Seisame
tänasel võidupühal siin, Vabadussõja mälestusmärgi ees, et mälestada neid, kes
on võidelnud ja langenud vaba Eesti eest. Müüsleri mälestusmärk on püstitatud
Järvamaal toimunud Vabadussõja lahingutes langenute auks. Sellel on kiri –
Järvamaa vabastajatele, tänulik maakond.
Mälestusmärgi
püstitajad tundsid uhkust oma maakonna ja oma inimeste üle. Ka meil on
jätkuvalt põhjust Järvamaa ja tema inimeste üle uhkust tunda. Me pole unustanud
neid, kes kinkisid meile vabaduse. Hoolime ja tunnustame neid tublisid
järvakaid, kes on aidanud kaasa meie maakonna eduloole taasiseseisvumise
perioodi. Vaatame uhkusega oma lastele ja noortele ning püüame muuta nende
elukeskkonda paremaks.
Hämmingut
tekitab mõnede tänaste poliitikute väljaütlemine, et maakonnad on oma aja ära
elanud ja ei oma enam mingit tähtsust. Järvamaa on kogukond, millel on
sügavad ajaloolised juured ning tänapäevased traditsioonid, mis meid ühendavad
ning nende lõhkumisel ei ole mingit õigustust. Me hoolime ja hoiame sind,
Järvamaa!
2013.
aasta on kuulutatud kultuurpärandi aastaks. Aasta juhtmotiiviks on
"Pärijata pole pärandit". Kultuuripärandi aasta paneb meile kohustuse
teadvustada ja mõtestada Järvamaa kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti
noorte hulgas. Loodan, et see aasta aitab veelgi paremini tunnetada meie
juuri ja neid väärtusi, mida järvamaalased põlvest põlve on loonud.
Meie
asi on viia Järvamaad edasi omaenda tahtega, omaenda otsustustega,
omaenda tööga, et Järvamaa kestaks igavesti. See on parim tänu neile, kelle
auks see mälestusmärk püstitatud on.
13. juunil pandi nurgakivi Oisu
biogaasijaamale ja 14. juunil avatakse Aravete biogaasijaam. Need kaks sündmust
on Järvamaa jaoks tähenduslikud mitmes mõttes. Esiteks jätkub Järvamaal juba
aastaid kestnud suundumus taastuvate energiaallikate osakaalu suurendamiseks
energiatootmisel ja teiseks lahendavad kaks suurimat maakonna
põllumajandustootjat sõnnikumajanduse probleemid, käideldes sõnnikut edaspidi
senisest oluliselt keskkonnasõbralikumalt
Oisu kerkiv ja Aravetel avatud biogaasijaamad on
ühtaegu nii biogaasi- kui ka koostootmisjaamad, kus sõnnikust ja lägast
toodetakse esmalt biogaasi ning sellest omakorda genereeritakse elektri- ja
soojusenergiat.
Piirkonna elanike jaoks on väga oluline see, et
biogaasist suudetakse soojust toota oluliselt odavamalt kui näiteks
põlevkiviõliga küttes. Vähemtähtis ei ole aga ka see, et põllumajandusliku
suurtootmisega seni paratamatult kaasnenud haisuprobleem peaks lahenema.
Usun, et lähiaastatel tuleb niisuguseid sündmusi veel. Et
olla jätkusuutlik, tuleb aja sammu käia. Järvamaa tublid põllumehed mõistavad
seda hästi.
24.mail tänasime koos Järvamaa
Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Kaido Ivaskiga maakondlike aineolümpiaadide
võitjaid, huvitegevuse tublimaid ja nende juhendajaid vastuvõtuga Paide
Vallitornis.
Kontserdil esinesid vabariiklikul
klaveriõpilaste konkursil esikoha saavutanud Türi Muusikakooli õpilane
Liisa-Maria Marrandi (õpetaja Anne
Laimets), Paide Muusikakooli saksofoniõpilased Karl Vilpuu,
Kristofer Jürisoo, Kristo Klaus (õpetaja Arvo Stoltsen) ja vabariikliku
kvartettide konkursi võitja ansambel Unistajad (Timo Mäeots, Fred Lausvee,
Kauro Tafitšuk ja Karl Tipp).
21. sajand
seab meie ette kohustuse õppida, õppida kogu elu uusi oskusi ja erialasid. Kuna
teadmised vananevad kiiremini, kui me neid omandada suudame, muutub järjest
olulisemaks oskus teadmisi hankida ja neid kasutada.
Eesti edu
võti peitub Eesti Vabariigi kodanike harituses. Kui tahame tulemuslikult
konkureerida mistahes valdkonnas, peame otsima innovaatilisi lahendusi, see
toob aga kaasa vajaduse tulevaste töötajate haridustaseme tõstmiseks ja
väärtushinnangute muutmiseks.
Õppe individualiseerimine on paljude
haridussüsteemide peamine probleem. Teadlaste hinnangul peaksime võimaldama kahele
protsendile kõige andekamatest ja kümnele protsendile andekatest õpilastest
koolis lisaõpivõimalusi. Paljugi saab koolis juba praegu andeka lapse heaks
teha – individuaalne õpe, projektid, olümpiaadid, mentorid, koostöö erinevate asutustega,
õpetuse kiirendamine-tihendamine või ühised tunnid koos vanemate klassidega
jne. Osaliselt neid võimalusi kasutatakse, kuid näiteks individuaalseid õppekavu
kohaldatakse andekate õpilaste arendamisel veel liiga vähe. Andekad vajavad
erilist kohtlemist!
Kaasaegses pedagoogikas valitseb arusaam, et iga
inimene on milleski andekas. Kõige tähtsam on andekas ära tunda. Seda saab teha
õpetaja. Aga kas meil on alati oskusi märgata ja aru saada, milles ühe või
teise lapse anded avalduvad? Selleks, et õpetaja seda suudaks, tuleb hoolitseda
tema asjatundlikkuse eest. Suuremad võimalused õpetajate täienduskoolitust
teadlikult suunata on koolijuhil.
Andekas õpilane on keskmisest
võimekam, loovam ja pühendunum. Ei piisa sellest, kus loodus on andnud lapsele
kõrged võimed – laps vajab enamat. Andekuse täielikuks avaldumiseks vajab
andekas oma pere, kooli ja kaaslaste toetust. Mida rohkem on andeka lapse
kõrval toetajaid, seda tulemuslikumalt realiseeruvad tema võimed. Heal meelel
märkame, et Tartu Ülikooli teaduskooli poolt pakutava on mitmed meie maakonna
koolid juba avastanud, kuid paljudel seisab see alles ees.
Pedagoogid
puutuvad sageli kokku küsimusega, miks anded ei realiseeru? Kas on seatud liiga
madalad või hoopis liiga kõrged eesmärgid? Või puudub andekal piisav
väljakutse, et pingutada? Andekat last, kellel puudub sisemine motivatsioon, on
raske häälestada kõrgemate eesmärkide saavutamisele. Kõige paremate tulemusteni
jõuavad kõrge sisemise motivatsiooniga inimesed.
Rahvusvahelised haridusuuringud
on näidanud, et Eesti õpilased on üldise taseme poolest maailmas kõrgel
positsioonil, kuid tipptasemel saavutusteni jõuavad vähesed. Seepärast on ka
Järva Maavalitsus viimastel aastatel jälginud tähelepanelikult meie maakonna
õpilaste osalemist aineolümpiaadidel. Oleme võrrelnud olümpiaadidest osavõttu, selle
kvaliteeti, õpilaste esinemist vabariiklikes voorudes. On selgunud valdkonnad,
milles oleme edukamad, aga on koorunud välja ka kitsaskohad. Eelkõige soovime,
et meie õpilased suudaksid tulemuslikult konkureerida oma eakaaslastega
olümpiaadide ja teiste ainealaste võistluste vabariiklikes voorudes. Tunnustame
neid ainekomisjone, kes pole läinud kergemat teed, vaid osalevad vabariiklike
küsimustega olümpiaadidel, kus on ehk raskem tunnustust pälvida, kuid
õpilastele on antud võimalus end maksimaalselt proovile panna.
Püüame ka edaspidi tunnustada
neid õpilasi, kes oma võimeid tulemuslikult realiseerivad, ning juhendajaid,
kes teevad andekate lastega sihikindlat ja pidevat tööd.
22.mail Roosna-Allikule sisse
sõites tuli kiirust maha võtta ja manööverdada tee-ehitusmasinate vahel –
alanud on teeremont. Kui tavaliikleja hakkab sellist olukorda sageli
kiruma, siis Roosna-Alliku vallavanem Peeter Saldre oli selle üle silmnähtavalt
rõõmus, sest lisaks remonditud teele saavad Roosna-Alliku elanikud enda
kasutusse üle kahe kilomeetri kergliiklusteed. See loob senisest paremad tingimused
turvaliseks liiklemiseks ja samuti võimalused tervisespordiga tegelemiseks.
Valla külaskäigu eesmärgiks oli
seekord üle vaadata valda rajatud külamajad ja tutvuda nende võimalustega. Nii
palju külamaju, kui Roosna-Alliku vallas, ei ole ju üheski Järvamaa
omavalitsuses viimasel ajal rajatud. Käisime koos vallavanemaga Oeti, Valasti ja Kaaruka külamajades
ja Viisu Rahvamajas, mis kõik on valminud või uuenenud viimastel aastatel.
Külamajades loodud võimalused on muljetavaldavad. Külaelanikud on nende
rajamisel teinud head tööd ning külamajad on ühtekuuluvustunde jaoks väga
olulised nii praegustele kui ka endistele külaelanikele. Valla külades loodud
võimalusi ei kasuta ainult kohalikud vaid neid pakutakse lahkelt kõigile
soovijatele. Nõupidamiste, koolituste, tähtpäevade tähistamiseks jms
korraldamiseks on külamajades head tingimused.
Külaskäigul jäi silma see, et vallas tegeletakse sihikindlalt heakorraga. Selle tunnistuseks on 2010. aastal Vabariigi Presidendilt saadud heakorrastatuima omavalitsuse tiitel. Järjepidev töö selles valdkonnas jätkub, seda võisin mitmel pool näha. Nii on suvehooajaks saamas viimast lihvi Roosna-Alliku tehisjärve äärne puhkeala, Roosna-Alliku lasteaias valmib kohe-kohe uus mänguväljak ja Viisus püüab pilku valmimisjärgus veesilm. Viisu park koos kõlakoja ja laste mänguväljakuga võib aga olla eeskujuks kõigile.
Aitäh vastuvõtjatele!
Roosna-Allikut on sel aastal põhjust külastada paljudel. 23. juunil toimub seal Võidupüha tähistamiseks korraldatav Järvamaa Maakaitsepäev ja Roosna-Alliku mõis osaleb ka sel aastal külastusmängus „Unustatud mõisad“. Selle raames on mõis avatud 16.juunil, 1.juulil, 19. juulil ning 3.-4. augustil.
Järvamaa omavalitsuste koostöö on
olnud heaks Järvamaa märgiks juba aastaid. Omavalitsuste loodud ühisasutused,
nagu Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Väätsa prügila, Kesk-Eesti Noorsootöökeskus ja
Järvamaa Arenduskeskus on oma tegevusega tõestanud ühistegevuse kasu
omavalitsustele ja maakonna elanikele. Kui kümmekond aastat tagasi
omavalitsuste ühisasutusi looma asusime, siis seadsime eesmärgiks, et need
laiendaks oma tegevust üle maakonna piiride. Ainsana on see õnnestunud
ühisasutustest noorimal – Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusel, mis ühendab lisaks
Järvamaa omavalitsustele (va Albu vald) mitmeid omavalitsusi
naabermaakondadest. Viimaseks liitujaks on näiteks Paldiski linn. Küll on aga
keskuse tegevusest ehk vähem räägitud kui teiste omavalitsuste ühisasutuste
tööst.
Teisipäeval toimunud kohtumisel
Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimehe Rait Pihelgase ja tegevjuhi
Arvo Rosimannusega rääkisime keskuse tänasest päevast, tulevikuplaanidest ja muidugi ka probleemidest. Kesk-Eesti
Jäätmehoolduskeskuse tegevus puudutab otseselt kõiki liikmesomavalitsuste
elanikke, sest näiteks prügiveo hind kujuneb keskuse poolt läbiviidavate
hangete tulemusel. Sellega on keskus
seni hästi hakkama saanud. Näiteks Põltsamaa linna, kes hiljuti lahkus keskuse
liikmete hulgast, elanikud maksavad täna võrreldes keskuse tegevuspiirkonna
elanikega prügiveo eest pea kolm korda kõrgemat hinda. Järgmisel aastal viiakse
läbi uus prügiveo hange ja Arvo Rosimannus arvas, et hind ei tohiks sellega
elanikele tõusta. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ühendab erineva suurusega
omavalitsusi ja nende koostöö korraldamine ei ole lihtne ülesanne. Eelkõige on
selles võtmeroll suurematel omavalitsustel,
just nende otsustest sõltub sageli ühistöö tulemuslikkus. Nad küll
panustavad rohkem rahalisi vahendeid aga ka kasusaajate hulk elanike näol on
suurem. Seda peab otsuste tegemisel alati silmas pidama. Kesk-Eesti
Jäätmehoolduskeskusele soovin aga edu nende plaanide elluviimisel.
Emadepäeva kontserdil Koerus kuulutati välja Järvamaa aasta ema 2012.
Järvamaa aasta ema 2012 on kaheksa lapse ema Ülle Pent (pildil), kes elab Türi vallas Mäeküla külas.
Armsad emad! Head
kohalviibijad!
Kauni kevade hakul, maikuu
teisel pühapäeval on saanud paljudes maades ilusaks tavaks tähistada
emadepäeva. Nii ka meil siin, armsal Eestimaal. Emadepäev - see on avatud
südamete päev. Selles on armastust ja andestamist, lootust, usku ja
taasleidmist.
Emadepäev on meile kõigile
tähenduslik ja ühtaegu eriline püha. Meil kõigil on ema. Meil kõigil on hea ema.
Emaks ei sünnita vaid kasvatakse
ja kujunetakse. Parimaks eeskujuks on tavaliselt just oma ema. Hea ema on
valmis laste sündides isikuna taanduma, on valmis palju endast ära andma, sest
keskmesse tõusevad lapse vajadused. Ema armastus lapse vastu on tingimusteta. Lastena
oskame seda pühendumist hinnata küll alles täiskasvanutena, kuid ema jaoks on
see kõik nii loomulik ja enesestmõistetav lapse sünnihetkest alates.
“Kodu, see ei ole koda millel
aken uks.
Ilma kodutundeta me jääme
kodutuks.”
(J. Viiding)
Ema on kodutunde ja
kodusoojuse looja. Kodu annab turvalisuse, kindla elurütmi ja väärtushinnangud.
Kodust alguse saanud veendumusi pole hiljem lihtne muuta või murda. Põlvest
põlve edasiantud käitumismustrid jäävad korduma. Märkamatult kanname me oma ema
kogu aeg endas - nad elavad meis ja meie tegudes edasi.
Kodust algab kultuur. Kuid
elu üldine areng kipub tihti kodu kõrvale jätma, tormab sellest mööda. Välisel
hiilgusel on maagiline võime ja kodude sisemus jääb tähelepanuta. Ja nii võib
juhtudagi, et meil on justkui kaks maailma, kaks erinevat toimimist, kaks
erinevat suhtumist.
On hea meel tõdeda, et
järjest enam tõusevad Eesti ühiskonnas uuesti esile vaimsed väärtused ja
hakatakse hindama ema rolli
väärtuste kandjana. Ema on perekonna huvide esindaja ühiskonnas! Nõukogude ajal
loodud kuvand naisest kui sotsialistliku töö kangelasest, on jäänud ajahõlma. Tegemine
on küll tähtis, kuid tuleb võtta aega ka olemiseks - emana olemiseks!
Materiaalse heaolu nimel
tegutsedes oleme jätnud vähe aega selleks, et vanemate ja vanavanemate mõtted
pealekasvava põlvkonnani viia. Täiskasvanutel pole raske lastest aru
saada, kuna nad ise on lapsed olnud. Lastel on aga raske vanemate
käitumist mõista, kuna puuduvad
kogemused. Lapsed ootavad seletust, ootavad mõistmist, andestust, tuge ja
tunnustust. Kodu peaks olema kui
kindlus, kus sind alati tingimusteta armastatakse.
Mida rohkem on peres
armastust, seda tihedam on side inimeste vahel. Armastuse kaudu saab siluda
kõik vastuolud. Eesti kodus on traditsiooniliselt elanud koos mitu põlvkonda. Erinevatest asjaoludest
tingituna toimib selline peremudel ka tänasel päeval, kuid paraku suhteliselt
harva. See tugev seos annab kokkukuuluvustunde, millest sünnib usk iseendasse.
Peres õpid tajuma piire ning seda, kuidas üle piiri minek teisi mõjutab. Õpid
tunnetama vaimset ühisosa ning mõtte
kandumist teiseni ilma sõnu lausumatagi.
Emaarmastuses peitub enneolematu vägi luua tervikut - ärgem vahetagem
seda peenrahaks!
Eile Järvamaa Muuseumis Järvamaa
noorte kodu-uurimiskonverentsil osalejaid tervitades pidin tõdema, et
konverentsil olid esindatud seekord ainult kuus maakonna kooli 13
uurimistööga. Sealhulgas oli Paide Gümnaasium esindatud viie tööga. Järva-Jaani
Gümnaasium, Koigi Põhikool ja Roosna-Alliku Põhikool 2 tööga ning Türi
Ühisgümnaasium ja Albu Põhikool 1 tööga. Loodan väga, et see ei
tähenda noorte kodu-uurimise hääbumist. On ju tegemist Järvamaa ühe olulisima
traditsiooniga - Järvamaal korraldatud noorte kodu-uurimiskonverentse
järjepidevalt juba 36 aastat. Konverentsil esitletud tööd olid aga huvitavad ja
käsitlesid maakonna erinevate paikade ja organisatsioonide ajalugu ning
järvamaalaste tegemisi. Aitäh noortele kodu-uurijatele ja nende juhendajatele.
Usun, et järgmisel aastal on konverentsil esindatud enamus maakonna koolidest.