Omavalitsuste ühistöö vajab igapäevast hoolt

Järvamaa omavalitsuste koostöö on olnud heaks Järvamaa märgiks juba aastaid. Omavalitsuste loodud ühisasutused, nagu Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Väätsa prügila, Kesk-Eesti Noorsootöökeskus ja Järvamaa Arenduskeskus on oma tegevusega tõestanud ühistegevuse kasu omavalitsustele ja maakonna elanikele. Kui kümmekond aastat tagasi omavalitsuste ühisasutusi looma asusime, siis seadsime eesmärgiks, et need laiendaks oma tegevust üle maakonna piiride. Ainsana on see õnnestunud ühisasutustest noorimal – Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusel, mis ühendab lisaks Järvamaa omavalitsustele (va Albu vald) mitmeid omavalitsusi naabermaakondadest. Viimaseks liitujaks on näiteks Paldiski linn. Küll on aga keskuse tegevusest ehk vähem räägitud kui teiste omavalitsuste ühisasutuste tööst.

Teisipäeval toimunud kohtumisel Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse juhatuse esimehe Rait Pihelgase ja tegevjuhi Arvo Rosimannusega rääkisime keskuse tänasest päevast, tulevikuplaanidest  ja muidugi ka probleemidest. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskuse tegevus puudutab otseselt kõiki liikmesomavalitsuste elanikke, sest näiteks prügiveo hind kujuneb keskuse poolt läbiviidavate hangete tulemusel.  Sellega on keskus seni hästi hakkama saanud. Näiteks Põltsamaa linna, kes hiljuti lahkus keskuse liikmete hulgast, elanikud maksavad täna võrreldes keskuse tegevuspiirkonna elanikega prügiveo eest pea kolm korda kõrgemat hinda. Järgmisel aastal viiakse läbi uus prügiveo hange ja Arvo Rosimannus arvas, et hind ei tohiks sellega elanikele tõusta. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus ühendab erineva suurusega omavalitsusi ja nende koostöö korraldamine ei ole lihtne ülesanne. Eelkõige on selles võtmeroll suurematel omavalitsustel,  just nende otsustest sõltub sageli ühistöö tulemuslikkus. Nad küll panustavad rohkem rahalisi vahendeid aga ka kasusaajate hulk elanike näol on suurem. Seda peab otsuste tegemisel alati silmas pidama. Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskusele soovin aga edu nende plaanide elluviimisel.