laupäev, 25. veebruar 2012

Kõne Eesti Vabariigi 94. aastapäeval Müüsleris (pildid)



Austatud koosviibijad!

94 aastat tagasi avaldas Eesti Maapäeva Vanemate Kogu manifesti kõigile Eestimaa rahvastele, millega kuulutas Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Meile kõigile on teada, et meie väikese riigi enam kui üheksakümneaastase  ajaloo jooksul on siin nähtud ja kogetud paljutki: on võidetud ja kaotatud, on elatud võõra võimu all ja taas oldud vaba, on sünnitatud ja surdud, on tuntud rõõme ja nutetud valust, on paljustki õpitud, ent tehtud ka vigu. See kõik kokku on Eestimaa rahva elu- ja ajalugu, mille tähtsaim tähis on sajandeid väldanud soov vabaduse ja iseseisvuse järele. Ikka ja jälle on püüdnud võõrad võimud nii idast kui läänest eestimaalasi allutada, kuid see rahvas nägi pääsemist ainult omas riigis, mille loomine ei olnud küll kerge, kuid selles vabadusvõitluses oli kaasaaitajaks sajandite vimm vallutajate vastu.

Vabariigi aastapäeva eel võttis Riigikogu vastu avalduse, millega tunnustas kõiki neid inimesi, kes natsionaalsotsialistliku Saksa ja nõukogude okupatsioonide ajal tegutsesid Eesti Vabariigi taastamise nimel de facto. Avalduse eesmärgiks oli tasuda auvõlg nende ees, kes ei kaotanud usku ja astusid tegelikke samme Eesti riigi taastamiseks. Eesti kodanikud osutasid vastupanu nii Saksa kui ka Nõukogude okupatsioonidele. Eesti rahvas soovis Eesti riikliku iseseisvuse taastamist, mistõttu oli Eesti kodanike võitlus okupatsioonivõimude vastu iseseisvuse taastamise eest nii relvastatud kui relvitu vastupanu vormis. Seda  avaldust tehes lähtus Riigikogu  Eesti Vabariigi põhiseadusest ja tõsiasjast, et Teises maailmasõjas okupeeritud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus ei katkenud.

Eesti austab igavesti oma vabadusvõitlejaid! Ka meie langetame täna pea ja mälestame kõiki neid inimesi, kes on võidelnud Eesti iseseisvuse eest.

Õnnitlen Teid kõiki Eesti Vabariigi aastapäeva puhul! Riigi ja rahva tulevik on meie endi kätes ja tarkuses!














Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar