Päinurme Internaatkool saab uue maja

Riigi rahanduse olukorra paranemisel alustab Riigi Kinnisvara AS esimese riigikoolina Päinurme Internaatkooli uue hoone rajamist ja pildil olev praegune koolihoone lammutatakse. Niisugune oli 21. aprillil kooli külastanud haridus-ja teadusminister Tõnis Lukase sõnum kooli juhtkonnale ja õpetajatele. Kuna see otsus on tehtud, siis ei pühendatud palju aega vana koolihoone tutvustamisele ning minister uudistas kõigepealt kooli õpilaskodu, mida samuti juba lähiajal ootab ees renoveerimine. Maja saab uue katuse, aknad ja soojustuse.

Päinurme kooli uuendamine on maakonna jaoks väga oluline. Lapsi, kes vajavad seal pakutaval tasemel õpet, on meil paraku päris palju. Kogemus on näidanud, et tavakoolis ei suudeta nendele piisavat tähelepanu pöörata ja haridustee jääb liialt sageli pooleli. Päinurme koolis omandatud teadmised ja sotsiaalsed oskused lubavad aga paljudel edaspidi elus hakkama saada. 

Minister külastas Päinurmes ka Ründo Mültsi muuseumi. 

Enne Päinurme Internaatkooliga tutvumist osales minister Koerus toimunud kolme valla vallavanemate ja haridusjuhtide kohtumisel, mille teemaks oli gümnaasiumihariduse tulevik Koerus, Järva-Jaanis ja Aravetel. Mõned ajad tagasi alanud kolme valla koostöö nn Piibe gümnaasiumi rajamiseks sai tõsise tagasilöögi, sest Koeru vald on otsustanud taotleda riigigümnaasiumi loomist Koeru. Minister on otsustanud moodustada Koeru valla ettepaneku arutamiseks kahepoolse komisjoni ja nimetanud selle liikmeks ministeeriumi asekantsleri Kalle Küttise. Järva-Jaani ja Ambla vallavanemad on otsustanud jätkata koostööd kahekesi. Loodan siiski, et arutelude tulemusel jõutakse veel kolme valla koostööni. Kerget lahendust gümnaasiumihariduse tuleviku jaoks selles piirkonnas ei ole. Lahenduste leidmisel on vaja teemat analüüsida maakonna tasandil ja vaadata ka üle maakonna piiride. Oleme selle tööga alustanud. Eelmisel nädalal oli esimest korda koos maakonna hariduse arengukava koostamise nõupidamine.

Kaitseliidu Järva Malev tähistas taasloomise 20. aastapäeva

14. aprillil tähistas taasloomise 20. aastapäeva Kaitseliidu Järva Malev. Väätsal toimunud peoõhtul oli saal rahvast täis ja meeleolu ülev. Järva malevat juhtinud Neeme Väli, Rein Männik, Urmas Susi ja praegune pealik Arvi Niglas  meenutasid kahekümne aasta jooksul toimunut, nende aastate rõõme ja muresid. Oma tervituskõnes rõhutasin väga head koostööd kogu nende aastate jooksul maavalitsuse ja Järva Maleva vahel. Kaitseliidul on oluline roll riigikaitses, riigi sõjalise võimekuse hoidmisel ja tõstmisel. Järva Maleva liikmed  töötavad selle nimel igapäevaselt ja innuga. Meie kaitseliitlaste sõjalise võimekuse üheks näitajaks  on silmapaistvad  tulemused erinevatel sõjalis-sportlikel jõukatsumistel. Kaitseliidu Järva malev tegutseb maakonnapõhiselt ja on aastate jooksul andnud oma panuse Järvamaa turvalisuse suurendamisse ning vajadusel on alati appi tulnud meie inimestele, kes vajavad abi.  Tänasin kõige selle eest maakonna kaitseliitlasi. 

Riigikogu IRL-i fraktsioon külastas Järvamaad

Reedel külastas Järvamaad Riigikogu IRL-i fraktsioon. Käisin koos Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Urmas Reinsaluga Järvamaa haiglas. Koos külastasime veel Järva-Jaani ja Ambla valda, Töötukassa Järvamaa osakonda, ning kohtusime Paide sotsiaaltöökeskuse töötajatega.

Usun, et kohtumine Järvamaa haiglas oli Urmasele kasulik. Haigla peaarst Andres Müürsepp oskas välja tuua kõik maakonnahaigla jaoks olulised teemad ja selgitas neid põhjalikult. Urmas Reinsalu veendus selles, et uus taastusraviosakond on haiglale väga vajalik. Järva-Jaanis ja Amblas toimunud kohtumiste teemaks oli haridus-ja haldusreform. Arutelul oli gümnaasiumihariduse tulevik ning riigi poliitika riigigümnaasimumide loomisel. 

Töötukassa Järvamaa osakonnas töötavad tublid inimesed

Töötukassa Järvamaa osakonda külastasin eelmisel nädalal lausa kahel korral. Kolmapäeval, 7.aprillil kohtusin osakonna juhataja Eha Tasanguga, et arutada olukorda maakonna tööturul. Reedel käisin seal koos Riigikogu liikme Urmas Reinsaluga.

Eha Tasangu sõnul on töötute arv praegu stabiliseerunud Märtsi lõpus oli Järvamaal 2388 registreeritud töötut ja  näha on langustendentsi.  Osakonnajuhataja ütles, et suurenenud  on töökohtade pakkumine. Meie ettevõtted on asunud aktiivselt kasutama palgatoetuse, praktikatoetuse jt võimalusi. Eha Tasang kiitis väga oma kollektiivi, kes on hästi hakkama saanud keerulises olukorras töötades. Tema sõnul on klientidega suhtlemine hästi sujunud ja inimesi nõustatakse erinevates valdkondades.  Võimalus on saada näiteks ka psühholoogilist abi, karjäärinõustamist ja võlanõustamist. Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Urmas Reinsalu hindas kõrgelt seda, et töötajatel on klientidega aega tegeleda rohkem kui suurtes keskustes. 

Emadepäeval tunnustame esimest korda Järvamaa aasta ema

8.aprillil toimunud konkursi „Järvamaa aasta ema 2010“ komisjoni koosolekul arutasime, kuidas ja millal autasu üle anda ja missugune peaks olema sel puhul korraldatav kontsert. See aga tähendab, et konkurss on läinud edukalt, kandidaate on esitatud kokku üksteist. Esimese korra kohta päris hea saavutus! Järvamaa aasta ema 2010 tunnustatakse emadepäeval 9.mail Paide Kultuurikeskuse toimuval Järvamaa emadepäeva kontserdil.

Koostöö on vajalik

6.aprillil toimus Jõgeva maavalitsuses Järva, Jõgeva ja Viljandi maavanemate kokkusaamine. Selle ajendiks oli hiljuti avaldatud Eesti inimarengu aruanne, milles kolme maakonna näitele viidates oli väidetud, et Kesk-Eestist on saamas ääremaa, kuna inimesed rändavad välja ja osakaal SKP-st langeb st pole ka töökohti. Kahjuks on selline tendents omane pea kõigile Eesti maapiirkondadele. Leidsime kolleegidega, et ehk suudame koostöös midagi ära teha, et olukorda parandada. Jõgeval toimunud kohtumisel arutasime praegust olukorda maakondades ja kavandasime edasist tegevust. Otsustasime, et juba lähiajal  saame kokku Viljandis, et arutada gümnaasiumihariduse tulevikku ja analüüsida Viljandis riigigümnaasiumi loomise plusse ja miinuseid ning selle mõju gümnaasiumihariduse tulevikule laiemalt. 5. maiks olen kolleegid kutsunud Järvamaale, et sügavuti arutada inimarengu aruande peatükis „Regionaalne areng ja elukeskkond“ kajastatut ja kuulata peatüki autori Rivo Noorkõivu seletusi. Eelkõige tahaksime kuulda ja arutada seda, missugused peaksid olema regionaalpoliitilised meetmed, et olukord Eestis (Kesk-Eestis) läheks paremaks. 

Vello Kolnes on Järva-Jaanis kino näidanud viiskümmend aastat

1.aprillil oli mul au üle anda Järvamaa teenetemedal Järva-Jaani staažikale kinomehaanikule Vello Kolnesele, kes on sealkandis kino näidanud juba viiskümmend aastat. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar oli sel puhul korraldanud erakorralise vastuvõtu. Kõikide õnnitlejate sõnavõttudes kõlasid nostalgilised mälestused kunagistest kinoskäikudest ja meenutused juubilari tegevusest. Näiteks tuletas vallavolikogu esimees meelde üheksakümnendatel aastatel volikogus toimunud kino tuleviku arutelu. Raha oli siis vähe ja kinonäitamine lõpetati enamuses maakohtades. Sama saatus ootas ka Järva-Jaanit. Vello Kolnes oli arutelu käigus küsinud, et kas ta tasu saamata võib kino edasi näidata. Järva-Jaanis kinonäitamine ei katkenud ja seal on tehtud ka palju kinoajaloo jäädvustamiseks. Mõned aastad tagasi avati lausa kinomuuseum. Vello Kolnesel on selles suured teened.   

Mäos on uus tehas

Eelmisel nädalal külastasin Mäos asuvat OÜ Rexest Grupp plastitehast. Külaskäigu ettevõttesse leppisime kokku, kui külastasin Väätsa prügilat ja nägin seal ühte osa plastitehase OÜ Väätsa Plast tootmistsüklist. Selles peaks juba maikuu lõpus toodetama toorainet Mäos asuvale tehasele. Tooraineks on aga segaolmejäätmete hulgast saadav plast.

Mäo plastitehase käivitasid Järvamaa juurtega noored mehed, kes said idee oma inglise partnerilt. Algselt pidi tehas avatama Tartumaal. Nagu ettevõtjad ise ütlesid, mõjutas otsustamist Mäos olemasolev tootmispind ja võimalus teha kootööd Väätsa prügilaga. Oma mõju avaldas aga ka ettevõtjate side Järvamaaga. Tehas töötab neljas vahetuses, ööpäevaringselt ja seitse päeva nädalas. Töökohti loodi paarikümne ringis. Toodanguks on erinevad ehituses kasutatavad detailid. Meie külaskäigu ajal tehti aiaposte. Võimalus on aga teha väga erinevaid profiile. Toodang läheb praegu Inglismaale. Sealt tuleb hetkel ka tooraine. Nõudlus toodangu järele on suur. Huvi selle vastu on tuntud näiteks Saksamaalt kui ka Eestist. Tehas on ainulaadne kogu Euroopas, sest toodangu valmistamisel kasutatakse jääkplasti, mis on saadud erineva keemilise koostisega plastide segamisel. Ettevõtjate mureks oli see, et lähiaastatel alustatav prügipõletamine võib nad tooraineta jätta ning seda pead hakkama siise vedama. Kasutasin juhust ja rääkisin sellest põgusalt 1.aprilil Paide veeprojekti pidulikul lõpetamisel osalenud keskkonnaministriga. Tema arvamus oli, et enne põletamist on mõistlik prügist kõik see, mida saab taaskasutada, välja sorteerida.