eest!

Täna anname Järvamaa Vapimärgi Mati Hõbemäele, ettevõtjale ja Imavere Vallavolikogu esimehele. Mati Hõbemägi pälvis maakonna kõrgeima autasu maaelu ja ettevõtluse edendamise eest Järvamaal. Ta on loonud ja üles ehitanud ettevõtte OÜ Mati Hõbemägi Eistvere Jahimaja, mis on toonud Järvamaale tuntust nii Eestis kui ka välismaal. Palju energiat on ta panustanud keskkonnakaitsega tegelemisele. Mati Hõbemägi on aktiivselt osalenud valla ettevõtjate koostöös ning vallavolikogu tegevuses. Aitäh, Mati Hõbemägi!

Me kõik oleme teelised, kes jätavad maakamarat tallates sinna oma jäljed. Kellegi jäljed on pea märkamatud, kellegi sammude kaja ei vaibu niipea. Teie seas, head järvalased, on veel palju selliseid inimesi, kes on oma tööde-tegemistega aidanud Eesti riiki tugevamaks muuta. Eesti Vabariiki rajame iga päev uuesti. Igahommikuse päikesetõusuga algab taas Eesti riigi ülesehitamine. Jõudu meile kõigile selles töös!

Meenutan lõpetuseks Eesti Vabariigi esimese presidendi Konstantin Pätsi sõnu:
"Ehkki vaene on see pind, kuhu saatus on meid paigutanud, kuid sügavale siia oleme me oma juured ajanud. Iga paelõhe, soomülka, raba ja liivakingu sisse on meie tahtmise terasjuur puurinud. Ja siit ei kisu seda välja miski jõud. Meie isade higiga on see pind siin rammutatud. Meie põlvkonna verega on ta vabaks võidetud. Kogu jõudu pingutades loome me siin oma iseseisvat riiki. Täis rõõmu, julgust, tahtejõudu ja uhkust oma maa ja rahva vastu teeme seda tööd adraga. Aga kui vaja, siis ka mõõgaga. /- - - / Jäägu igavesti õnneliku, vaba ja iseseisvana püsima meie isade maa – meie Eesti!"

Head Eesti Vabariigi aastapäeva!

Foto Anu Ansberg  Järvamaa infoportaal www.jarva.ee

teisipäev, 17. jaanuar 2012

Süda-Eesti Sotsiaalkeskus on maakonna sotsiaaltöö süda

Tänasel kohtumisel Süda-Eesti Sotsiaalkeskuses võisime tõdeda, et keskus on saanud tõeliseks maakonna sotsiaaltöö südameks. Aastate jooksul on projektitöö tulemusel toodud maakonda üle kuuesaja tuhande euro, mis on rakendatud maakonna inimeste paremaks toimetulekuks. Kuid raha ei ole ainus mõõde keskuse töö hindamiseks. Sealsed inimesed on osanud märgata just neid valupunkte, millega omavalitsused üksi ei suuda tegeleda ja andnud tuge ja lootust paljudele inimestele - keskuse poolt pakutavate teenuste nimekiri on muljetavaldav. Selles võib igaüks veenduda külastades keskuse kodulehekülge. http://www.sesok.ee/et
Kohtumisel rääkisime ka keskuse tulevikuplaanidest ja edasisest koostööst. Kaks aastat tagasi ütlesin nende uute ruumide avamisel, et „keskusel on ilus, südamlik nimi ja sotsiaaltööd saab teha ainult südamega, missioonitundega. Just nii töötavad inimesed Süda-Eesti sotsiaalkeskuses“. Täna on mul põhjust seda kindlasti korrata,  öelda suur aitäh tehtu eest ja soovida jõudu käimasolevate projektide elluviimisel.





teisipäev, 3. jaanuar 2012

Uute töökohtade teema peab olema olulisim


Rahvastikuregistri andmed näitavad, et Järvamaa elanike arv on aastaga vähenenud 497 inimese võrra ja maakonnas elab 1.jaanuari seisuga  33821 inimest.  (Vt uudist) Rahvaarvu vähenemisel on oma osa olnud negatiivsel iibel, suurem osa sellest on siiski tingitud väljarändest. Võiksime ennast lohutada sellega, et enamvähem samasugune rahvaarvu vähenemine toimub pea kõigis Eesti maakondades, aga see ei tähenda, et me ei peaks püüdma seda tendentsi muuta.  Kindlasti peame koostöös omavalitsustega otsima võimalusi uute töökohtade loomisele kaasaaitamiseks ja meie inimeste elukeskkonna jätkuvaks parandamiseks. Loodan, et töökohtade teema saab sel aastal olulisimaks ka Järvamaa Omavalitsuste Liidu ja Järvamaa Arenduskeskuse töös.
Paraku tähendab rahvaarvu vähenemine ka mitmete võimaluste vähenemist. Maksumaksjaid jääb vähemaks. Siiski peame uuel aastal üheskoos otsima parimaid lahendusi, et elu Eesti Südamaal ei hääbuks. Loodetavasti jätkub meil selleks alanud aastal tarkust, tahtmist ja head koostöövaimu. Seda soovin 2012. aastaks kõikidele järvamaalastele!

reede, 16. detsember 2011

Südamaal tehakse häid asju heas koostöös



Kõne ühisel jõuluvastuvõtul Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse vastse eseimehe Aivo Prüsseliga  16. detsembril Türi Kultuurimajas. Pildid Järvamaa -Eesti Südamaa Facebookis
Austatud koosviibijad!

Aastale tagasi vaadates tuleb kindlasti alustada selle kõige olulisemast sündmusest – kahekümne aasta möödumisest Eesti taasiseseisvumisest. Meil oli põhjust tagasi vaadata, tunnustada inimesi tehtu eest ja vaadata ka tulevikku. Usun, et väljendan üldist arvamust, et Järvamaal kahekümne aasta jooksul Eesti riigi ja omavalitsuste ülesehitamiseks tehtule võib üldiselt tagasi vaadata rahuloluga. Kakskümmend aastat möödus ka ühe kõige olulisema reformi – maareformi algusest, mille  eesmärgiks oli tekitada maale omanik. Järvamaal on tänaseks maakatastris registreeritud 94 protsenti  maast ja võime öelda, et põhiosas on reform tehtud. Mitmed omavalitsused tähistasid sel aastal kahekümne aasta möödumist omavalitsusliku staatuse saamisest.  Siinkohal tahan veel-kord tänada ja tunnustada Järvamaa Muuseumi ja Järvamaa Omavalitsuste Liitu konverentsi „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ korraldamise eest. Sellel kõlanud ettekanded aitasid meenutada möödunud aegu ning olid õpetlikud tänastele tegijatele.  Ei olnud üllatav, et põhiline sõnum, mis räägitus sisaldus, oli hea koostöö.
Siinkohal vaid mõned näited just mööduvast aastast. Tunnustust väärib maakonna omavalitsuste pea üksmeelne otsus toetada Järvamaa Haigla hooldus- ja õendusabi korpuse rajamist. Teame, et see otsus sündis väga raskel ajal omavalitsuste eelarvete jaoks. Suvel uutesse ruumidesse kolinud turismiinfopunkt on saanud lausa uue hingamise – inimesi käib oluliselt rohkem ja  suveniiride müügikäive on kasvanud. Ka sellele kolimisele ja ruumide renoveerimisele eelnes omavalitsuste poolne otsus toetada üheskoos infopunkti tegevust. Samuti ühistöös valminud Mäo reisiterminal on alustanud hästi. Üheks tulemuseks on see, et inimesed on oluliselt rohkem hakanud kasutama Mäost läbisõitvaid busse. Jällegi üks koostöös sündinud tegu, mis on kasulik kõigile maakonna inimestele ja ka meie külalistele. Sel aastal sai täiesti uue ilme maakonna inimeste ja omavalitsuste jaoks väga oluline asutus – Koeru Hooldekeskus. Nõukogu esimehena võin täna rahuloluga tõdeda, et renoveeritud hooldekodu kõik kohad on täidetud ja hinnatõusu uuel aastal esialgu kavas ei ole. Häid näiteid võib tuua aga veelgi. Järvamaa Kutsehariduskeskuses valmivad järjest renoveeritud ja päris uued õppe-ja ühiselamuhooned. See loob hea aluse õppekvaliteedi tõusuks.  
Veel üks särav näide möödunud aastast on kindlasti rahvusooperi Estonia ja selle juhi Aivar Mäe algatatud koostööprojekt Paide Kultuurikeskuse lava uuendamiseks ja muidugi sellel laval ja ka paljudes kohtades Järvamaal festivali „Ooper ja ballett südames“ raames toimunud sündmused.
Ning muidugi laulu-ja tantsupidu: kõigepealt maakonnapidu Aravetel ja siis üleriigiline noortepidu Tallinnas. Koostegemise rõõmu jagus mõlemale. Eesti 13. suvemängudel saavutatud esikoht väikemaakondade grupis pani särama maakonna spordijuhtide näod.  
Kuigi Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab 2014. aastal, valmistatakse juba täna selle osas ette olulisi otsuseid ja nende tegemises osalemine on meie jaoks tähtis. Lõppjärku on jõudmas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamine. Sellesse on vaja anda omapoolsed sisendid. Võib öelda, et neid oodati meilt juba eile. Need olid põhjused, miks  käivitasime veel enne suurt suve arutelu Järvamaa arengustrateegia üle. Siinkohal tänan kõiki, kes selle tegemisel oma mõtete ja ettepanekutega kaasa lõid. Tänaseks on meil olemas alusdokument, mille peale saame üles ehitada uue arenguleppe ja mis on juba andnud meile aluse oma ettepanekute tegemiseks üleriigilisse planeeringusse. Nendele, kes otsisid ja otsivad erinevaid põhjuseid strateegia koostamisel mitte osaleda, tahan meelde tuletada, et arengustrateegia on  elav dokument ja selle täiendamine ja muutmine on edasise töö käigus vajalik ja võimalik. Head ideed maakonna elu edasiviimiseks on alati oodatud.  Just nende puudumine on kõige suuremaks probleemiks.
Aastane Mäo töögrupi tegevus näitas, et meie omavalitsustel on palju teha töökohtade säilitamisele ja uute loomisele kaasaitamisel. Juba tegutsevad ettevõtted vajavad tuge väga erinevate küsimuste lahendamisel ja avalik võim saab nende toetuseks piisavalt palju teha.  Meil on omavalitsusjuhte, kes seda väga hästi mõistavad,  kuid kindlasti ei saa öelda, et oleme selles valdkonnas teinud kõik endast oleneva.
Järvamaa elanike arv on lõppeva aasta 11 kuuga vähenenud 411 inimese võrra. See on veidi vähem kui eelnevatel aastatel, aga siiski suur number ning sellest tulenevad probleemid ja ülesanded on jätkuvalt aktuaalsed.
Olgu see siis vajadus koolivõrgu korrastamiseks või omavalitsuste jõudude ühendamiseks erinevate avalike teenuste osutamiseks.
Uue aasta võtmesõnaks saab kindlasti gümnaasiumihariduse teema. See on valdkond, milles ei ole kõigi omavalitsuste jaoks häid lahendusi. Haridus-ja Teaduministeerium on koostamas analüüsi Järvamaa üldkeskhariduse koolivõrgu optimeerimise kohta. Kahjuks on seiskunud töö Paide linnavalitsuse eestvedamisel alustatud haridusvõrgu arengukava koostamiseks. Loodan, et juba lähiajal need kõnelused taaselustatakse. Maavalitsus on valmis selles töös osalema.
Oleme aastate jooksul näinud erinevate riigiasutuste esinduste väljatõmbumist maakonnast. Seni on see põhiliselt piirdunud juhtimisstruktuuride ja otsustamistasandi liikumisega erinevatesse regioonidesse. Koeru Päästekomando sulgemise kava tähendas aga juba otseselt inimestele vajaliku teenuse lõpetamist. Loodan väga, et meiepoolsed argumendid, mis lähtusid tegelikust olukorrast, suutsid otsustajaid veenda, et päästekomando sulgemine Koerus on vale samm. Kuigi tulemus ei ole veel selge, tänan siiski kõiki, kes selles protsessis osalesid. Ma ei ole nõus väitega,  justkui on  riik otsustanud regioonide kasuks ja seega võiks maakonnast loobuda.  Me  ei tohi  loobuda riigi poolt meie inimeste jaoks osutatavatest teenustest ja  need peavad olema kättesaadavad just maakonnas. Uuel aastal seisab neid võitlusi meil veel ees.
Aasta 2011 oli raske ja 2012 tuleb majanduslikult veel raskem. See omakorda toob jätkuvalt esile tõsised sotsiaalsed probleemid. Eelmisel aastal samal ajal olid olemas meil katsumused tormiga ja karm talv sundis tegema valikuid, millega ei oldud arvestatud. Öeldakse, et rasked ajad on need, mis panevad meid rohkem kokku hoidma ja ühiselt tegutsema. Samas näitab kogemus, et see on ka võimalus vastandumiseks ja enese upitamiseks. Oleme ajas, kus halbu uudiseid on rohkem kui häid ning peame tunnistama, et see ongi reaalsus.
Selles ajas aitab meid püsima jääda teatud väärtuste hoidmine. Ajalugu, kultuur ja traditsioonid kuuluvad kindlasti nende hulka. Nii ka Järva maakonna  ajalugu, kultuur ja traditsioonid, mida me ühekoos peame hoidma ka uuel aastal. Meie,  siin saalisviibijad, kanname selle eest erilist vastutust ning täna sõlmitav maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping koostööks 2012. aastal on heaks aluseks selles töös. Siinkohal rõhutaksin lepingus toodud kolme põhimõtet: avatus, austus ja avameelsus.

Soovin, et uuel aastal võiksime kindlalt öelda, et Südamaal tehakse häid asju heas koostöös!
Kauneid lähenevaid jõulupühi, rõõmsat aastavahetust ja õnne uueks aastaks!

reede, 25. november 2011

Reformierakonna fraktsioon huvitus Mäo arengust


24. novembril oli mul hea võimalus tutvustada Mäo arengu probleeme Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmetele, kes tulid Järvamaale just selle eesmärgiga. Mäos toimuv on maakonna jaoks olulise tähtsusega ning kindlasti on oluline see, et Mäo võimalustest ja probleemidest teaks võimalikult palju inimesi, kes teevad olulisi otsuseid. Usun, et kohtumine seda eesmärki täitis.








neljapäev, 10. november 2011

Järvamaa politseinikud väärivad tunnustust


10. novembril toimunud  vastuvõtul tunnustasin  maakonna politseiametnike tööd ja andsin  tublimatele üle Järvamaa teenetemärgid. Maakonna politseiametnike töö tunnustamine on Järvamaa üks pikemaajalisi tavasid.   Selleks on alati olnud ka põhjust, sest Järvamaa on aastaid olnud Mandri-Eesti kõige turvalisem maakond. Järvamaa teenetemärgid said seekord Malle Hermanson, Aivar Kasemägi, Mati Seire ja Raivo Tähis. Toon siinkohal ära väljavõtte teenetemärgi taotlustest, mis lakooniliselt räägivad nende inimeste panusest turvalisuse tagamisse Järvamaal. Kindlasti aga ei suuda väljendada kogu seda tänuväärset tööd meie kõigi turvalisuse tagamisel, mida nad igapäevaselt teevad. Aitäh neile ja kõigile teistele maakonna politseiametnikele ning head Eesti Politsei aastapäeva!


Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna noorsoopolitseinik Malle Hermanson on Järvamaal alaealistega seonduva õiguserikkumiste ennetus töö eestvedaja ja aktiivne teostaja.  Jagab oma laialdasi teadmisi ja erialaseid oskusi noorsootöö valdkonnas kolleegidele ja praktikale suunatud kadettidele. Tegeleb noortega mitte ainult probleemide ja õiguserikkumiste korral, vaid projektijuhina kavandab ja viib aktiivselt ja oskuslikult koostööpartnereid kaasates läbi erinevaid süüteoennetuslikke projekte.


Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Aivar Kasemägi töötab Eesti politseis alates 1992.a ning kogu selle aja on töötanud korrakaitsepolitseinikuna Järvamaal. Aivar on andnud maakonna turvalisuse parandamiseks suure panuse patrullides ja liiklusjärelevalvet teostades.


Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mati Seire on Järvamaal töötanud politseinikuna üheksateist aastat ja andnud olulise panuse turvalisuse tagamisel. Piirkonnakonstaablina on Mati  Seire saavutanud väga hea kontakti teeninduspiirkondade kohalike omavalitsustega, tehes tihedat koostööd omavalitsuste sotsiaalnõunike ja sotsiaaltöötajatega. Ta on kogukonna liikmete poolt kõrgelt usaldatud ja valitud Koeru vallavolikogusse. Ta osaleb aktiivselt prefektuuri kiirreageerimisüksuses ja lisaks on ta Paide politseijaoskonna töötajate enesekaitseinstruktor. 

  
Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaalteenistuse jälitusametnik Raivo Tähis on Eesti politseis töötanud üheksateist aastat, olles Paide kriminaalteenistuses üks pikema staažiga politseiametnikke. Alates 2006. aastast on Raivo töötanud kriminalistina. Raivo professionaalne  tegutsemine sündmuskohal on just talletatud jälgede ja asitõendite abil aidanud avastada suure hulga kuritegusid.

reede, 4. november 2011

Tunnustasime tublisid Järvamaa ettevõtjaid ja turismiarendajaid (pildid)

Eile tunnustasime Väätsa mõisas  konkursside „Järvamaa parimad ettevõtted 2011“ ja „Järvamaa parimad turismiarendajad 2011“ parimaid.
Pilte autasustamisest on veel Järvamaa Eesti Südamaa lehel Facebookis.







Konkursile „Järvamaa parimad turismiarendajad 2011“ esitati kokku 8 taotlust. Kategooriasse „aasta atraktiivseim turismiobjekt“ – 3 ja „aasta silmapaistvaim turismiedendaja“ - 5.  Konkursi eesmärgiks on tunnustada Järvamaal edukalt tegutsevaid turismiarendajaid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Aasta atraktiivseim turismiobjekt
III koht - Järva-Jaani vanatehnika varjupaik- on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üheks osaks. Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil meie teedel liikunud sõidukite, samuti ka endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrje tehnika koondamine huvilistele vaatamiseks.

II koht - Laupa mõis – Laupa Põhikoolina kasutatav mõisahoone on ehitatud 1911-1913. Türi vald alustas mõisahoones ulatuslikke restaureerimistöid 2008. aasta veebruaris ning lõpetas 2010 aasta mais. Laupa mõis on kaasatud projekti „Unustatud mõisad“, mõisa reklaamitakse Eesti Mõisakoolide Ühenduse Järvamaa Mõisakoolide Ühing kaudu. Koostööd tehakse kohalike muuseumidega, üle Eestiliste kontsert-organisatsioonidega (Eesti Kontsert, Corelli Music agentuur jne) ning turismiettevõtetega

I koht- SA Ajakeskus „Wittenstein“ – Paide ordulinnuses asuvas ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgusefektide, videoprogrammide ning illusioonidega põnevad keskkonnad, mille ideed lähtuvad meie maa ja rahva ajaloost. Kõik see võimaldab külastajal tajuda aja kulgu ja mõista sidet minevikuga teisiti kui muuseumis. Tegevust jagub nii väikestele kui suurtele ajaränduritele.

Aasta silmapaistvaim turismiedendaja
III koht - MTÜ Järvamaa Giidid – asutati 2008. aastal Paides. Ühingu eesmärgiks on parandada Järvamaa Giidide tööd ja arendada Järvamaa turismivaldkonda. Ühing korraldab Järvamaa giidide koostööd, infoliikumist, koolitusi, seminare ja atesteerimist. 2010. a tähtsündmuseks oli konkursi „Paide pajataja“ korraldamine. 2011 a korraldati jätkuüritusena „Paide pajataja 2010-le“ „Türi kõneleja 2011“. MTÜ on oma põhilise tähelepanu koondanud Paide linna ja Järvamaa tutvustamisele nii külalistele Eestist kui ka väljastpoolt. Samuti toimub aktiivne töö koolinoortega

II koht - Ühendus Weissenstein – Ühendus on asutatud Paide linna ajaloo uurimise ja materjalide avaldamise ning Paide vanalinna ja linnakogukogukonna arendamise eesmärgil. Ühenduse 2011 a silmapaistvamad ettevõtmised: Welopark avamine, festival Kolm kõla, näitus linnaruumis „Paide vanalinn – ajaloolised väärtused linnaruumis, taaskasutuslaadad jpm.

I koht - Piret Sihver – töötab Paide Turismiinfokeskuses alates 1997 aastast. Tema koostöövalmidus on Järvamaa turismiasjaliste hulgas teada ja tuntud. Aastate jooksul on ta nõustanud paljusid turismiteenuste pakkumisega alustajaid, abistanud-toetanud turismiteenuste arendajaid ja turundajaid, koostanud Järvamaa turismiteenuste pakkujate ühiseid reklaamtrükiseid ning koordineerinud ja valmistanud ette turismiteenuste pakkujate ühiseid osalemisi rahvusvahelistel messidel.

Eripreemia: „Hea koostööpartner“
OÜ Saarakiri - Kirjastus Saarakiri on koostanud, kujundanud ja trükkinud 80% Järvamaa turismiettevõtete turismitrükistest, tehes seeläbi koostööd enamuse piirkonna turismiettevõtjatega. Kujundatud on väga paljud Albu, Türi, Imavere piirkonna ettevõtjate reklaammaterjalid. Saarakiri on valmistanud viimase paari aasta maakonna üldturismitrükise. Kujundajana ja turismitrükise koostajana on Saarakirjal väga hea maine. Saarakirja abiga valminud rahvusliku messikujundusega esines Järva maakond kolm aastat järjest turismimessil Tourest. Seeläbi on Saarakiri aidanud edasi kanda ja kinnitada Järvamaa positiivset turismikuvandit.

Konkursile „Järvamaa parimad ettevõtted 2011“ esitati kokku 29 taotlust. Konkursi eesmärgiks on tunnustada Järvamaal tegutsevad äriühingud, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid ja maakonna tuntust, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele; on aidanud kaasa maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Aasta väike-ettevõte
III koht - AS Väätsa Prügila – omanikeks on 10 omavalitsust. Väätsa prügila kasutab oma töös tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ning seal on nõuetele vastav jäätmete ladustusala, nõrgvee ja prügilagaasi kogumissüsteem, puhastusseadmed, jäätmepress, pakendijäätmete sorteerimisliin ja kompostimisväljak. Ettevõte on kujundanud Järvamaa elanike mõttelaadi ning on õpetanud inimesi säästlikult tarbima ja prügi sorteerima.

II koht - OÜ Metstaguse Agro – asutati 1993. a Järva-Jaani ühismajandi reformi käigus Metsataguse osakonna baasil. Põhitootmiseks on piimatootmine ja teravilja-rapsikasvatus. Viimastel aastatel on ettevõte palju investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja tehnikasse. Majandusleha Eripäev koostatud edukamate põllumajandustootjate edetabelis, 2010 aasta tulemuste põhjal on OÜ Metsataguse Agro 12. kohal. Ettevõte väärtustab oma töötajate arengut ning osaleb aktiivselt kogukonna küsimuste lahendamisel.

I koht- TP-Konepajat Eesti OÜ – ettevõtte tegevusaladeks on metallkonstruktsioonide tootmine, metallitöötlus, metallpindade katmine ja mehaaniline metallitöötlus. Ettevõte teeb allhanketöid Soome, Rootsi, Poola ja Belgia ettevõtetele. Ettevõttel oli 2010.a Türi vallas kõrgeim keskmine tulumaks ning pälvis selle eest ka Türi valla ettevõtluskonkursil tunnustuse „Türi valla parim maksumaksja 2010“ kategoorias.

Aasta suurettevõte
III koht - Järva Tarbijate Ühistu- ettevõte on vanim ja suurim kaupleja Järvamaal. Ettevõte loomisaastaks loetakse 1911. Praegu tegutsetakse viies maakonnas, kus asub ligi poolsada erinevat toidu- ja tööstuskaupade kauplust. Viimastel aastatel on ühistu remontinud ja laiendanud oma kauplemisruume nii Türil kui ka Paides. Kaasajastatud ruumid on avaramad ja võimaldavad pakkuda laiemad kaubavalikut Üheks visiitkaardiks on ettevõttel Paide restoran, mis koos suvekohviku ja meeldiva interjööriga on saanud paljude lemmikuks.

II koht - AS Järvamaa Haigla – on Paides ja kogu Järvamaal kindlasti see ettevõte, mis on vajalik vähemal või rohkemal määral igale elanikule. Järvamaa haigla on üldhaigla, kus sisse on seatud sisehaiguste, , hooldusravi, kirurgia, günekoloogia, sünnitus-, laste- ja taastusraviosakonnad. Järvamaa Haigla on algatanud projekti, mille käigus valmib haigla juurde uus statsionaarne õendusabi osutamise kompleks. Tubliks algatuseks on ka õendusõppe korraldamine Paides.

I koht – AS Jalax – on silmapaistev metallmööbli ja metallkomponentide tootja Eestis. Ettevõte kuulub mööblitootjate hulka, keda iseloomustavad uuenduslikkus, paindlikkus, tipptasemel tehnoloogia, keskkonnasõbralikkus. Ettevõte investeerib uude tehnoloogiasse, mis toimiks keskkonda säästvalt keskkonda säästvalt ja aitaks tõsta selle kvaliteeti. Rohkem kui kaheksa aastane kogemus lasertehnoloogias on teinud ettevõttest hinnatud partneri mitte ainult Baltikumis vaid kogu Ida-Euroopas.

Edukas noor ettevõte
III koht – Himmel OÜ – Pereettevõte, mille tegevusalaks on haljastusteenuste pakkumine (muruniitmine, muruõhutamine, sambla eemaldamine või koguriga äravedu, trimmerdamine ja võsalõikus). Ettevõte alustas oma tegevust 2010 aastal ning on tegutsemise aja jooksul ennast pidevalt edasi arendanud.

II koht – OÜ Aromariin – on 2008. a loodud iluteenuseid pakkuv ettevõte. Noor ettevõtja on edukalt käivitanud kaks kosmeetikasalongi, kus pakutakse mitmekülgset kvaliteetset, sõbralikku ja personaalset teenust kenas ja hubases keskkonnas. Oluliseks peetakse teenindajate pidevat enesetäiendamist erinevatel koolitustel.

I koht - TS-Hydraulic – asutati 2008. a. tegemist on ühemehefirmaga. Ettevõte tegutseb masinate- ja seadmeteremondi tegevusalal. Teenust pakutakse metsa- ja põllumajandusmasinate hüdrosüsteemide, elektri- ja arvutisüsteemide ning hüdraulikakomponentide diagnostikas, testimises, hoolduses ja remondis. Teenust pakutakse ka tellijale kohapeal ehk siis jääb ära suurte masinate sõitmine hoolduspunkti, teenust tehakse kliendile sobivas kohas.

Piirkonna edendaja

III koht - AS Paide Vesi – on viimaste aastate jooksul väga palju panustanud piirkonna ühisveevärgi rekonstrueerimisse ja laiendamisse2009. A. sai rahastamisotsuse uus projekt, millega on kavandatud kuue valla (Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku) ühisveevärgi rekonstrueerimine ning Paide linna reoveepuhasti ostmine.

II koht - Nõlvak&KO AS- ettevõte põhitegevusala on pakiautode remont ja lammutamine, kuid selle kõrvalt on ettevõte oluliseks pidanud ka teiste eluvaldkondade toetamist. Nimelt on ettevõte tuntud kui mootorispordi arendaja ning õla alla pannud mitmetele teistele üritustele, millega on antud oluline panus piirkonna arengusse.

I koht - Viking Window AS – Ettevõte väärtustab töötajaid ja keskkonda kus tegutseb. Ettevõte on saavutanud Piirkonna edendaja auhinna 2007 aastal Eestis ning ettevõtte nime kannab traditsiooniline igasügiseline Paide-Türi rahvajooks, mis selle aasta oktoobris toimus juba 30-dat korda. Viking Window on jooksu peasponsor olnud juba aastaid. Viking Window puhul on tegemist suurepärase ettevõttega, kes lisaks heade majandusnäitajatesaavutamisele on leidnud aega ja tahtmist anda väga suur panus ka Järvamaa spordielu korraldamisse.

Ettevõtja sõber
III koht - SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus - on püüdnud kujundada ka ettevõtluse arengut, nõustades noori inimesi karjäärivalikul, korraldades koolitusi ja viinud ellu mitmeid ettevõtlusalaseid projekte.

II koht - Alar Lugu - on konsulendina tegutsenud 1996 aastast, ta on spetsialiseerunud taimekasvatuse ja finantsmajanduse valdkondadele. Konsulendina tegutsemise aja jooksul on tema abi saanud tunda nii Järvamaa kui ka Eesti põllumajandusettevõtted, Järvamaa maaparandusühistud jne. Alari enda hinnangul on ta 15 aasta jooksul aidanud ettevõtjatel taotleda ja saada toetusi u. 6,4 miljonit eurot.

I koht - Türi Aianduse ja Mesinduse Selts – on asutamisest saadik korraldanud üle Eesti teatud ja tunnustatud üritusiTüri Lillelaata ja Türi sügislaata. Türi Aianduse ja Mesinduse Selts on oma tegevusega andnud olulise panuse nii Türi valla, Kesk-Eesti piirkonna kui kogu Eesti riigi positiivse imago kujundamisele ning rahvusvahelise tuntuse saavutamisele. Viimase väite tõestuseks on igal aastal aina rohkem lillelaata külastavad väliskülalised Soomest, Saksamaalt, Venemaalt jm