teisipäev, 18. jaanuar 2011

Mäo vajab olemasoleva ettevõtluskeskkonna toetamist

Eelmisel  aastal toimunud arengu- ja visioonikonverentsidel jäi kõlama mõte, et ettevõtluse arendamiseks tuleb teha jõupingutusi eelkõige Mäo piirkonnas. Eile maavalitsuses toimunud nõupidamisel arutasimegi, mida on võimalik ja vajalik Mäos teha avaliku sektori eestvedamisel. Ühisel arutelul selgus, et pooleli on mitmeid edasist arendamist vajavaid tegevusi. Eelkõige vajavad lahendamist juba olemasoleva Mäo keskuse mured.. Näiteks kergliiklustee ehituse jätkamine reisiterminalist Mäo keskuseni, bussiliikluse korraldamine nii, et see peale reisterminali valmimist jätkuvalt toetaks maksimaalselt Mäos asuvate ettevõtete tegevust. Läbi tuleb rääkida ja lahendused leida elektri varustuskindluse probleemidele. Vajalikuks peeti uute võimaluste reklaamimist ning läbirääkimisi Mäos asuvate kinnistute omanikega nende plaanide osas. Leppisime kokku lähiaja konkreetsed tegevused. Kokku saadakse uuesti kuu aja pärast.

teisipäev, 4. jaanuar 2011

Alustame uute lootustega

Möödas on uue aasta esimesed päevad. Oleme nendel päevadel vaadanud tagasi möödunud aastale ja teinud uusi plaane. 2011. aasta ehk kõige suurem muutus on juba toimunud - Eestis on käibel euro. Uue rahaga harjumine nõuab aega ja selget meelt. Tuleviku mõttes on  euroga seotud suured lootused. Euro kindlustab Eesti majanduslikku julgeolekut ning tagab inimestele  suurema majandusliku kindluse tulevikuks. Hinnangud euro mõjust majanduse elavnemisele ja uute töökohtade loomisele on vastuolulised. Usun, et mõju on siiski positiivne. Järvamaa üks suurimaid probleeme on tasuvate töökohtade puudus. Sellele lahenduste otsimine on alanud aasta kõige tähtsam ülesanne. Aasta 2010 märksõnaks Järvamaal oli kahtlemata Mäo liiklussõlme valmimine. Nii mahukat investeeringut ei ole kunagi varem Järvamaale tehtud. See avas uued võimalused ettevõtluse arendamiseks  piirkonnas. Möödunud aasta lõpus toimunud erinevatel arengu- ja visioonikonverentsidel jõudsime  järeldusele, et toetada tuleb ettevõtluse arengut, eelkõige just Mäos. Avaliku sektori organisatsioonidel, omavalitsustel ja maavalitsusel on selles osas oma võimalused. Eelkõige nende piirkondade  tutvustamisel ettevõtjatele ning ettevõtjate toetamisel. Peame alanud aastal seda üheskoos senisest sihipärasemalt tegema. Tööpuuduse leevendamiseks saab palju ära teha  täiend- ja ümberõppe võimalusi paremini ära kasutades. Teame ju, et vaatamata suhteliselt kõrgele tööpuudusele, ei leia ettevõtted sageli endale vajalikku tööjõudu. Järvamaa Kutsehariduskeskus on valmis pakkuma paindlikke lahendusi töötajate ettevalmistamiseks, Töötukassa on valmis seda tegevust toetama.  Ettevõtjatel tuleb neid võimalusi senisest aktiivsemalt kasutada.

Kui me ei suuda tuua murrangut töökohtade loomise osas, väheneb maakonna elanike arv jätkuvalt. Viimastel aastatel on see vähenenud viiesaja inimese võrra aastas. Erandiks ei olnud ka möödunud aasta.  Pea võrdne alus inimeste elukoha valikul on võimalus saada kvaliteetset haridust. Õpilaste arvu vähenemisest tulenevate muutuste vajadusest haridussüsteemis oleme rääkinud aastaid. Nüüd on viimane aeg teha otsuseid. Tahan tunnustada Türi valda julgete otsuste eest koolivõrgu muutmiseks, et tagada piirkonna lastele jätkuvalt hea hariduse andmine. Tunnustamist väärivad ka Järva-Jaani ja Ambla vald püüdluste eest leida lahendusi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks. Küll tahan omavalitsusjuhtidele panna südamele, et koolivõrgus tehtavate muutuste vajadust ja sisu tuleb inimestele selgitada senisest põhjalikumalt. On kahetsusväärne, kui parimate kavatsustega ettevõetud muutused ei saa teoks seetõttu, et ei suudeta neid rahvale selgitada.

2011. aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtlike aastaks, et tänada vabatahtlikke ja tähistada nende panust meie ühiskonda. Kodanikuühenduste ja vabatahtlike osa Järvamaa elu kujundamisel on järjepidevalt suurenenud. Möödunud aastast võime tuua palju näiteid kodanikuühenduste aktiivsest tegevusest ja uutest algatustest.  Hea on meenutada Naiskodukaitse Järva ringkonna poolt algatatud Järvamaa aasta ema valimist või Järvamaa Pensionäride Koondise poolt tehtud kingikampaaniat esimesse klassi minevatele lastele. Kodanikualgatusele annavad uut sisu Paides ja Järva-Jaanis loodud kogukonnakeskused ning Järvamaa vabatahtlike keskus. Maavanemana oli mul hea meele toetada Noorte Kotkaste Järva maleva ja Kodutütarde Järva ringkonna algatust vabatahtlike noortejuhtide tunnustamiseks. Usun, et alanud aastal teevad meie vabatahtlikud jätkuvalt palju häid tegusid ja aasta lõpus on tunnustatavate ring palju laiem.

Möödunud aasta oli maakonna omavalitsuste jaoks keeruline. Siiski suudeti jätkuvalt täita oma ülesandeid ja Euroopa Liidu toestusfondide abil piirkonda arendada. Paide ajakeskuse, Türi Kultuurimaja, Türi Noortekeskuse,  Albu rahvamaja, Aravete Keskkooli ja paljude teiste  väiksemate ja suuremate objektide valmimine pea igas maakonna omavalitsuses on selle tunnistuseks. Omavalitsusi tuleb kiita ka selle eest, et suudeti raskel ajal teha väga oluline otsuse Järvamaa Haigla uue hooldusraviosakonna ehitamise kaasrahastamise osas.

Järvamaa Omavalitsuste Liit suutis vaatamata raskustele säilitada toetuse Järvamaa jaoks olulistele sündmustele ja tegevustele. Liidu jaoks oli möödunud aasta otsingute aasta. Kuigi uusi säravaid ideid kootööks veel ei sündinud, olid toimunud arutelud vajalikud, et senitehtut hoida ja märgata selle olulisust.

Tuleval aastal möödub kakskümmend aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.  Oleme viimastel aastatel hakanud üha enam seda päeva väärtustama. Maakondlikult oleme taasiseseisvumispäeva tähistanud seni iga viie aasta tagant. Oleme siis tunnustanud neid maakonna inimesi, kes on teistest rohkem teinud maakonna arengu jaoks. Tähistame ka seekord seda päeva väärikalt. Tublide inimeste tunnustamiseks aga ei ole vaja oodata ainult suuri tähtpäevi. Igapäevane heade tegude tegemine, nende  märkamine ja tunnustamine võiks olla üks alanud aastal tavapärane.

Uude aastasse võtame kaasa kõik kasuliku ning vajalikud tegevused ja mõtted möödunud aastast. Alanud aasta toob aga ka  uusi üleandeid ja väljakutseid. Nii vajavad meie ühist hoolt ettevalmistused XI noorte laulu- ja tantsupeoks “maa ja ilm”. Uue sisu peame leidma Türi kolledžile, Paide ajakeskuse käivitamine Vallitornis seab uued ülesanded kogu turismivaldkonnale jne.  Alanud aasta on jälle ka valimiste aasta. Loodan, et maakonna inimeste valimisaktiivsus saab olema kõrgem kui kunagi varem.

Kallid järvamaalased!

Viimaste aastate lumerohkus on andnud meile head võimalused talverõõmude nautimiseks. Samas on see pannud proovile meie võimalused ja oskused hoolida ja märgata neid, kes vajavad abi. Usun, et oleme saanud seni hästi hakkama ja võime uut aastat alustada uute lootustega paremale tulevikule.
Artikkel ilmus Järva Teatajas 4.jaanuaril 2011

esmaspäev, 3. jaanuar 2011

Mälestasime Vabadussõjas võidelnuid

Sõnavõtt Vabadussõjas võidelnute mäletushetkel Türi Kesklinna kalmistul 3. jaanuaril 2011.

Austatud Türi rahvas!

3.jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti-Vene rindel relvad. Eesti riik oli kätte võidelnud õiguse elule.   Võime täna öelda, et selline asi polnud toona iseenesestmõistetav. Pigem oli see ime. Täna mälestame kõiki neid mehi, kes relvaga käes kaitsesid Eesti riigi iseseisvust. Elav side nendega katkes mõned aastad tagasi kui suri viimane Vabadussõjas võidelnud mees. Kuid isiklik side on väga paljudel siiski olemas. Võitlesid ju Vabadussõjas meie vanaisad, vana-vanaisad, vanavanavanaisad. Tähtis on hoida  seda isiklikku sidet ja põlvkonnalt põlvkonnale edasi anda, et me ikka ja jälle peaksime meeles -  iseseisva Eesti riigi eest toodi suuri ohvreid.
Alanud aastal tähistame Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Oleme selle kahekümne aastaga jõudnud palju ära teha. Eesti kuulub Euroopa Liitu, oleme NATO liikmed, esimesi päevi kasutame Euroopa ühisraha eurot. Me tunneme end turvaliselt ja  tundub, et miski ei saa meie iseseisvust enam väärata. Siiski peame meeles pidama, et iseseisvuse kindlustamine vajab meie igapäevast hoolt. See on hoolitsus meie kaitsejõudude arengu eest aga ka selle eest, et meie inimestel oleks tööd ja et me tunneks ennast oma riigis turvaliselt. Teeme siis seda tööd alanud aastal veelgi paremini!











kolmapäev, 22. detsember 2010

Rahulikku jõuluaega!

17.detsembril tänasime koos omavalitsuste liidu juhatuse esimehega Koigi mõisas koostööpartnereid hea koostöö eest 2010. aastal. Jõulumeeleolu aitas luua vastuvõtul esinenud Järvamaa tütarlastekoor. Koori esimene avalik esinemine toimus täpselt aasta tagasi jõuluvastuvõtul Järva-Jaanis. Aastaga on dirigendid Anne Toomistu ja Tiiu Schüts ning lauljad teinud väga head tööd. Aitäh neile veelkord.

Ilusat ja rahulikku jõuluaega!


reede, 17. detsember 2010

Kõne jõuluvastuvõtul 17.detsembril 2010 Koigis


Austatud kolleegid ja koostööpartnerid!

Kõigepealt lubage õnnitleda Järvamaa Omavalitsuste Liitu uue aasta eelarve ja tegevuskava vastuvõtmise puhul ning soovida jõudu uuele juhatuse esimehele Triinule. Hea alus koostööle uuel aastal on sellega pandud!

Oleme mööduval aastal sageli arutlenud Järvamaa mineviku, oleviku ja tuleviku üle. See pilt, mis meie ees välja joonistub, on vastuoluline. Ühelt poolt järjest paranev sotsiaalne infrastruktuur omavalitsustes ehk moodsamalt öeldes taristu. Teiselt poolt aga järjest vähenev elanike arv, millega kaasnev tulude vähenemine võib saada takistuseks sellesama taristu  kasutamisele. Teame, et üks ravim elanike arvu vähenemise pidurdamiseks on uute tasuvate töökohtade loomine. Kahjuks ei ole me siiani suutnud midagi märkimisväärset selles valdkonnas ära teha. Mööduva aasta lõpus toimunud erinevatel arengu- ja visioonikonverentsidel jõudsime ühele järeldusele – toetada tuleb ettevõtluse arengut, eelkõige Mäos, aga ka teistes ettevõtluse arendamiseks sobivates piirkondades. Erinevate ideede aruteluks ja konkreetse tegevuskava koostamiseks oleme ühiste kavatsuste lepingus kavandanud koostöökogu moodustamise. Loodan väga, et nii lepingupooled kui ka teised maakonna heast käekäigust huvitatud jõud panustavad sellesse koostöösse ja et me juba lähiajal saame öelda –  meil on olemas tegevuskava ja selle elluviimise eest vastutajad. See peaks olema meie lähiaja koostöö kõige tähtsam eesmärk.

Elu on aga loomulikult mitmepalgelisem. Üha selgemini joonistub välja vajadus teha muudatusi meie haridussüsteemis. Õpilaste arvu vähenemisest tulenevate muudatuste vajadusest oleme rääkinud aastaid. Nüüd on viimane aeg teha otsuseid. Tahan tunnustada Türi valda koolivõrgu ümberkujundamisel tehtud julgete muudatuste eest, aga ka Järva-Jaani ja Ambla valda püüdluste eest leida lahendusi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks. Loodetavasti liitub selle koostööga uuesti ka Koeru vald. Kui eelnevalt oli juttu töökohtade mõjust inimeste elukoha valikul, siis kvaliteetse hariduse saamise võimalus on sellega pea võrdne valiku alus.

Siinsamas mõisas hiljuti toimunud Järvamaa kodanikuühenduste konverentsil võisime kuulda maakonna kodanikuühenduste aktiivsest tegevusest. Kui seni oli üldjuhul rohkem juttu aktiivsetest külaseltsidest, siis nüüd on tublide tegijate ring laienenud. Hea on meenutada Naiskodukaitse Järva ringkonna poolt algatatud Järvamaa aasta ema valimist või Järvamaa Pensionäride Koondise poolt tehtud kingikampaaniat esimesse klassi minevatele lastele. Kodanikualgatusele annavad uut sisu Paides ja Järva-Jaanis loodud kogukonnakeskused ning Järvamaa vabatahtlike keskus. Kui meenutada, et hiljuti tunnistati Järvamaa arenduskeskus parimaks mittetulundusühenduste nõustajaks, siis võib loota, et aktiivsuse kasv jätkub.  

Mööduv aasta oli Järvamaa noorteaasta. Hiljuti tegime sellest kokkuvõtteid ja tänasime tublimaid. Üks noorteaasta ettevõtmine,  noorte volikogude loomine, aga peaks vilju kandma hakkama alles tulevikus. Usun, et kohalikud omavalitsused oskavad noorte algatust hinnata ja kaasavad neid üha enam otsuste vastuvõtmise protsessi.

Head koostööpartnerit, Järvamaa Omavalitsuste Liitu tahan tänada eelkõige selle eest, et vaatamata raskustele suutsite säilitada toetuse Järvamaa jaoks olulistele sündmustele ja tegevustele. Möödunud aasta oli teile otsingute aasta. Ja kui uusi säravaid ideid kootööks ehk veel ei sündinudki, olid toimunud arutelud vajalikud, et senitehtut hoida ja selle olulisust märgata.
Kolm omavalitsuste ühisasutust tähistasid mööduval aastal oma kümnendat sünnipäeva. Need on Väätsa Prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. Uus aasta aga toob ka nende jaoks uusi väljakutseid. Meil on veel vähemalt aasta tõestamaks, et meie poolt valitud tee ühistranspordi korraldamiseks läbi ühistranspordi keskuste on õige ja kasulik, aga samuti seda, et Kesk-Eesti Noorsootöökeskuse poolt edukalt käivitatud õppenõustamise tegevus peaks jätkuvalt olema rahastatud riigi poolt. Väätsa Prügila jaoks oli käesoleval aastal rõõmusõnumiks see, et Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada kolmanda ladestusala rajamist. Jäätmekäitluse tuleviku osas aga ootavad kindlasti uued väljakutsed taaskasutuse valdkonnas.
Maakonna omavalitsusi tuleb kiita ka selle eest, et suutsite raskel ajal teha väga olulise otsuse Järvamaa Haigla uue hooldusraviosakonna ehitamise kaasrahastamise osas.
Omavalitsuste ühisasutustest noorim, Järvamaa Arenduskeskus, säras sel aastal kui  Eesti parim maakondlik arenduskeskus.

Uueks aastaks soovin, et igas omavalitsuses oleks uuel aastal palju  rõõmsaid sündmusi, nagu mööduval aastal olid näiteks:
Albu vallas – renoveeritud Albu rahvamaja avamine, etendus „Vargamäe varjus“;  
Ambla vallas – renoveeritud Aravete koolihoone avamine;
Imavere vallas – kauni külakeskuse valmimine Eistveres, lasteaia renoveerimine;
Järva-Jaani vallas – spordihoone uus põrand, maakonna piire ületanud sündmus „Ehitatud Eestis 2010“;
Kareda vallas – võidupüha tähistamine;
Koeru vallas – Vao lasteaia renoveeritud rühmaruumi avamine, Koeru hooldekeskuse renoveerimine, Merja linnamäe vaatetorni avamine;
Koigi vallas – spordiväljaku ja Prandi külamaja avamine;
Paide vallas – Mäo liiklussõlme avamine ja uue toidukoha avamine Põhjaka mõisas;
Roosna-Alliku vallas – Valasti külamaja avamine ja heakorrastatuima omavalitsuse tiitel;
Türi vallas – renoveeritud Türi kultuurimaja, noortekeskuse ja toimetulekukooli õpilaskodu avamine;
Väätsa vallas – Väätsa mõisahoone renoveerimine;
Paide linnas – Arvo Pärdi juubeliüritused, jüri- ja jõululaat ning kreisilinnapäev, ning muidugi ajakeskuse valmimine.
Eks igaüks teist võib sellele loetelule lisada veel mitmeid tähtsaid sündmusi.

Täna allkirjastame maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste lepingu koostööks 2011. aastal. See on järjekorras juba neljateistkümnes leping. Kui me kunagi nende sõlmimist alustasime, oli maavalitsus veel päris suure koosseisuga ja oluliselt suuremate võimalustega riigiasutus. Tänaseks on maavalitsuses inimesi oluliselt vähem ja nende poolt täidetavad ülesanded on üha täpsemalt reguleeritud. Siiski on ka nende ülesannete täitmisel tähtis maavalitsuse ja omavalitsuste koostöö. Nimetaksin siin peresündmuste registreerimise ja sellealase aruandluse  alast tegevust, planeeringujärelevalvet, maa- ja omandireformi  läbiviimist, regionaalsete investeeringute ja kohaliku omaalgatuse programmi ning teiste regionaalprogrammide rakendamist, tervisedenduse  alast tegevust, koostööd perearstinduse valdkonnas, haridusasutuste riikliku järelevalve läbiviimist, alaealiste komisjoni ja nõustamiskomisjoni töö korraldamist. Loetelu võiks jätkata. Siiski on maavalitsusel nii tahtmist kui võimalusi pühendada aega ja vahendeid ka maakonna arengusse. See valmisolek on väljendatud täna allkirjastatavas lepingus, mis algab sõnadega: „Koostöö eesmärgiks on mõlema lepingupoole võimaluste kasutamine maakonna kui terviku ja tema erinevate piirkondade tasakaalustatud arendamiseks ning senise ühistegevuse traditsioonide hoidmine ja arendamine“. Maavalitsus on partnerina valmis seda jätkuvalt tegema.

Tuleval aastal möödub kakskümmend aastat Eesti iseseisvuse taastamisest.  Oleme viimastel aastatel hakanud üha enam seda päeva väärtustama. Maakondlikult oleme taasiseseisvumispäeva tähistanud seni viie aasta tagant. 2001. aastal andis tolleaegne maavanem Theo Aasa Laupa mõisas üle esimesed Järvamaa teenetemedalid ja -märgid ametnikele ja poliitikutele maakonna omavalitsuste ning riigiasutuste ülesehitamise eest. 2006. aastal tunnustas maavanem Üllar Vahtramäe Roosna-Alliku mõisas kultuuri-, spordi- ja haridusvaldkonna tublimaid, samas  kirjutati alla Järvamaa arenguleppele. Kuidas väärikalt tähistada taasiseseisvumise 20. aastapäeva, arutame üheskoos juba  lähiajal.

Uus aasta tõotab tulla järvakatele tervislik – kui kõik uude Euroopa Liidu toetusmeetmesse „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine" esitatud projektid saavad rahastuse, siis on uuel aastal kordades rohkem vahendeid liikumisürituste korraldamiseks. Käesoleval aastal aktiivselt töötanud Järvamaa tervisenõukogul on uueks aastaks samuti uued plaanid.

Soovingi teile kõigile uueks aastaks eelkõige palju tervist. Lähenevasse jõuluaega aga pisut aega järelemõtlemiseks ning mõtiskluseks ka selle üle, mida igaüks meist isiklikult suudab Järvamaa jaoks uuel aastal ära teha.

Ilusat jõuluaega!

kolmapäev, 8. detsember 2010

Järvamaa kauneim kool 2010 on Retla Kool (lisatud pildid ja video)


7.detsembril andsime Retla Koolile üle konkursi „Järvamaa kaunis kool 2010“ võitja auhinna.Sellest, mida ühes kaunis Järvamaa koolis tehakse annavad hea ülevaate lisatud videoklipid. Liikumine «Eesti kaunis kool» on ellu kutsutud president Lennart Meri algatusel. Järvamaal oleme konkurssi korraldanud alates 2007.aastast. Retla kool on juba neljas kauni kooli auhinna saaja. Eelnevalt on maakonna kauneimaks kooliks valitud Roosna-Alliku (2007, Laupa (2008) ja Koigi (2009) Põhikoolid. 






teisipäev, 7. detsember 2010

Vabatahtlikud noortejuhid teevad tööd südamega (lisatud pildid ja video)


Südamega tehtud vabatahtliku töö eest noorkotkaste ja kodutütarde juhtidena tänasin 5. detsembril, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, Noorte Kotkaste Järva Maleva ja Kodutütarde Järva Ringkonna noortejuhte ja organisatsioonide toetajaid. Ettepaneku teha seda just vabatahtlike päeval tegi Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert, kes on ise teinud vabatahtliku noortejuhi tööd ja teab sellepärast hästi selle töö võlusid ja valusid.  Vabatahtlikku tööd on mitmesugust. Seda saab teha näiteks külastades mõned korrad aastas loomade varjupaika, abistades või toetades mõnda inimest. Võimalusi on palju. Vabatahtliku noortejuhi töö erineb sellest just oma sihi-ja plaanipärasusega. Rühmajuht ei saa minna oma rühma juurde korra või paar aastas. Ta peab seal käima regulaarselt ja alati mõtlema sellele, mida ta noortele järjekordse kohtumisega annab. Väga oluline on aga ka noortejuhi isiklik eeskuju. Ütlesin koos tänusõnadega noortejuhtidele, et nende töö tulemus ei pruugi olla alati nähtav kohe. See tulemus on aga näha kindlasti siis, kui põlvkond noorkotkaid ja kodutütreid on suureks sirgunud ning neist on saanud tublid Eesti kodanikud, tublid emad ja isad, tublid töötajad, kes peavad oluliseks ka vabatahtlikku tööd.










neljapäev, 18. november 2010

Väätsa prügila tähistas 10. sünnipäeva

15. novembril möödus kümme aastat Väätsa prügila avamisest. Seda tähtpäeva tähistati  12. novembril Türil. Kõigis sünnipäeva puhul peetud ettekannetes jäi kõlama üks mõte – Väätsa prügila rajamine on maakonna omavalitsuste koostöö üks paremaid näiteid. Prügila rajamisel said omavalitsused esimese tõsise rahvusvahelise koostöö kogemuse. Prügila asukoha valikul tehti suurepärast koostööd kohaliku kogukonnaga ja see ei tekitanud mingeid probleeme. Prügila rajamist nähti Väätsa vallas kui võimalust. Seda on hea tõdeda teiste prügilate asukohavalikul ilmnenud probleemide taustal.
Prügila rajamise otsus tähendas, et sulgeda tuleb kõik seni kasutusel olnud ametlikud ja mitteametlikud prügi ladestamise kohad. Kuigi see ülesanne oli raske, on ka sellega tänaseks toime tuldud. Väätsa prügila oli esimene euronõuetele vastav prügila Eestis ja muidugi täiesti uus tase Järvamaa jäätmekäitluses. Kõik see, mis seni on tehtud jäätmete sorteerimisel ja taaskasutusel on muljetavaldav. Uus olukord jäätmemajanduses aga nõuab uusi arendusi. Sellest olen varem blogis kirjutanud.
Väätsa prügila puhul väärib aga märkimist veel üks oluline tegevus. Nimelt järjekindel töö keskkonnateadliku järvaka kujundamisel. Kõigile on teada kampaania „Vanapaber“, mille üheks osaks on koolidevaheline vanapaberi kogumise võistlus. Kampaania käigus aga saavad meie õpilased juba aastaid uusi teadmisi loodushoiust ja jäätmekäitlusest. Kooliõpilaste külaskäigud prügilasse ja prügila töötajate külaskäigud koolidesse on täitnud sama eesmärki.
Väätsa prügila 10. sünnipäeva puhul andsin üle Järvamaa teenetemärgid keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhatajale Peeter Eegile ja Väätsa prügila projektijuhile Toomas Laimetsale.