Leader programm on aidanud ellu viia väärt ideid ja tugevdanud kogukonnatunnet

10. juulil MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu kutsel toimunud külaskäigul MTÜ tegevuspiirkonda kuuluvatesse omavalitsustesse, Väätsa, Türi ja Imavere valda, jõudsin tutvuda ainult väikese osaga Leader programmist rahastatud projektidest. Siiski võib kokkuvõtteks julgelt öelda, et  Leader programm on aidanud ellu viia väärt ideid ja tugevdanud kogukonnatunnet. 

Tore oli tõdeda, et palju on panustatud lastele ja noortele mõeldud ettevõtmistesse. Nii on Väätsal uuendatud mänguväljakut, valmimas on  rulapark ning ühistegevuseks on loodud mitmeid uusi võimalusi Väätsa mõisas. Samasuguseid näiteid võib tuua  aga ka teistest  piirkonna omavalitsustest. Vt külaskäigu programmi 

ja toetatud projektide nimekirja

Programmi toel uusi seadmeid soetanud ja tehnoloogiat uuendanud ettevõtjad tõdesid, et saadud toetus on neil oluliselt aidanud oma ettevõtet arendada, et konkurentsis püsida. Ettevõtjad pidasid oluliseks programmi toel loodud  Lõuna-Järvamaa koostööportaali    http://www.koostöö.ee . Külaskäigu ajal toimunud aruteludes kõlas ka mõte, et seda võiks laiendada kogu maakonnale.

Külaskäik Lõuna-Järvamaale lõppes tutvumisega MTÜ Jalametsa Külaseltsi projektiga „Kikevere kalmistu korrastus“. Väikese külakalmistu korrastamiseks on seal ära tehtud väga suur töö ja tegevus jätkub. Kiitust väärib seltsi eestvedaja Mart Mäemetsa pühendumus selle projekti elluviimisel. Kiitust on väärt aga ka kõik Lõuna-Järvamaa aktiivsed inimesed, kes on kasutanud Leader programmi võimalusi oma kodukoha elu paremaks korraldamiseks.

Külaskäigu ajal toimunud arutelus keskendusime põhiliselt valmistumisele Euroopa Liidu uueks eelarveperioodiks ja võimalikele muudatustele Leader programmis.

Aitäh külaskäigu korraldanud MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu tegevjuhile Ülle Leesmaale ja kõikidele meid võõrustanud inimestele.

MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogukodulehekülg

Maa-apteeke ei tohi välja suretada

Konkurentsiamet on taas kord välja tulnud ettepanekuga kaotada apteekide asutamise piirangud. See ettepanek on regionaal­poliitiliselt läbi mõtlemata.

Nördimuse ja murega olen jälginud arenguid maapiirkondades ja sageli jääb tunne, et maaelu säilimiseks on hädavajalik regionaal­poliitika. Väljasuremisohus on näiteks maa-apteegid, kelle puhul on konkurentsi­amet taas kord välja tulnud ettepanekuga kaotada apteekide asutamise piirangud. Selline samm oleks aga kõige otsesem tee maal elavate inimeste elamisväärse elukeskkonna halvendamise suunas.

Teadupärast on juba nüüdseks paljudest maakohtadest likvideeritud sularaha­automaadid, rääkimata panga- ja postkontoritest, samuti peavad inimesed kaupluste puudumisel hakkama saama paar korda nädalas teenindavate kauplusautodega. Maa-apteekide kadumine maalt tähendaks veel suuremat tagasilööki maaelule.

Olles vestelnud mitme Järva maakonna apteekriga võin väita, et kehtiv apteekide asutamispiirang siiski toimib küllalt hästi. Kui asutamispiirang kaoks, tekiks juurde apteeke maakonna keskustesse, mille arvel aga mitmed seni tegutsevad maa-apteegid sureksid välja.

Apteegid on inimeste jaoks

Halveneb ka apteegi­teenuse kvaliteet: kui apteeke on liialt palju, ei suuda ükski neist tagada vajalikku ravimite nomenklatuuri ja koguste pidevat olemasolu. Oluliselt pikeneb nende ravimite nimekiri, mida tuleb tellida personaalselt ja mille saab patsient kätte heal juhul järgmisel või ülejärgmisel päeval.

Praeguse seadusandluse eesmärk on ühelt poolt säilitada apteekide olemasolu maal ja teisalt motiveerida ettevõtjaid maal apteeke pidama. Antud piirang ei ole kehtestatud kellegi (ettevõtjate) nõrgestamiseks, vaid nõrgema poole (maainimeste) kaitsemiseks. Apteeke ei ole vaja esmajoones mitte apteekrite, vaid inimeste jaoks.

Apteekide kaotamisega kaasneva alternatiivina on välja pakutud lahendus lubada müüa käsimüügiravimeid kauplustes, mistõttu  poleks siis justnagu apteeke vajagi. Sellise diskussiooni algatajad ei ole aga mõelnud tagajärgedele, mis kaasnevad käsimüügiravimite vaba müügiga. Tartu ülikooli hiljutine uuring näitas selgelt, et inimesed ei taju ravimite omakäelise kasutamisega kaasnevaid ohte.

Apteeker – perearsti abiline

Üle 90% uuringus osalenutest pidas käsimüügiravimite kasutamist lihtsaks ja ligi 10% arvates on need täiesti ohutud. Samal ajal tõstis uuring esile, et eestlaste ravimialased teadmised ei ole kiita ja sageli tarvitatakse pahaaimamatult koos ravimeid, mis põhjustavad tõsist ohtu tervisele. Need tendentsid tõestavad ilmekalt vajadust apteekide ja seal töötavate professionaalsete teenindajate järele.

Neis riikides, näiteks Inglismaal, kus lubatakse müüa käsimüügiravimeid toidukauplustes, kaalutakse tõsiselt võimalust viia nende ravimite müük tagasi apteekidesse. Seda eelkõige põhjusel, et märkimisväärselt on kasvanud rikkumiste ja eelkõige alaealistele müüdavate ravimite hulk. Eestis ei ole seni ravimivõltsinguid tegevusloaga müügikohtadest avastatud, samal ajal on aga illegaalne ravimimüük probleemiks ka meil, sest illegaalselt riiki toodud ravimite seas on avastatud ravimivõltsinguid. Mida laialdasem on legaalne ravimimüügivõrk, seda kergem on sellesse imbuda võltsingutel ning seda raskemini on jälgitav, et kõik ravimid saabuvad müügikohtadesse legaalsel teel. Poepidajate informeeritus ravimitega kaasnevatest ohtudest ning võime võltsinguid ära tunda on palju väiksem kui selleks eriettevalmistuse saanud spetsialistidel.

Unustada ei saa ka tõsiasja, et väikestes maakohtades on apteekrid perearstidele oluliseks partneriks inimeste nõustamisel ja abistamisel. Inimesed usaldavad apteekrite nõuandeid ja pöörduvad mitte nii tõsiste küsimuste korral sageli esmalt just apteekri poole, mitte ei kiirusta iga murega arsti vastuvõtule.

Rahvaloenduse tulemused veensid avalikkust loodetavasti lõplikult, et maaregioonide tühjenemine on tõsine küsimus. Ei tohi unustada, et lisaks suurlinnadele on meil palju väikeseid maakohti, mis vajavad hoolast tuge ja tähelepanu just praegu, sest hiljem võib olla juba lootusetult hilja.

Artikkel ilmus Eesti Päevalehes 9. juulil 2012

Kõne Võidupüha tähistamisel Roosna-Allikul (lisatud pildid)

Austatud kaitseliitlased, kaitseväelased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred! Austatud külalised!

Mul on hea meel tervitada teid siin, Roosna-Allikul. Siinsel paigal on Kaitseliidu Järva Maleva jaoks eriline tähendus. Just siin taastati veidi  rohkem kui 22 aastat tagasi  Kaitseliidu Järva malev, kui 1990. aasta kevadel taasloodi Kaitseliidu Roosna-Alliku kompanii. Selle pealikuks valiti Neeme Väli – tänane kindralmajor, üks Kaitseliidu ja Eesti Kaitseväe ülesehitajatest. Tahan maleva taasloojaid  tookord ilmutatud vapruse ja kodanikualgatuse eest südamest tänada.

Roosna-Allikul taasloodud Järva malevast on tänaseks saanud kõige suurem ja organiseeritum vabatahtlik ühendus Järvamaal, mille rolli maakonna jaoks on raske üle hinnata. Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles mõned päevad tagasi Kaitseliidu Peastaapi külastades, et Kaitseliidu liikmeskond peab kasvama, sest siis suureneb ka organisatsiooni roll Eesti riigikaitses. Hea meel on täna siin kaitseministrile edastada sõnum, et  Kaitseliidu Järva Maleva ja tema eriorganisatsioonide liikmete arv kasvab aasta-aastalt jätkuvalt. Sellele toetudes võime julgelt öelda, et Järvamaa on tugev eestluse kants, kus isamaa-armastus ja ustavus Eesti Vabariigile on  auasi. Just sellel püsib aga meie iseseisvus ja vabadus, mille võitsid kätte meie esiisad Vabadussõja lahingutes.    

Kaitseliidu Järva Malevale on aasta olnud teguderohke. Õppustel omandatud teadmisi ja oskusi testiti hiljuti Kaitseväe suurõppusel „Kevadtorm 2012“. Maleva lahingkompanii koosseisus osalesid reservväelased, kellel oli ajateenistusest  möödunud aastaid. Vaatamata sellele suutsid kaitseliitlased nad sulandada kompanii koosseisu ja edukalt täita püstitatud ülesanded.

Kaitseliidu eduka tegevuse aluseks on suhted kogukonnaga nii maakonna kui omavalitsuse tasandil. Mul on alati hea meel kuulda Järva maleva pealiku suust sõnumit, et Järvamaal on asju hea korraldada, ei ole vaja pikki läbirääkimisi ja kirjalikke lepinguid, piisab vaid sõnast ja asjad laabuvad. Siinkohal tahan öelda tänusõnad meie omavalitsustele, kes on olnud Kaitseliidule heaks koostööpartneriks.

Järvamaa kaitseliitlaste, naiskodukaitsjate, noorte kotkaste ning kodutütarde eestvedamisel ja osalusel on loodud mitmed olulised maakonna traditsioonid, mida hoitakse ja arendatakse jätkuvalt. Te olete need, kes ühendavad maakonda, kaasates oma tegevusse paljusid järvamaalasi, nii vanu kui noori. Üks Kaitseliidu sõnumitest on: hoiame väärtusi, aitame inimesi, kaitseme Eestit! Seda, et see nii on, tunneme Järvamaal hästi. Aitäh teile selle eest!

Tänasel maakaitsepäeval tahan tänada ka meie politseinikke ja päästjaid, kes on professionaalsed kutsetöös,  aktiivsed ennetustegevuses ning on teinud palju selleks, et Järvamaa inimesed tunneksid end turvaliselt.

Maakaitsepäeval osalevad juba mitmendat aastat järjest Staabi-ja sidepataljoni esindajad, kellega meid seob kaugesse ajalukku ulatuv side – on ju pataljoni lipp, nii ajalooline kui ka tänane, valmistatud Järvamaa  käsitöötegijate poolt. Lipul on Järvamaa ja Paide linna vapid.  On tore, et need sidemed kestavad.

Täna tunnustasime siin neid järvamaalasi, kes on  oma kodu ja koduümbruse kauniks teinud ning sellega muutnud kaunimaks ka Järvamaa. Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Kodukaunistamine ei ole ju mitte ainult oma kodu korda tegemine, see on oma küla või linna eest hoolitsemine. See on oma ümbrusest ja oma maast hoolimine. Selleks ei lähe tarvis suurt raha, selleks läheb vaja märkamist, tarkust ja ühist vaeva“. 

Tänan teid veel kord – te olete eeskujuks teistele.

Võidupühal on meil põhjust uhkust tunda nii esiisade vapruse kui ka tänaste järvamaalaste saavutuste üle. Soovin, et oskaksime rohkem hinnata saavutatut ja tunda uhkust, et elame Järvamaal. See innustab meid ka edaspidi sihikindlamalt tegutsema.    

Mõne hetke pärast saabub meie ette Võidutuli. Kaitseliidul on saanud tavaks, et Vabariigi Presidendi käest toovad võidutule maakonda tublimad kaitseliitlased. Tänavu on tuletoojateks kadettseersant Kaarel Piirisalu ja Tiiu Laaneoks. Kadett-seersant Kaarel Piirisalu on pühendunud kaitseliitlane, kelle panus Kaitseliidu ja eriorganisatsioonide eesmärkide täitmisel on tähelepanuväärne. Kaarel osaleb aktiivselt erinevatel Kaitseliidu väljaõppe- ja koostööüritustel  ning peab väga oluliseks enese pidevat täiendamist, omandatud teadmisi annab ta aktiivselt edasi noorteorganisatsioonide liikmetele, on hinnatud instruktor Kaitseliidu Järva Maleva väljaõppes. 2011. aastal oli kadett-seersant Piirisalu Kaitseliidu Järva Maleva aasta kaitseliitlase nominent.

Tiiu Laaneoks on Kaitseliidu Järva Maleva liige alates 1998. aastast ja Naiskodukaitse tegevliige 2001. aastast. Tiiu Laaneoks on usaldusväärne, positiivne,  suudab teistegi tuju tõsta ja hoida, on väga aktiivne tegevliige, kes leiab alati võimaluse anda oma panus nii Kaitseliidu, Naiskodukaitse kui ka noorteorganisatsioonide tegevusse. 2011. aastal valiti ta Naiskodukaitse Järva ringkonna aasta naiskodukaitsjaks.

Austatud järvamaalased ja külalised!

Käes on aasta kõige valgem aeg. Täna õhtul süüdatakse jaanilõkked kõikjal üle Eesti. Loodan, et paljud neist süttivad Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutulest. Jaanilõkete juures koos olles mõtleme oma riigile, oma perele ja lähedastele. Oleme koos, et koguda jõudu ja energiat, et jätkuvalt üheskoos tegutseda meie riigi ja kodumaakonna hüvanguks.

Rõõmsat võidupüha ja rahulikku jaani kõikidele! 

 Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:

Album 1. Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Album 2. Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul

Album 3. Kaunite kodude omanike autasustamine Roosna-Allikul

Album 4. Kaitseväeline jalutuskäik

2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (1)

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (2)

Tervitus kaunite kodude autasustamisel Võidupüha tähistamisel Roosna-Allikul (lisatud pildid)

Austatud Järvamaa kaunite kodude omanikud!  Austatud koosviibijad!

Kaunist Võidupüha teile kõigile!

Juba aastaid oleme tunnustanud Järvamaa kaunimate kodude omanikke just Võidupühal, andes neile üle rahvusvärvides mastivimplid südamega rajatud kodu hoidmise eest.

Kodukaunistamisliikumisel on pikad traditsioonid. Üllale ettevõtmisele pani esimese Eesti Vabariigi ajal aluse Konstantin Päts. Taasiseseisvunud Eestis taastas selle traditsiooni president Lennart Meri. 2000. aastast, kui peaministriks oli Mart Laar, pärineb rahvusvärvides mastivimpli kinkimise traditsioon. Oleme püüdnud Järvamaal seda kaunist traditsiooni hoida ja jätkata.

„Tehkem kodud puhtaks ja kauniks nii seesmiselt kui väliselt. See on kõige lihtsam ja jõukohasem viis muuta kaunimaks, puhtamaks, rikkamaks ja tugevamaks kogu Eesti,» ütles Meri kodukaunistamise liikumist taasalgatades. 

Täna on mul au üle anda tänukirjad ja mastivimplid Järvamaa inimestele ja ettevõtetele, kes on tõsist vaeva näinud, ilu kogu hingega loonud, muutnud ilusaks oma kodu ning ühtlasi meie kodumaakonna. Aitäh teile selle eest!

Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:

Album 1. Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Album 2. Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul

Album 3. Kaunite kodude omanike autasustamine Roosna-Allikul

Album 4. Kaitseväeline jalutuskäik

2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (1)

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (2)

Kõne Võidupüha tähistamisel Müüsleris (lisatud pildid)

Seisame tänasel võidupühal siin, Vabadussõja mälestusmärgi ees, et mälestada neid, kes on võidelnud ja langenud vaba Eesti eest. Müüsleri mälestusmärk on püstitatud Järvamaal toimunud Vabadussõja lahingutes langenute auks. Sellel on kiri – Järvamaa vabastajatele, tänulik maakond.

Mälestusmärgi püstitajad tundsid uhkust oma maakonna ja oma inimeste üle. Ka meil on jätkuvalt põhjust Järvamaa ja tema inimeste üle uhkust tunda. Me pole unustanud neid, kes kinkisid meile vabaduse. Hoolime ja tunnustame neid tublisid järvakaid, kes on aidanud kaasa meie maakonna eduloole taasiseseisvumise perioodi. Vaatame uhkusega oma lastele ja noortele ning püüame muuta nende elukeskkonda paremaks.

Hämmingut tekitab mõnede tänaste poliitikute väljaütlemine, et maakonnad on oma aja ära elanud ja ei oma enam mingit tähtsust.  Järvamaa on kogukond, millel on sügavad ajaloolised juured ning tänapäevased traditsioonid, mis meid ühendavad ning nende lõhkumisel ei ole mingit õigustust.  Me hoolime ja hoiame sind, Järvamaa!

2013. aasta on kuulutatud kultuurpärandi aastaks. Aasta juhtmotiiviks on "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta paneb meile kohustuse teadvustada ja mõtestada Järvamaa kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Loodan, et see aasta  aitab veelgi paremini tunnetada meie juuri ja neid väärtusi, mida järvamaalased põlvest põlve on loonud.

Meie asi on viia Järvamaad  edasi omaenda tahtega, omaenda otsustustega, omaenda tööga, et Järvamaa kestaks igavesti. See on parim tänu neile, kelle auks see mälestusmärk  püstitatud on.

Kaunist Võidupüha ja rõõmsat jaaniõhtut!  

Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:

Album 1. Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Album 2. Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul

Album 3. Kaunite kodude omanike autasustamine Roosna-Allikul

Album 4. Kaitseväeline jalutuskäik

2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (1)

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (2)

Järvamaa põllumehed käivad ajaga sammu

13. juunil pandi nurgakivi Oisu biogaasijaamale ja 14. juunil avatakse Aravete biogaasijaam.  Need kaks sündmust on Järvamaa jaoks tähenduslikud mitmes mõttes. Esiteks jätkub Järvamaal juba aastaid kestnud suundumus taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks energiatootmisel ja teiseks lahendavad kaks suurimat maakonna põllumajandustootjat sõnnikumajanduse probleemid, käideldes sõnnikut edaspidi senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt

Oisu kerkiv ja Aravetel avatud biogaasijaamad on ühtaegu nii biogaasi- kui ka koostootmisjaamad, kus sõnnikust ja lägast toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda genereeritakse elektri- ja soojusenergiat.

Piirkonna elanike jaoks on väga oluline see, et biogaasist suudetakse soojust toota oluliselt odavamalt kui näiteks põlevkiviõliga küttes. Vähemtähtis ei ole aga ka see, et põllumajandusliku suurtootmisega seni paratamatult kaasnenud haisuprobleem peaks lahenema.

Usun, et lähiaastatel tuleb niisuguseid sündmusi veel. Et olla jätkusuutlik, tuleb aja sammu käia. Järvamaa tublid põllumehed mõistavad seda hästi.

 Aravete biogaasijaam

Nurgakivi panek Oisu biogaasijaamale. Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaalehel Facebookis

Tänasime aineolümpiaadide võitjaid, huvitegevuse tublimaid ja nende juhendajaid (lisatud pildid ja video)

Rohkem pilte on maavalitsuse koduleheküljel ja Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

24. mail tänasime koos Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Kaido Ivaskiga maakondlike aineolümpiaadide võitjaid, huvitegevuse tublimaid ja nende juhendajaid vastuvõtuga Paide Vallitornis.

Kontserdil esinesid vabariiklikul klaveriõpilaste konkursil esikoha saavutanud Türi Muusikakooli õpilane Liisa-Maria Marrandi (õpetaja Anne Laimets), Paide Muusikakooli saksofoniõpilased Karl Vilpuu, Kristofer Jürisoo, Kristo Klaus (õpetaja Arvo Stoltsen) ja vabariikliku kvartettide konkursi võitja ansambel Unistajad (Timo Mäeots, Fred Lausvee, Kauro Tafitšuk ja Karl Tipp).

Aitäh esinejatele!

Tervitus vastuvõtul aineolümpiaadide võitjatele 24.mail 2012

21. sajand seab meie ette kohustuse õppida, õppida kogu elu uusi oskusi ja erialasid. Kuna teadmised vananevad kiiremini, kui me neid omandada suudame, muutub järjest olulisemaks oskus teadmisi hankida ja neid kasutada.

Eesti edu võti peitub Eesti Vabariigi kodanike harituses. Kui tahame tulemuslikult konkureerida mistahes valdkonnas, peame otsima innovaatilisi lahendusi, see toob aga kaasa vajaduse tulevaste töötajate haridustaseme tõstmiseks ja väärtushinnangute muutmiseks.

Õppe individualiseerimine on paljude haridussüsteemide peamine probleem. Teadlaste hinnangul peaksime võimaldama kahele protsendile kõige andekamatest ja kümnele protsendile andekatest õpilastest koolis lisaõpivõimalusi. Paljugi saab koolis juba praegu andeka lapse heaks teha – individuaalne õpe, projektid, olümpiaadid, mentorid, koostöö erinevate asutustega, õpetuse kiirendamine-tihendamine või ühised tunnid koos vanemate klassidega jne. Osaliselt neid võimalusi kasutatakse, kuid näiteks individuaalseid õppekavu kohaldatakse andekate õpilaste arendamisel veel liiga vähe. Andekad vajavad erilist kohtlemist!

Kaasaegses pedagoogikas valitseb arusaam, et iga inimene on milleski andekas. Kõige tähtsam on andekas ära tunda. Seda saab teha õpetaja. Aga kas meil on alati oskusi märgata ja aru saada, milles ühe või teise lapse anded avalduvad? Selleks, et õpetaja seda suudaks, tuleb hoolitseda tema asjatundlikkuse eest. Suuremad võimalused õpetajate täienduskoolitust teadlikult suunata on koolijuhil.

Andekas õpilane on keskmisest võimekam, loovam ja pühendunum. Ei piisa sellest, kus loodus on andnud lapsele kõrged võimed – laps vajab enamat. Andekuse täielikuks avaldumiseks vajab andekas oma pere, kooli ja kaaslaste toetust. Mida rohkem on andeka lapse kõrval toetajaid, seda tulemuslikumalt realiseeruvad tema võimed. Heal meelel märkame, et Tartu Ülikooli teaduskooli poolt pakutava on mitmed meie maakonna koolid juba avastanud, kuid paljudel seisab see alles ees.

Pedagoogid puutuvad sageli kokku küsimusega, miks anded ei realiseeru? Kas on seatud liiga madalad või hoopis liiga kõrged eesmärgid? Või puudub andekal piisav väljakutse, et pingutada? Andekat last, kellel puudub sisemine motivatsioon, on raske häälestada kõrgemate eesmärkide saavutamisele. Kõige paremate tulemusteni jõuavad kõrge sisemise motivatsiooniga inimesed.

Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud, et Eesti õpilased on üldise taseme poolest maailmas kõrgel positsioonil, kuid tipptasemel saavutusteni jõuavad vähesed. Seepärast on ka Järva Maavalitsus viimastel aastatel jälginud tähelepanelikult meie maakonna õpilaste osalemist aineolümpiaadidel. Oleme võrrelnud olümpiaadidest osavõttu, selle kvaliteeti, õpilaste esinemist vabariiklikes voorudes. On selgunud valdkonnad, milles oleme edukamad, aga on koorunud välja ka kitsaskohad. Eelkõige soovime, et meie õpilased suudaksid tulemuslikult konkureerida oma eakaaslastega olümpiaadide ja teiste ainealaste võistluste vabariiklikes voorudes. Tunnustame neid ainekomisjone, kes pole läinud kergemat teed, vaid osalevad vabariiklike küsimustega olümpiaadidel, kus on ehk raskem tunnustust pälvida, kuid õpilastele on antud võimalus end maksimaalselt proovile panna.

Püüame ka edaspidi tunnustada neid õpilasi, kes oma võimeid tulemuslikult realiseerivad, ning juhendajaid, kes teevad andekate lastega sihikindlat ja pidevat tööd.