Kõne Võidupüha tähistamisel Müüsleris (lisatud pildid)

Seisame tänasel võidupühal siin, Vabadussõja mälestusmärgi ees, et mälestada neid, kes on võidelnud ja langenud vaba Eesti eest. Müüsleri mälestusmärk on püstitatud Järvamaal toimunud Vabadussõja lahingutes langenute auks. Sellel on kiri – Järvamaa vabastajatele, tänulik maakond.

Mälestusmärgi püstitajad tundsid uhkust oma maakonna ja oma inimeste üle. Ka meil on jätkuvalt põhjust Järvamaa ja tema inimeste üle uhkust tunda. Me pole unustanud neid, kes kinkisid meile vabaduse. Hoolime ja tunnustame neid tublisid järvakaid, kes on aidanud kaasa meie maakonna eduloole taasiseseisvumise perioodi. Vaatame uhkusega oma lastele ja noortele ning püüame muuta nende elukeskkonda paremaks.

Hämmingut tekitab mõnede tänaste poliitikute väljaütlemine, et maakonnad on oma aja ära elanud ja ei oma enam mingit tähtsust.  Järvamaa on kogukond, millel on sügavad ajaloolised juured ning tänapäevased traditsioonid, mis meid ühendavad ning nende lõhkumisel ei ole mingit õigustust.  Me hoolime ja hoiame sind, Järvamaa!

2013. aasta on kuulutatud kultuurpärandi aastaks. Aasta juhtmotiiviks on "Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta paneb meile kohustuse teadvustada ja mõtestada Järvamaa kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas. Loodan, et see aasta  aitab veelgi paremini tunnetada meie juuri ja neid väärtusi, mida järvamaalased põlvest põlve on loonud.

Meie asi on viia Järvamaad  edasi omaenda tahtega, omaenda otsustustega, omaenda tööga, et Järvamaa kestaks igavesti. See on parim tänu neile, kelle auks see mälestusmärk  püstitatud on.

Kaunist Võidupüha ja rõõmsat jaaniõhtut!  

Rohkem pilte Võidupüha tähistamisest on:

1)Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis:

Album 1. Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Album 2. Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul

Album 3. Kaunite kodude omanike autasustamine Roosna-Allikul

Album 4. Kaitseväeline jalutuskäik

2) Maavalitsuse koduleheküljel:

Võidupüha tähistamine Peetris ja Müüsleris

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (1)

Võidupüha tähistamine Roosna-Allikul (2)

Järvamaa põllumehed käivad ajaga sammu

13. juunil pandi nurgakivi Oisu biogaasijaamale ja 14. juunil avatakse Aravete biogaasijaam.  Need kaks sündmust on Järvamaa jaoks tähenduslikud mitmes mõttes. Esiteks jätkub Järvamaal juba aastaid kestnud suundumus taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks energiatootmisel ja teiseks lahendavad kaks suurimat maakonna põllumajandustootjat sõnnikumajanduse probleemid, käideldes sõnnikut edaspidi senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt

Oisu kerkiv ja Aravetel avatud biogaasijaamad on ühtaegu nii biogaasi- kui ka koostootmisjaamad, kus sõnnikust ja lägast toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda genereeritakse elektri- ja soojusenergiat.

Piirkonna elanike jaoks on väga oluline see, et biogaasist suudetakse soojust toota oluliselt odavamalt kui näiteks põlevkiviõliga küttes. Vähemtähtis ei ole aga ka see, et põllumajandusliku suurtootmisega seni paratamatult kaasnenud haisuprobleem peaks lahenema.

Usun, et lähiaastatel tuleb niisuguseid sündmusi veel. Et olla jätkusuutlik, tuleb aja sammu käia. Järvamaa tublid põllumehed mõistavad seda hästi.

 Aravete biogaasijaam

Nurgakivi panek Oisu biogaasijaamale. Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaalehel Facebookis

Tänasime aineolümpiaadide võitjaid, huvitegevuse tublimaid ja nende juhendajaid (lisatud pildid ja video)

Rohkem pilte on maavalitsuse koduleheküljel ja Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

24. mail tänasime koos Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Kaido Ivaskiga maakondlike aineolümpiaadide võitjaid, huvitegevuse tublimaid ja nende juhendajaid vastuvõtuga Paide Vallitornis.

Kontserdil esinesid vabariiklikul klaveriõpilaste konkursil esikoha saavutanud Türi Muusikakooli õpilane Liisa-Maria Marrandi (õpetaja Anne Laimets), Paide Muusikakooli saksofoniõpilased Karl Vilpuu, Kristofer Jürisoo, Kristo Klaus (õpetaja Arvo Stoltsen) ja vabariikliku kvartettide konkursi võitja ansambel Unistajad (Timo Mäeots, Fred Lausvee, Kauro Tafitšuk ja Karl Tipp).

Aitäh esinejatele!

Tervitus vastuvõtul aineolümpiaadide võitjatele 24.mail 2012

21. sajand seab meie ette kohustuse õppida, õppida kogu elu uusi oskusi ja erialasid. Kuna teadmised vananevad kiiremini, kui me neid omandada suudame, muutub järjest olulisemaks oskus teadmisi hankida ja neid kasutada.

Eesti edu võti peitub Eesti Vabariigi kodanike harituses. Kui tahame tulemuslikult konkureerida mistahes valdkonnas, peame otsima innovaatilisi lahendusi, see toob aga kaasa vajaduse tulevaste töötajate haridustaseme tõstmiseks ja väärtushinnangute muutmiseks.

Õppe individualiseerimine on paljude haridussüsteemide peamine probleem. Teadlaste hinnangul peaksime võimaldama kahele protsendile kõige andekamatest ja kümnele protsendile andekatest õpilastest koolis lisaõpivõimalusi. Paljugi saab koolis juba praegu andeka lapse heaks teha – individuaalne õpe, projektid, olümpiaadid, mentorid, koostöö erinevate asutustega, õpetuse kiirendamine-tihendamine või ühised tunnid koos vanemate klassidega jne. Osaliselt neid võimalusi kasutatakse, kuid näiteks individuaalseid õppekavu kohaldatakse andekate õpilaste arendamisel veel liiga vähe. Andekad vajavad erilist kohtlemist!

Kaasaegses pedagoogikas valitseb arusaam, et iga inimene on milleski andekas. Kõige tähtsam on andekas ära tunda. Seda saab teha õpetaja. Aga kas meil on alati oskusi märgata ja aru saada, milles ühe või teise lapse anded avalduvad? Selleks, et õpetaja seda suudaks, tuleb hoolitseda tema asjatundlikkuse eest. Suuremad võimalused õpetajate täienduskoolitust teadlikult suunata on koolijuhil.

Andekas õpilane on keskmisest võimekam, loovam ja pühendunum. Ei piisa sellest, kus loodus on andnud lapsele kõrged võimed – laps vajab enamat. Andekuse täielikuks avaldumiseks vajab andekas oma pere, kooli ja kaaslaste toetust. Mida rohkem on andeka lapse kõrval toetajaid, seda tulemuslikumalt realiseeruvad tema võimed. Heal meelel märkame, et Tartu Ülikooli teaduskooli poolt pakutava on mitmed meie maakonna koolid juba avastanud, kuid paljudel seisab see alles ees.

Pedagoogid puutuvad sageli kokku küsimusega, miks anded ei realiseeru? Kas on seatud liiga madalad või hoopis liiga kõrged eesmärgid? Või puudub andekal piisav väljakutse, et pingutada? Andekat last, kellel puudub sisemine motivatsioon, on raske häälestada kõrgemate eesmärkide saavutamisele. Kõige paremate tulemusteni jõuavad kõrge sisemise motivatsiooniga inimesed.

Rahvusvahelised haridusuuringud on näidanud, et Eesti õpilased on üldise taseme poolest maailmas kõrgel positsioonil, kuid tipptasemel saavutusteni jõuavad vähesed. Seepärast on ka Järva Maavalitsus viimastel aastatel jälginud tähelepanelikult meie maakonna õpilaste osalemist aineolümpiaadidel. Oleme võrrelnud olümpiaadidest osavõttu, selle kvaliteeti, õpilaste esinemist vabariiklikes voorudes. On selgunud valdkonnad, milles oleme edukamad, aga on koorunud välja ka kitsaskohad. Eelkõige soovime, et meie õpilased suudaksid tulemuslikult konkureerida oma eakaaslastega olümpiaadide ja teiste ainealaste võistluste vabariiklikes voorudes. Tunnustame neid ainekomisjone, kes pole läinud kergemat teed, vaid osalevad vabariiklike küsimustega olümpiaadidel, kus on ehk raskem tunnustust pälvida, kuid õpilastele on antud võimalus end maksimaalselt proovile panna.

Püüame ka edaspidi tunnustada neid õpilasi, kes oma võimeid tulemuslikult realiseerivad, ning juhendajaid, kes teevad andekate lastega sihikindlat ja pidevat tööd.

Külamajad kinnitavad ühtekuuluvustunnet

22.mail Roosna-Allikule sisse sõites tuli kiirust maha võtta ja manööverdada tee-ehitusmasinate vahel – alanud on teeremont. Kui tavaliikleja  hakkab sellist olukorda sageli kiruma, siis Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre oli selle üle silmnähtavalt rõõmus, sest  lisaks remonditud teele saavad Roosna-Alliku elanikud enda kasutusse üle kahe kilomeetri kergliiklusteed. See loob senisest paremad tingimused turvaliseks liiklemiseks ja samuti võimalused tervisespordiga tegelemiseks.

Valla külaskäigu eesmärgiks oli seekord üle vaadata valda rajatud külamajad ja tutvuda nende võimalustega. Nii palju külamaju, kui Roosna-Alliku vallas, ei ole ju üheski Järvamaa omavalitsuses viimasel ajal rajatud. Käisime koos vallavanemaga Oeti, Valasti ja Kaaruka külamajades ja Viisu Rahvamajas, mis kõik on valminud või uuenenud viimastel aastatel. Külamajades loodud võimalused on muljetavaldavad. Külaelanikud on nende rajamisel teinud head tööd ning külamajad on ühtekuuluvustunde  jaoks väga olulised nii praegustele kui ka endistele külaelanikele. Valla külades loodud võimalusi ei kasuta ainult kohalikud vaid neid pakutakse lahkelt kõigile soovijatele. Nõupidamiste, koolituste, tähtpäevade tähistamiseks jms korraldamiseks on külamajades head tingimused.

Külaskäigul jäi silma see, et vallas tegeletakse  sihikindlalt heakorraga. Selle tunnistuseks on 2010. aastal Vabariigi Presidendilt saadud heakorrastatuima omavalitsuse tiitel. Järjepidev töö selles valdkonnas jätkub, seda võisin mitmel pool näha. Nii on suvehooajaks saamas viimast lihvi Roosna-Alliku tehisjärve äärne puhkeala, Roosna-Alliku lasteaias valmib kohe-kohe uus mänguväljak ja Viisus püüab pilku valmimisjärgus veesilm. Viisu park koos kõlakoja ja laste mänguväljakuga võib aga olla eeskujuks kõigile.

Aitäh vastuvõtjatele!

Roosna-Allikut on sel aastal põhjust külastada paljudel. 23. juunil toimub seal Võidupüha tähistamiseks korraldatav Järvamaa Maakaitsepäev ja Roosna-Alliku mõis osaleb ka sel aastal külastusmängus „Unustatud mõisad“. Selle raames on mõis avatud 16.juunil, 1.juulil, 19. juulil ning 3.-4. augustil.

Rohkem pilte on Järva maavalitsuse koduleheküljel

Omavalitsuste ühistöö vajab igapäevast hoolt

Järvamaa omavalitsuste koostöö on olnud heaks Järvamaa märgiks juba aastaid. Omavalitsuste loodud ühisasutused, nagu Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Väätsa prügila, Kesk-Eesti Noorsootöökeskus ja Järvamaa Arenduskeskus on oma tegevusega tõestanud ühistegevuse kasu omavalitsustele ja maakonna elanikele. Kui kümmekond aastat tagasi omavalitsuste ühisasutusi looma asusime, siis seadsime eesmärgiks, et need laiendaks oma tegevust üle maakonna piiride. Ainsana on see õnnestunud ühisasutustest noorimal – Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusel, mis ühendab lisaks Järvamaa omavalitsustele (va Albu vald) mitmeid omavalitsusi naabermaakondadest. Viimaseks liitujaks on näiteks Paldiski linn. Küll on aga keskuse tegevusest ehk vähem räägitud kui teiste omavalitsuste ühisasutuste tööst.

Teisipäeval toimunud kohtumisel Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimehe Rait Pihelgase ja tegevjuhi Arvo Rosimannusega rääkisime keskuse tänasest päevast, tulevikuplaanidest  ja muidugi ka probleemidest. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevus puudutab otseselt kõiki liikmesomavalitsuste elanikke, sest näiteks prügiveo hind kujuneb keskuse poolt läbiviidavate hangete tulemusel.  Sellega on keskus seni hästi hakkama saanud. Näiteks Põltsamaa linna, kes hiljuti lahkus keskuse liikmete hulgast, elanikud maksavad täna võrreldes keskuse tegevuspiirkonna elanikega prügiveo eest pea kolm korda kõrgemat hinda. Järgmisel aastal viiakse läbi uus prügiveo hange ja Arvo Rosimannus arvas, et hind ei tohiks sellega elanikele tõusta. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ühendab erineva suurusega omavalitsusi ja nende koostöö korraldamine ei ole lihtne ülesanne. Eelkõige on selles võtmeroll suurematel omavalitsustel,  just nende otsustest sõltub sageli ühistöö tulemuslikkus. Nad küll panustavad rohkem rahalisi vahendeid aga ka kasusaajate hulk elanike näol on suurem. Seda peab otsuste tegemisel alati silmas pidama. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele soovin aga edu nende plaanide elluviimisel.  

Kõne emadepäeva kontserdil Koerus 11.mail 2012

Emadepäeva kontserdil Koerus kuulutati välja Järvamaa aasta ema 2012. 

Järvamaa aasta ema 2012 on kaheksa lapse ema Ülle Pent (pildil), kes elab Türi vallas Mäeküla  külas. 

 

Armsad emad! Head kohalviibijad!

Kauni kevade hakul, maikuu teisel pühapäeval on saanud paljudes maades ilusaks tavaks tähistada emadepäeva. Nii ka meil siin, armsal Eestimaal. Emadepäev - see on avatud südamete päev. Selles on armastust ja andestamist, lootust, usku ja taasleidmist.

Emadepäev on meile kõigile tähenduslik ja ühtaegu eriline püha. Meil kõigil on ema. Meil kõigil on hea ema.

Emaks ei sünnita vaid kasvatakse ja kujunetakse. Parimaks eeskujuks on tavaliselt just oma ema. Hea ema on valmis laste sündides isikuna taanduma, on valmis palju endast ära andma, sest keskmesse tõusevad lapse vajadused. Ema armastus lapse vastu on tingimusteta. Lastena oskame seda pühendumist hinnata küll alles täiskasvanutena, kuid ema jaoks on see kõik nii loomulik ja enesestmõistetav lapse sünnihetkest alates.

“Kodu, see ei ole koda millel aken uks.

Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.”

(J. Viiding)

Ema on kodutunde ja kodusoojuse looja. Kodu annab turvalisuse, kindla elurütmi ja väärtushinnangud. Kodust alguse saanud veendumusi pole hiljem lihtne muuta või murda. Põlvest põlve edasiantud käitumismustrid jäävad korduma. Märkamatult kanname me oma ema kogu aeg endas - nad elavad meis ja meie tegudes edasi.

Kodust algab kultuur. Kuid elu üldine areng kipub tihti kodu kõrvale jätma, tormab sellest mööda. Välisel hiilgusel on maagiline võime ja kodude sisemus jääb tähelepanuta. Ja nii võib juhtudagi, et meil on justkui kaks maailma, kaks erinevat toimimist, kaks erinevat suhtumist.

On hea meel tõdeda, et järjest enam tõusevad Eesti ühiskonnas uuesti esile vaimsed väärtused ja hakatakse hindama ema rolli väärtuste kandjana. Ema on perekonna huvide esindaja ühiskonnas! Nõukogude ajal loodud kuvand naisest kui sotsialistliku töö kangelasest, on jäänud ajahõlma. Tegemine on küll tähtis, kuid tuleb võtta aega ka olemiseks - emana olemiseks!

Materiaalse heaolu nimel tegutsedes oleme jätnud vähe aega selleks, et vanemate ja vanavanemate mõtted pealekasvava põlvkonnani viia. Täiskasvanutel pole raske lastest aru saada, kuna nad ise on lapsed olnud. Lastel on aga raske vanemate käitumist  mõista, kuna puuduvad kogemused. Lapsed ootavad seletust, ootavad mõistmist, andestust, tuge ja tunnustust.  Kodu peaks olema kui kindlus, kus sind alati tingimusteta armastatakse.

Mida rohkem on peres armastust, seda tihedam on side inimeste vahel. Armastuse kaudu saab siluda kõik vastuolud. Eesti kodus on traditsiooniliselt elanud  koos mitu põlvkonda. Erinevatest asjaoludest tingituna toimib selline peremudel ka tänasel päeval, kuid paraku suhteliselt harva. See tugev seos annab kokkukuuluvustunde, millest sünnib usk iseendasse. Peres õpid tajuma piire ning seda, kuidas üle piiri minek teisi mõjutab. Õpid tunnetama vaimset ühisosa ning  mõtte kandumist teiseni ilma sõnu lausumatagi.  Emaarmastuses peitub enneolematu vägi luua tervikut - ärgem vahetagem seda peenrahaks!

Austatud emad! Lõpetan Leelo Tungla luulereaga:

Enne, kui sain emaks

ei olnud kunagi tundnud seda soojust,

rõõmu,

armastust,

südamevalu,

imetlust

või rahulolu, mida emadus tekitab.

Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...

Enne, kui sain emaks!

Kaunist ja meeldejäävat emadepäeva! 

Mõned pildid kontserdist on Järvamaa Eesti Südamaa lehel Facebookis

Järvamaa noorte kodu-uurimistraditsioon kestab (pildid)

Eile Järvamaa Muuseumis Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsil osalejaid tervitades pidin tõdema, et konverentsil olid  esindatud seekord ainult kuus maakonna kooli 13 uurimistööga. Sealhulgas oli Paide Gümnaasium esindatud viie tööga. Järva-Jaani Gümnaasium, Koigi Põhikool ja Roosna-Alliku Põhikool 2 tööga ning Türi Ühisgümnaasium  ja Albu Põhikool  1 tööga. Loodan väga, et see ei tähenda noorte kodu-uurimise hääbumist. On ju tegemist Järvamaa ühe olulisima traditsiooniga - Järvamaal korraldatud noorte kodu-uurimiskonverentse järjepidevalt juba 36 aastat. Konverentsil esitletud tööd olid aga huvitavad ja käsitlesid maakonna erinevate paikade ja organisatsioonide ajalugu ning järvamaalaste tegemisi. Aitäh noortele kodu-uurijatele ja nende juhendajatele. Usun, et järgmisel aastal on konverentsil esindatud enamus maakonna koolidest.

Vaata lisaks: Järvamaa noorte kodu-uurimiskonverentsi peapreemia pälvis Kadri-Ann Kertsmik

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis