reede, 11. juuni 2010

Ettevõtmisterikas Südamaa

Maikuu viimasel nädalavahetusel toimus meie traditsiooniline laulu-ja tantsupidu, mis sellel korral kandis pealkirja „Järvamaa oma lugu“. Türi laulukaare all laulis, tantsis, võimles või mängis pilli üle 2000 järvaka, lasteaialastest kuni eakateni.. Eriti positiivne oli peo juures see, et üle poole esitatust oli meie oma maakonna autorite looming. Kava oli humoorikalt seostatud Tiia Tamme poolt, kes ekstra selleks peoks mõtles välja legende ja loralugusid. Soovin, et tegijate jaks ei raugeks. Suur tänu korraldajatele, autoritele ja esinejatele, kes suutsid järjekordselt tõestada, et Järvamaa on tõeline Eesti südamaa.



Lipupäeval, 4.juunil seadsid pisikesed Kareda valla mudilased ja kooliõpilased õpetajate eestvedamisel sammud Järva-Peetri kirikaeda. Armas oli neid näha sisenemas, kõigil peos meie oma riigi lipp. Koos Kareda valla rahvaga heiskasime lipu Eesti Üliõpilaste Seltsi esimese lipuhoidja Christoph Wilhelm Beermanni auks rajatud lipuväljakul ja meenutasime lipu saamislugu ning asetasime nii tema kui kõigi teiste vabadusvõitlejate mälestuseks lillekorvid.
Pärast pidulikku lipuheiskamist rääkisime vallajuhtidega veel ka Võidupüha tähistamiseks korraldatavast Maakaitsepäevast, mis toimub sel aastal Peetris.

Traditsiooniliseks on kujunenud Imavere Piimandusmuuseumis toimuvad Piimapäevad. Sellel korral toimus see 5. juunil. Päev oli korraldajate poolt suurepäraselt ette valmistatud ja täidetud sisuka programmiga. Päeval jätkus tegevust kõigile külastajatele, nii väikestele kui ka suurtele. Oma oskusi said näidata kutsehariduskoolide õpilased, kes pidid kohupiimast valmistama erinevaid toite. Külalistel oli võimalus neid hiljem maitsta ja oma hinnang anda. Ise sain osaleda või valmistamisest. Koos Kaia Ivaga väntasime võimasinat kuni koor kokku hakkas ja välja tuli tõepoolest väga rammus ja maitsev või. Meelelahutust pakkusid nii kohalikud kui ka Järvamaa teistest paikadest taidlejad. Kahtlemata oleks soovinud, et nii toredast päevast oleks võinud osa saada veel rohkem inimesi, kuid paljud piirkonnad korraldasid samal ajal suuri ettevõtmisi. Nii näiteks said Türil kokku segakoorid üle vabariigi ja mulgid pidasid oma esimest laulu- ja tantsupidu.  

reede, 28. mai 2010

Olümpiaadivõitjatele ja nende juhendajatele esinesid kontserdiga huvitegevuse tublimad (video)


Eelmisel nädalal tunnustasime koos omavalitsuste liidu esimehega traditsioonilise vastuvõtuga aineolümpiaadide võitjaid ja nende juhendajaid. Esmakordselt olid samale vastuvõtule kutsutud ka huvitegevuse tublimad, kellest osa esines autasustamisele järgnenud kontserdil.



esmaspäev, 17. mai 2010

Talgud Vargamäel


Reedel toimusid Järvamaa kultuurihiies Vargamäel talgud. Kõigile talgulistele jagus jõudumööda tööd. Tavaks on saanud, et talgupäevale järgneb kultuuripreemiate laureaatide poolt puude istutamine. Nii ka sellel korral. Oma puud said kultuurielu edendaja preemia laureaat Ülle Müller, parima kollektiivi preemia saanud Järva-Jaani tantsutrupp Jürid-Marid, kultuuri elutöö preemia laureaat Juta Rundu ja aasta kultuurihoidja preemia laureaat Ulvi Tamm. Peale puude istutamist võeti aega ja vesteldi ühises piknikulauas. 

pühapäev, 9. mai 2010

Kõne Järvamaa emadepäeva kontserdil Paide Kultuurikeskuses 9.mail 2010



Austatud emad ja vanaemad!  Isad, vanaisad ja kõik kohalviibijad!

Kas emasüdant tunned sa?
Nii õrn, nii kindel! Muutmata
ta sinu rõõmust rõõmu näeb,
su õnnetusest osa saab!

Järvamaa – Südamaa - valib täna esimest korda Aasta Ema.
Seetõttu on äsja loetud Lydia Koidula luulesalm meile sümboolse tähendusega.  Ema süda, mis on piiritult suur ja avar, kuhu mahuvad nii rõõmud kui mured, mõistmised ja andestamised, tarkused ja saladused , hool ja armastus. Ja samas maa, mis aastasadu on andnud järvakatele nii tööd kui leiba aga ka kindlust, et tulla toime nii iseenda kui oma perega. Mõlemad, nii ema kui maa on andnud ja annavad meile kaitstust ja turvatunnet.

Täna on päev, kus võiksime mõelda kõige tähtsamale – armastusele. Armastus on väga mitmetahuline tunne ja seda on väga raske üheselt ning ammendavalt kirjeldada. Armastus on tundeline ja mõtteline side. Ema armastus on neist erinevaist tahkudest kõige tugevam, kõige võimsam, kõige ilusam. See tunne saab osaks veel sündimata lapsele ja ei katke kunagi. Selle armastuse viime meie, emad,  endaga kaasa igavikku.

Igal inimesel on oma ettekujutus õnnest, oma nägemus tulevikust. Pean siin silmas mitte ainult üksikisiku ja perede tulevikku vaid Eesti tulevikku. Olevik saab märkamatult minevikuks, seetõttu vaatame enda kõrval istuvaid lapsi ja mõtiskleme selle üle. Millised on need väärtused, mida neile kaasa anname? Millised on need eeskujud, keda nad järgivad? Millised on need otsused ja teod, mis mõjutavad laste edasist elu-olu? Need on meil igal erinevad ja võivadki olla. Aga kõige olulisemad arusaamised peavad meil olema ühised.

Head emad, teie köidate erinevad põlvkonnad ühte püsiväärtustega, mis hoiavad elus inimlikkust ja usaldust. Väärikus ei peitu varas. Väärikus väljendub selles, kuidas me üksteisest mõtleme ja millisel moel üksteisele silma vaatame. Kuidas me hoiame oma peret, oma lähedasi, oma ligimesi. Ainult nii saame sihipäraselt kujundada meie ühist, meie kõigi Eestit, mida juba üsna pea hakkavad hoidma ja juhtima just needsamad lapsed, kes istuvad täna siin meie kõrval.

Kallid emad ja isad, vanaemad ja vanaisad. Meie põlvkonnad on ülesse kasvanud raamatuid lugedes. Meil kõigil on meeles oma lapsepõlvest kaunid muinaslood, olgu selleks siis Tuhkatriinu, Lumivalgeke, Kolm põrsakest või meie oma Reinuvader Rebase lood. Aasta 2010 on lugemisaasta. Leidke päevas veerand tundi lastele või lastelastele õhtujuttude lugemiseks või juttude vestmiseks voodiveerel. Mida põnevamat ja oodatumat saabki olla ühele uudishimulikule põngerjale, kes avastab teed maailma läbi raamatute.

Kogu tänase päeva pidulikkuse juures on mul siiski üks mure. Need on hoolitsuseta jäänud lapsed. Sest hoolitsuseta jäänud laps on laps ainult täna ja praegu ning kui me teda täna ei aita, siis homme me teda enam aidata ei suuda. Lapsepõlv on üürike. Mõelgem sellele.
Juhtusin hiljuti kuulma meie kauaaegse särava saatejuhi Alice Talviku mõtet, et ärme teeme emadepäevast nutu ja pisarapüha. See on ju rõõmu, naeru ja päikese päev! Kevade kauneim päev, kus loodus on alustanud uut ringi kogu oma lillerohkuse ja rohelusega. Mis saabki olla parim, kui lapsed meie ümber ja südames.


Kallid emad ja vanaemad! Päikest ja rõõmu teile tänasesse päeva ja jätkugu seda ka kõikidesse järgnevatesse! Kaunist emadepäeva!