Südamaal tehakse häid asju heas koostöös

Kõne ühisel jõuluvastuvõtul Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse vastse eseimehe Aivo Prüsseliga  16. detsembril Türi Kultuurimajas. Pildid Järvamaa -Eesti Südamaa Facebookis

Austatud koosviibijad!

Aastale tagasi vaadates tuleb kindlasti alustada selle kõige olulisemast sündmusest – kahekümne aasta möödumisest Eesti taasiseseisvumisest. Meil oli põhjust tagasi vaadata, tunnustada inimesi tehtu eest ja vaadata ka tulevikku. Usun, et väljendan üldist arvamust, et Järvamaal kahekümne aasta jooksul Eesti riigi ja omavalitsuste ülesehitamiseks tehtule võib üldiselt tagasi vaadata rahuloluga. Kakskümmend aastat möödus ka ühe kõige olulisema reformi – maareformi algusest, mille  eesmärgiks oli tekitada maale omanik. Järvamaal on tänaseks maakatastris registreeritud 94 protsenti  maast ja võime öelda, et põhiosas on reform tehtud. Mitmed omavalitsused tähistasid sel aastal kahekümne aasta möödumist omavalitsusliku staatuse saamisest.  Siinkohal tahan veel-kord tänada ja tunnustada Järvamaa Muuseumi ja Järvamaa Omavalitsuste Liitu konverentsi „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ korraldamise eest. Sellel kõlanud ettekanded aitasid meenutada möödunud aegu ning olid õpetlikud tänastele tegijatele.  Ei olnud üllatav, et põhiline sõnum, mis räägitus sisaldus, oli hea koostöö.

Siinkohal vaid mõned näited just mööduvast aastast. Tunnustust väärib maakonna omavalitsuste pea üksmeelne otsus toetada Järvamaa Haigla hooldus- ja õendusabi korpuse rajamist. Teame, et see otsus sündis väga raskel ajal omavalitsuste eelarvete jaoks. Suvel uutesse ruumidesse kolinud turismiinfopunkt on saanud lausa uue hingamise – inimesi käib oluliselt rohkem ja  suveniiride müügikäive on kasvanud. Ka sellele kolimisele ja ruumide renoveerimisele eelnes omavalitsuste poolne otsus toetada üheskoos infopunkti tegevust. Samuti ühistöös valminud Mäo reisiterminal on alustanud hästi. Üheks tulemuseks on see, et inimesed on oluliselt rohkem hakanud kasutama Mäost läbisõitvaid busse. Jällegi üks koostöös sündinud tegu, mis on kasulik kõigile maakonna inimestele ja ka meie külalistele. Sel aastal sai täiesti uue ilme maakonna inimeste ja omavalitsuste jaoks väga oluline asutus – Koeru Hooldekeskus. Nõukogu esimehena võin täna rahuloluga tõdeda, et renoveeritud hooldekodu kõik kohad on täidetud ja hinnatõusu uuel aastal esialgu kavas ei ole. Häid näiteid võib tuua aga veelgi. Järvamaa Kutsehariduskeskuses valmivad järjest renoveeritud ja päris uued õppe-ja ühiselamuhooned. See loob hea aluse õppekvaliteedi tõusuks.  

Veel üks särav näide möödunud aastast on kindlasti rahvusooperi Estonia ja selle juhi Aivar Mäe algatatud koostööprojekt Paide Kultuurikeskuse lava uuendamiseks ja muidugi sellel laval ja ka paljudes kohtades Järvamaal festivali „Ooper ja ballett südames“ raames toimunud sündmused.

Ning muidugi laulu-ja tantsupidu: kõigepealt maakonnapidu Aravetel ja siis üleriigiline noortepidu Tallinnas. Koostegemise rõõmu jagus mõlemale. Eesti 13. suvemängudel saavutatud esikoht väikemaakondade grupis pani särama maakonna spordijuhtide näod.  

Kuigi Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab 2014. aastal, valmistatakse juba täna selle osas ette olulisi otsuseid ja nende tegemises osalemine on meie jaoks tähtis. Lõppjärku on jõudmas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamine. Sellesse on vaja anda omapoolsed sisendid. Võib öelda, et neid oodati meilt juba eile. Need olid põhjused, miks  käivitasime veel enne suurt suve arutelu Järvamaa arengustrateegia üle. Siinkohal tänan kõiki, kes selle tegemisel oma mõtete ja ettepanekutega kaasa lõid. Tänaseks on meil olemas alusdokument, mille peale saame üles ehitada uue arenguleppe ja mis on juba andnud meile aluse oma ettepanekute tegemiseks üleriigilisse planeeringusse. Nendele, kes otsisid ja otsivad erinevaid põhjuseid strateegia koostamisel mitte osaleda, tahan meelde tuletada, et arengustrateegia on  elav dokument ja selle täiendamine ja muutmine on edasise töö käigus vajalik ja võimalik. Head ideed maakonna elu edasiviimiseks on alati oodatud.  Just nende puudumine on kõige suuremaks probleemiks.

Aastane Mäo töögrupi tegevus näitas, et meie omavalitsustel on palju teha töökohtade säilitamisele ja uute loomisele kaasaitamisel. Juba tegutsevad ettevõtted vajavad tuge väga erinevate küsimuste lahendamisel ja avalik võim saab nende toetuseks piisavalt palju teha.  Meil on omavalitsusjuhte, kes seda väga hästi mõistavad,  kuid kindlasti ei saa öelda, et oleme selles valdkonnas teinud kõik endast oleneva.

Järvamaa elanike arv on lõppeva aasta 11 kuuga vähenenud 411 inimese võrra. See on veidi vähem kui eelnevatel aastatel, aga siiski suur number ning sellest tulenevad probleemid ja ülesanded on jätkuvalt aktuaalsed.

Olgu see siis vajadus koolivõrgu korrastamiseks või omavalitsuste jõudude ühendamiseks erinevate avalike teenuste osutamiseks.

Uue aasta võtmesõnaks saab kindlasti gümnaasiumihariduse teema. See on valdkond, milles ei ole kõigi omavalitsuste jaoks häid lahendusi. Haridus-ja Teaduministeerium on koostamas analüüsi Järvamaa üldkeskhariduse koolivõrgu optimeerimise kohta. Kahjuks on seiskunud töö Paide linnavalitsuse eestvedamisel alustatud haridusvõrgu arengukava koostamiseks. Loodan, et juba lähiajal need kõnelused taaselustatakse. Maavalitsus on valmis selles töös osalema.

Oleme aastate jooksul näinud erinevate riigiasutuste esinduste väljatõmbumist maakonnast. Seni on see põhiliselt piirdunud juhtimisstruktuuride ja otsustamistasandi liikumisega erinevatesse regioonidesse. Koeru Päästekomando sulgemise kava tähendas aga juba otseselt inimestele vajaliku teenuse lõpetamist. Loodan väga, et meiepoolsed argumendid, mis lähtusid tegelikust olukorrast, suutsid otsustajaid veenda, et päästekomando sulgemine Koerus on vale samm. Kuigi tulemus ei ole veel selge, tänan siiski kõiki, kes selles protsessis osalesid. Ma ei ole nõus väitega,  justkui on  riik otsustanud regioonide kasuks ja seega võiks maakonnast loobuda.  Me  ei tohi  loobuda riigi poolt meie inimeste jaoks osutatavatest teenustest ja  need peavad olema kättesaadavad just maakonnas. Uuel aastal seisab neid võitlusi meil veel ees.

Aasta 2011 oli raske ja 2012 tuleb majanduslikult veel raskem. See omakorda toob jätkuvalt esile tõsised sotsiaalsed probleemid. Eelmisel aastal samal ajal olid olemas meil katsumused tormiga ja karm talv sundis tegema valikuid, millega ei oldud arvestatud. Öeldakse, et rasked ajad on need, mis panevad meid rohkem kokku hoidma ja ühiselt tegutsema. Samas näitab kogemus, et see on ka võimalus vastandumiseks ja enese upitamiseks. Oleme ajas, kus halbu uudiseid on rohkem kui häid ning peame tunnistama, et see ongi reaalsus.

Selles ajas aitab meid püsima jääda teatud väärtuste hoidmine. Ajalugu, kultuur ja traditsioonid kuuluvad kindlasti nende hulka. Nii ka Järva maakonna  ajalugu, kultuur ja traditsioonid, mida me ühekoos peame hoidma ka uuel aastal. Meie,  siin saalisviibijad, kanname selle eest erilist vastutust ning täna sõlmitav maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping koostööks 2012. aastal on heaks aluseks selles töös. Siinkohal rõhutaksin lepingus toodud kolme põhimõtet: avatus, austus ja avameelsus.

Soovin, et uuel aastal võiksime kindlalt öelda, et Südamaal tehakse häid asju heas koostöös!

Kauneid lähenevaid jõulupühi, rõõmsat aastavahetust ja õnne uueks aastaks!

Reformierakonna fraktsioon huvitus Mäo arengust

24. novembril oli mul hea võimalus tutvustada Mäo arengu probleeme Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmetele, kes tulid Järvamaale just selle eesmärgiga. Mäos toimuv on maakonna jaoks olulise tähtsusega ning kindlasti on oluline see, et Mäo võimalustest ja probleemidest teaks võimalikult palju inimesi, kes teevad olulisi otsuseid. Usun, et kohtumine seda eesmärki täitis.

Järvamaa politseinikud väärivad tunnustust

10. novembril toimunud  vastuvõtul tunnustasin  maakonna politseiametnike tööd ja andsin  tublimatele üle Järvamaa teenetemärgid. Maakonna politseiametnike töö tunnustamine on Järvamaa üks pikemaajalisi tavasid.   Selleks on alati olnud ka põhjust, sest Järvamaa on aastaid olnud Mandri-Eesti kõige turvalisem maakond. Järvamaa teenetemärgid said seekord Malle Hermanson, Aivar Kasemägi, Mati Seire ja Raivo Tähis. Toon siinkohal ära väljavõtte teenetemärgi taotlustest, mis lakooniliselt räägivad nende inimeste panusest turvalisuse tagamisse Järvamaal. Kindlasti aga ei suuda väljendada kogu seda tänuväärset tööd meie kõigi turvalisuse tagamisel, mida nad igapäevaselt teevad. Aitäh neile ja kõigile teistele maakonna politseiametnikele ning head Eesti Politsei aastapäeva!

Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna noorsoopolitseinik Malle Hermanson on Järvamaal alaealistega seonduva õiguserikkumiste ennetus töö eestvedaja ja aktiivne teostaja.  Jagab oma laialdasi teadmisi ja erialaseid oskusi noorsootöö valdkonnas kolleegidele ja praktikale suunatud kadettidele. Tegeleb noortega mitte ainult probleemide ja õiguserikkumiste korral, vaid projektijuhina kavandab ja viib aktiivselt ja oskuslikult koostööpartnereid kaasates läbi erinevaid süüteoennetuslikke projekte.

Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Aivar Kasemägi töötab Eesti politseis alates 1992.a ning kogu selle aja on töötanud korrakaitsepolitseinikuna Järvamaal. Aivar on andnud maakonna turvalisuse parandamiseks suure panuse patrullides ja liiklusjärelevalvet teostades.

Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mati Seire on Järvamaal töötanud politseinikuna üheksateist aastat ja andnud olulise panuse turvalisuse tagamisel. Piirkonnakonstaablina on Mati  Seire saavutanud väga hea kontakti teeninduspiirkondade kohalike omavalitsustega, tehes tihedat koostööd omavalitsuste sotsiaalnõunike ja sotsiaaltöötajatega. Ta on kogukonna liikmete poolt kõrgelt usaldatud ja valitud Koeru vallavolikogusse. Ta osaleb aktiivselt prefektuuri kiirreageerimisüksuses ja lisaks on ta Paide politseijaoskonna töötajate enesekaitseinstruktor. 

  

Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaalteenistuse jälitusametnik Raivo Tähis on Eesti politseis töötanud üheksateist aastat, olles Paide kriminaalteenistuses üks pikema staažiga politseiametnikke. Alates 2006. aastast on Raivo töötanud kriminalistina. Raivo professionaalne  tegutsemine sündmuskohal on just talletatud jälgede ja asitõendite abil aidanud avastada suure hulga kuritegusid.

Tunnustasime tublisid Järvamaa ettevõtjaid ja turismiarendajaid (pildid)

Eile tunnustasime Väätsa mõisas  konkursside „Järvamaa parimad ettevõtted 2011“ ja „Järvamaa parimad turismiarendajad 2011“ parimaid.

Pilte autasustamisest on veel Järvamaa Eesti Südamaa lehel Facebookis.

Konkursile „Järvamaa parimad turismiarendajad 2011“ esitati kokku 8 taotlust. Kategooriasse „aasta atraktiivseim turismiobjekt“ – 3 ja „aasta silmapaistvaim turismiedendaja“ - 5.  Konkursi eesmärgiks on tunnustada Järvamaal edukalt tegutsevaid turismiarendajaid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Aasta atraktiivseim turismiobjekt

III koht - Järva-Jaani vanatehnika varjupaik- on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üheks osaks. Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil meie teedel liikunud sõidukite, samuti ka endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrje tehnika koondamine huvilistele vaatamiseks.

II koht - Laupa mõis – Laupa Põhikoolina kasutatav mõisahoone on ehitatud 1911-1913. Türi vald alustas mõisahoones ulatuslikke restaureerimistöid 2008. aasta veebruaris ning lõpetas 2010 aasta mais. Laupa mõis on kaasatud projekti „Unustatud mõisad“, mõisa reklaamitakse Eesti Mõisakoolide Ühenduse Järvamaa Mõisakoolide Ühing kaudu. Koostööd tehakse kohalike muuseumidega, üle Eestiliste kontsert-organisatsioonidega (Eesti Kontsert, Corelli Music agentuur jne) ning turismiettevõtetega

I koht- SA Ajakeskus „Wittenstein“ – Paide ordulinnuses asuvas ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgusefektide, videoprogrammide ning illusioonidega põnevad keskkonnad, mille ideed lähtuvad meie maa ja rahva ajaloost. Kõik see võimaldab külastajal tajuda aja kulgu ja mõista sidet minevikuga teisiti kui muuseumis. Tegevust jagub nii väikestele kui suurtele ajaränduritele.

Aasta silmapaistvaim turismiedendaja

III koht - MTÜ Järvamaa Giidid – asutati 2008. aastal Paides. Ühingu eesmärgiks on parandada Järvamaa Giidide tööd ja arendada Järvamaa turismivaldkonda. Ühing korraldab Järvamaa giidide koostööd, infoliikumist, koolitusi, seminare ja atesteerimist. 2010. a tähtsündmuseks oli konkursi „Paide pajataja“ korraldamine. 2011 a korraldati jätkuüritusena „Paide pajataja 2010-le“ „Türi kõneleja 2011“. MTÜ on oma põhilise tähelepanu koondanud Paide linna ja Järvamaa tutvustamisele nii külalistele Eestist kui ka väljastpoolt. Samuti toimub aktiivne töö koolinoortega

II koht - Ühendus Weissenstein – Ühendus on asutatud Paide linna ajaloo uurimise ja materjalide avaldamise ning Paide vanalinna ja linnakogukogukonna arendamise eesmärgil. Ühenduse 2011 a silmapaistvamad ettevõtmised: Welopark avamine, festival Kolm kõla, näitus linnaruumis „Paide vanalinn – ajaloolised väärtused linnaruumis, taaskasutuslaadad jpm.

I koht - Piret Sihver – töötab Paide Turismiinfokeskuses alates 1997 aastast. Tema koostöövalmidus on Järvamaa turismiasjaliste hulgas teada ja tuntud. Aastate jooksul on ta nõustanud paljusid turismiteenuste pakkumisega alustajaid, abistanud-toetanud turismiteenuste arendajaid ja turundajaid, koostanud Järvamaa turismiteenuste pakkujate ühiseid reklaamtrükiseid ning koordineerinud ja valmistanud ette turismiteenuste pakkujate ühiseid osalemisi rahvusvahelistel messidel.

Eripreemia: „Hea koostööpartner“

OÜ Saarakiri - Kirjastus Saarakiri on koostanud, kujundanud ja trükkinud 80% Järvamaa turismiettevõtete turismitrükistest, tehes seeläbi koostööd enamuse piirkonna turismiettevõtjatega. Kujundatud on väga paljud Albu, Türi, Imavere piirkonna ettevõtjate reklaammaterjalid. Saarakiri on valmistanud viimase paari aasta maakonna üldturismitrükise. Kujundajana ja turismitrükise koostajana on Saarakirjal väga hea maine. Saarakirja abiga valminud rahvusliku messikujundusega esines Järva maakond kolm aastat järjest turismimessil Tourest. Seeläbi on Saarakiri aidanud edasi kanda ja kinnitada Järvamaa positiivset turismikuvandit.

Konkursile „Järvamaa parimad ettevõtted 2011“ esitati kokku 29 taotlust. Konkursi eesmärgiks on tunnustada Järvamaal tegutsevad äriühingud, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid ja maakonna tuntust, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele; on aidanud kaasa maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Aasta väike-ettevõte

III koht - AS Väätsa Prügila – omanikeks on 10 omavalitsust. Väätsa prügila kasutab oma töös tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ning seal on nõuetele vastav jäätmete ladustusala, nõrgvee ja prügilagaasi kogumissüsteem, puhastusseadmed, jäätmepress, pakendijäätmete sorteerimisliin ja kompostimisväljak. Ettevõte on kujundanud Järvamaa elanike mõttelaadi ning on õpetanud inimesi säästlikult tarbima ja prügi sorteerima.

II koht - OÜ Metstaguse Agro – asutati 1993. a Järva-Jaani ühismajandi reformi käigus Metsataguse osakonna baasil. Põhitootmiseks on piimatootmine ja teravilja-rapsikasvatus. Viimastel aastatel on ettevõte palju investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja tehnikasse. Majandusleha Eripäev koostatud edukamate põllumajandustootjate edetabelis, 2010 aasta tulemuste põhjal on OÜ Metsataguse Agro 12. kohal. Ettevõte väärtustab oma töötajate arengut ning osaleb aktiivselt kogukonna küsimuste lahendamisel.

I koht- TP-Konepajat Eesti OÜ – ettevõtte tegevusaladeks on metallkonstruktsioonide tootmine, metallitöötlus, metallpindade katmine ja mehaaniline metallitöötlus. Ettevõte teeb allhanketöid Soome, Rootsi, Poola ja Belgia ettevõtetele. Ettevõttel oli 2010.a Türi vallas kõrgeim keskmine tulumaks ning pälvis selle eest ka Türi valla ettevõtluskonkursil tunnustuse „Türi valla parim maksumaksja 2010“ kategoorias.

Aasta suurettevõte

III koht - Järva Tarbijate Ühistu- ettevõte on vanim ja suurim kaupleja Järvamaal. Ettevõte loomisaastaks loetakse 1911. Praegu tegutsetakse viies maakonnas, kus asub ligi poolsada erinevat toidu- ja tööstuskaupade kauplust. Viimastel aastatel on ühistu remontinud ja laiendanud oma kauplemisruume nii Türil kui ka Paides. Kaasajastatud ruumid on avaramad ja võimaldavad pakkuda laiemad kaubavalikut Üheks visiitkaardiks on ettevõttel Paide restoran, mis koos suvekohviku ja meeldiva interjööriga on saanud paljude lemmikuks.

II koht - AS Järvamaa Haigla – on Paides ja kogu Järvamaal kindlasti see ettevõte, mis on vajalik vähemal või rohkemal määral igale elanikule. Järvamaa haigla on üldhaigla, kus sisse on seatud sisehaiguste, , hooldusravi, kirurgia, günekoloogia, sünnitus-, laste- ja taastusraviosakonnad. Järvamaa Haigla on algatanud projekti, mille käigus valmib haigla juurde uus statsionaarne õendusabi osutamise kompleks. Tubliks algatuseks on ka õendusõppe korraldamine Paides.

I koht – AS Jalax – on silmapaistev metallmööbli ja metallkomponentide tootja Eestis. Ettevõte kuulub mööblitootjate hulka, keda iseloomustavad uuenduslikkus, paindlikkus, tipptasemel tehnoloogia, keskkonnasõbralikkus. Ettevõte investeerib uude tehnoloogiasse, mis toimiks keskkonda säästvalt keskkonda säästvalt ja aitaks tõsta selle kvaliteeti. Rohkem kui kaheksa aastane kogemus lasertehnoloogias on teinud ettevõttest hinnatud partneri mitte ainult Baltikumis vaid kogu Ida-Euroopas.

Edukas noor ettevõte

III koht – Himmel OÜ – Pereettevõte, mille tegevusalaks on haljastusteenuste pakkumine (muruniitmine, muruõhutamine, sambla eemaldamine või koguriga äravedu, trimmerdamine ja võsalõikus). Ettevõte alustas oma tegevust 2010 aastal ning on tegutsemise aja jooksul ennast pidevalt edasi arendanud.

II koht – OÜ Aromariin – on 2008. a loodud iluteenuseid pakkuv ettevõte. Noor ettevõtja on edukalt käivitanud kaks kosmeetikasalongi, kus pakutakse mitmekülgset kvaliteetset, sõbralikku ja personaalset teenust kenas ja hubases keskkonnas. Oluliseks peetakse teenindajate pidevat enesetäiendamist erinevatel koolitustel.

I koht - TS-Hydraulic – asutati 2008. a. tegemist on ühemehefirmaga. Ettevõte tegutseb masinate- ja seadmeteremondi tegevusalal. Teenust pakutakse metsa- ja põllumajandusmasinate hüdrosüsteemide, elektri- ja arvutisüsteemide ning hüdraulikakomponentide diagnostikas, testimises, hoolduses ja remondis. Teenust pakutakse ka tellijale kohapeal ehk siis jääb ära suurte masinate sõitmine hoolduspunkti, teenust tehakse kliendile sobivas kohas.

Piirkonna edendaja

III koht - AS Paide Vesi – on viimaste aastate jooksul väga palju panustanud piirkonna ühisveevärgi rekonstrueerimisse ja laiendamisse2009. A. sai rahastamisotsuse uus projekt, millega on kavandatud kuue valla (Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku) ühisveevärgi rekonstrueerimine ning Paide linna reoveepuhasti ostmine.

II koht - Nõlvak&KO AS- ettevõte põhitegevusala on pakiautode remont ja lammutamine, kuid selle kõrvalt on ettevõte oluliseks pidanud ka teiste eluvaldkondade toetamist. Nimelt on ettevõte tuntud kui mootorispordi arendaja ning õla alla pannud mitmetele teistele üritustele, millega on antud oluline panus piirkonna arengusse.

I koht - Viking Window AS – Ettevõte väärtustab töötajaid ja keskkonda kus tegutseb. Ettevõte on saavutanud Piirkonna edendaja auhinna 2007 aastal Eestis ning ettevõtte nime kannab traditsiooniline igasügiseline Paide-Türi rahvajooks, mis selle aasta oktoobris toimus juba 30-dat korda. Viking Window on jooksu peasponsor olnud juba aastaid. Viking Window puhul on tegemist suurepärase ettevõttega, kes lisaks heade majandusnäitajatesaavutamisele on leidnud aega ja tahtmist anda väga suur panus ka Järvamaa spordielu korraldamisse.

Ettevõtja sõber

III koht - SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus - on püüdnud kujundada ka ettevõtluse arengut, nõustades noori inimesi karjäärivalikul, korraldades koolitusi ja viinud ellu mitmeid ettevõtlusalaseid projekte.

II koht - Alar Lugu - on konsulendina tegutsenud 1996 aastast, ta on spetsialiseerunud taimekasvatuse ja finantsmajanduse valdkondadele. Konsulendina tegutsemise aja jooksul on tema abi saanud tunda nii Järvamaa kui ka Eesti põllumajandusettevõtted, Järvamaa maaparandusühistud jne. Alari enda hinnangul on ta 15 aasta jooksul aidanud ettevõtjatel taotleda ja saada toetusi u. 6,4 miljonit eurot.

I koht - Türi Aianduse ja Mesinduse Selts – on asutamisest saadik korraldanud üle Eesti teatud ja tunnustatud üritusiTüri Lillelaata ja Türi sügislaata. Türi Aianduse ja Mesinduse Selts on oma tegevusega andnud olulise panuse nii Türi valla, Kesk-Eesti piirkonna kui kogu Eesti riigi positiivse imago kujundamisele ning rahvusvahelise tuntuse saavutamisele. Viimase väite tõestuseks on igal aastal aina rohkem lillelaata külastavad väliskülalised Soomest, Saksamaalt, Venemaalt jm

Asjalik kohtumine Maanteeameti Ida regiooni juhtidega

21. oktoobril kohtusime Maanteeameti  Ida regiooni direktori Eugen Õisi ja tema meeskonnaga Rakveres. Asjalikus õhkkonnas toimunud kohtumisel andsid maanteeameti esindajad ülevaate riigimaanteede teehoiukava täitmisest käesoleval aastal ja uue aasta plaanidest. Tore oli kuulda, et kõik Mäo arengu töögrupis kokkulepitud tegevused on töösse võetud.  Talve lähenedes oli loomulik, et põhjalikumalt peatusime talvise teehoolduse teemadel. Nõupidamisel osalesid ka  AS Järva Teed juhid.  Ettevõtte juhataja Peep Õun ütles, et talveks ollakse valmis. Juurde on muretsetud uut tehnikat. Kõrvalteede libedusetõrjeks on esmakordselt Eestis  kavas võtta kasutusele jääfrees. (Vt videot: http://youtu.be/eYsIvP9SmJc ). Nagu näitasid eelmise talve kogemused on ekstreemsetes ilmastikuoludes olulise tähtsusega informatsiooni liikumine. Sellepärast kohtuvad Järva Teede juhid lähiajal maakonnas tegutsevate ajakirjanikega. Samuti on kavas kohtumine omavalitsusjuhtidega. Vast kõige rõõmustavam oli uudis selle kohta, et Maanteeameti Ida regioon on meie pöördumist arvestades leidnud võimaluse teehoolduse parandamiseks Mäeküla – Koeru -  Kapu riigimaanteel. Alates 1.jaanuarist 2012 tehakse sellel teel täies pikkuses ka libedusetõrjet. Seni tehti suurel osal teest ainult lumetõrjet ja libedust tõrjuti ainult Koeru aleviku vahel ja veel mõnel lõigul.

Tahaks aga muidugi loota, et talv tuleb väiksema lumega kui kahel eelneval aastal

Järvamaa teenetemedal Teet Hanschmidtile

Reedel, 14. oktoobril tervitasin Nelijärve puhkekeskuses EELK koguduste juhatuse esimeeste IV konverentsist osavõtjaid ja andsin selle auväärse kogu eest üle Järvamaa teenetemedali Järva praostile Teet Hanschmidtile.

Tervitus  koguduste juhatuse esimeeste IV konverentsist osavõtjatele 14.oktoobril Nelijärvel

Järva maavanemana on mul hea meel tervitada teid siin Nelijärvel, mis küll tänase haldusjaotuse alusel ei asu Järvamaal, küll aga on Järva praostkonna territoorium. Kirik on pidanud kinni ajaloolise Järvamaa piiridest, hoidnud ajalugu ja on  väärtus omaette.

Teie tänane kogu mõtleb ja arutleb kiriku tänase ja  homse päeva üle, religiooni ja koguduste rolli üle muutuvas ühiskonnas. Ei jäta ju praegu  toimuvad kiired muutused puudutamata ühtegi eluvaldkonda ja üheskoos arutades on probleemidele lahenduste otsimine kindlast kergem.

Järvamaal oleme viimastel aastatel otsuste tegemisel saanud tugineda laiapõhjalisele dokumendile – Järvamaa arenguleppele aastateks 2007-2013, millel on tänaseks juba üle 70 osapoole. Nende hulgas ka Eesti Evangeelse Luteri kiriku Järva praostkonna kogudused, kelle nimel on leppele allkirja andnud Järva praost Teet Hanschmidt. Arenguleppes on kavandatud rida tegevusi koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöös. Osa neist toimivad juba hästi, osade elluviimine seisab veel ees.  

Mul on hea meel täna tõdeda, et Järvamaa kirikutegelased on olnud aktiivsed mitte ainult koguduste elu korraldamisel vaid on olnud tegusad ka kohaliku elu eestvedajatena. Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul oli mul hea meel tunnustada kahte Järva praostkonna vaimulikku. Kauaaegne Koeru koguduse õpetaja Allan Praats pälvis Järvamaa teenetemärgi ja Järva praost Teet Hanschmidt Järvamaa teenetemedali. Oma töökohustuste tõttu ei saanud Teet Hanschmidt osaleda autasude üleandmise tseremoonial ja sellepärast on mul au see autasu talle üle anda täna. 

On aeg tööle asuda

/Tervitus ajalehes Järva Teataja 1. september 2011/

Alles see oli, kui helises viimane koolikell lõpetamaks 2010/2011. õppeaastat. Kellel käes klassitunnistus, kellel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus – nii astuti vastu suurele suvele.

Õpikud ja vihikud kiiresti tallele pandud, tundus, et ees on ootamas pikk-pikk suvi, millesse mahub palju sündmusi: laagrid, vanavanemate ja sõprade külastused, hommikuti kaua magamine, esimesed magusad maasikad otse peenralt ja palju vabadust. Kindlasti oli palju neidki, kes proovisid päris tööd teha.

Lasteaedade vanemate rühmade poisid-tüdrukud, olles oma tublide õpetajate käe all selgeks saanud tähed ja numbrid, pidasid lõpupidusid ning jäid suvepuhkusele hingevärinaga ootama sügist ja oma elu esimest koolipäeva.

Maakonna tuhatkond tublit rahvatantsijat, võimlejat ja koorilauljat veetis kuuma nädala Tallinna harjutusväljakutel ja lauluväljakul, millest sündis imekaunis, emotsionaalne ja kauaks meeldejääv XI noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm».

Suur aitäh kõikidele koori- ja tantsujuhtidele – olite oma kollektiivid nii hästi ette valmistanud, et läbides tiheda konkursisõela, oli suurele peole sõit kindel!

Kaua oodatud ja igatsetud suvepuhkuse lähenevast lõpust hakkasid aimu andma esimeste sügislillede õied, järjest punavamaks muutuvad pihlakobarad, puudesse pugevad kollased lehed… Ja nii olemegi taas alustamas uut, 2011/ 2012. õppeaastat.

Algav õppeaasta toob koolides kaasa olulisi muudatusi. 1. septembriks 2011 peavad koolid viima I, IV ja VII klasside õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekava uue riikliku õppekavaga kooskõlla.

Eelmisel õppeaastal tegutsesid õppeasutused selle nimel, et koostada riikliku õppekava alusel oma kooli õppekava. Olulisemad märksõnad, mis iseloomustavad uut riiklikku õppekava, on õpilaste koormuse vähendamine, aktiivsete õppemeetodite kasutamine õppeprotsessis, ainekavade lõimimine valdkonniti ja õppekava üldosaga, arvestades alusväärtusi, ainekavade eluläheduse suurendamine. Gümnaasiumiosas on suurenenud õpilaste valikuvõimalused: alates 2013. aastast peavad koolid pakkuma õpet vähemalt kolmel õppesuunal.

Kõik need muudatused on nõudnud ja nõuavad õpetajailt rohkem tööd, enesetäiendamist ja valmisolekut muudatusi ellu viia.

Eriti rõõmustav on, et uued õppekavad keskenduvad alusväärtustele. Kõik, mis juhtub meie koolide seinte vahel, peab olema kantud mõttest, kuidas kujundada noorte inimeste väärtushoiakuid ja -hinnanguid. On ju haridus pigem väärtushinnangute kui faktide omandamine.

Aasta-aastalt on Eesti riik suurendanud tähelepanu õpilaste hariduslike erivajadustega arvestamisele ning õpilaste reaalsele toetamisele.

Õpilaste abistamiseks rakendatud tugimeetmete tulemusel on viimaste aastate jooksul tuntavalt vähenenud väljalangevus üldhariduskoolidest. See on väga rõõmustav näitaja, mis peaks veelgi paranema uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise tulemusel.

Uuest õppeaastast jõustuvad hariduslike erivajadusega õpilaste õppekorraldusega seonduvad sätted – kõik selle nimel, et õpilaste erivajadused oleksid varakult märgatud ning oleks tagatud professionaalne abi ja toetus. Uue seaduse valgusel käsitletakse ka lapse erilist andekust haridusliku erivajadusena.

Põhimõtet laste individuaalsust märgata ja neid toetada rakendatakse juba alates lasteaiast. Nii toobki uus õppeaasta koolieelsetele lasteasutustele iga lapse koolivalmiduskaardi täitmise kohustuse. Dokument kajastab lapse arengu tulemusi riikliku õppekava läbimisel, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.

Erilist tähelepanu pööratakse mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele õppe toetamisele – vajadusel koostatakse lapsele individuaalne õppekava.

2011/2012. õppeaastal tuleb tahes-tahtmata taas kõne alla võtta Järvamaa koolivõrgu küsimus. Selle probleemiga tegelemist on ikka edasi lükatud, kuid tegelikkus – õpilaste arvu vähenemine – sunnib tegema ebapopulaarseid, vahel ka valusaid otsuseid.

Maakonna koolivõrgu arengukava koostamisel peab lähtuma nii hariduse kättesaadavusest kui ka selle kvaliteedist. Kohalikel omavalitsustel kooli pidajatena tuleb analüüsida, kas kodukoha kool täidab kõikide huvirühmade ootusi, kas sealt saadav haridus on konkurentsivõimeline.

Kõik otsustajad peaksid endalt küsima: kas põhikoolis, kus liitklassis õpivad VII–IX klasside õpilased, suudetakse anda kvaliteetset haridust, ning andma sellele ausa vastuse.

Meie eesmärk on tugev kodulähedane põhikool, kus õpe võib toimuda ka ainult esimesel ja teisel kooliastmel, ning vähemalt kolmel õppesuunal tegutsev gümnaasium, mille lõpetajad on võimelised tõrgeteta jätkama õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes, samas on nad ka valmis tööle asuma.

Armsad õppurid, väikesed ja suured!

On aeg alustada. Aeg jätta kõrvale suvised tegemised ning seada end teadmiste omandamise lainele. Teadmistepäevast alates saagu teie põhitööks õppimine. Võtke uude õppeaastasse kaasa eesti rahva vanasõna «Tööl on viha juur, aga magus vili».

Olge töökad, uudishimulikud ja teadmisjanused. Usaldage oma õpetajat – ta tahab teile parimat! Kuigi nüüdsest on teie põhitöö taas koolitarkust taga nõuda, leidke siiski aega ka sportida ja huvialadega tegelda. Olge aktiivsed ja avatud, et teist saaksid tulevased ühiskonnaelus kaasarääkijad – meie väikese riigi elu edasiviijad.

Lugupeetud lasteaia- ja kooliõpetajad!

Teie kätte on antud vastutus Eesti riigi homse päeva ees. Sellest, kuidas teie töö õnnestub, sõltub suurel määral, milliseks kujuneb tulevikus kogu Eesti ühiskond.

Te väärite oma töö eest austust, aga te väärite ka õiglast palka ja tingimusi, et olla hea õpetaja. Soovin, et uus õppeaasta tooks teile palju rõõmu ja õnnestumisi.

Head lastevanemad!

Teadmistepäev on tähtpäev, mis on ühtviisi tähtis nii emadele-isadele kui ka vanavanematele. Iga pere, kus on kooliealisi lapsi, seab end juba augustis koolilainele.

Ärgu teie huvi lõppegu kooliasjade ostmisega – teie laps vajab teid terve õppeaasta jooksul! Tundke huvi, kuidas lapsel koolis läheb, suhelge aktiivselt õpetajatega. Ainult koostöös ja ühistest väärtustest lähtuvalt suudate last kõige paremini toetada.

Ilusat ja tegusat algavat kooliaastat kõigile!

Kutsusin ministri külla

Tegin täna oma kirjalikus pöördumises siseministrile ettepaneku külastada Järvamaa päästekomandosid ning tutvuda ka vabatahtlike päästjate olukorra ja võimalustega maakonnas. Pöördumise ajendiks oli viimasel ajal ajakirjanduses tõstatatud teema, milles räägitakse Siseministeeriumi ja Päästeameti kavast analüüsida 28 päästekomandot ja teha otsused nende edasise saatuse kohta. Nende seas on nimetatud ära ka Koeru päästekomando.

Murega Koeru päästekomando võimaliku sulgemise osas on minu poole pöördunud Järvamaa omavalitsusjuhid ning Koeru piirkonna ettevõtete ja asutuste juhid. Ametlikult pole maavanemaid päästekomandode võimalikust liitmisest või nende üleandmisest vabatahtlikele teavitatud, samuti pole neil teemadel juttu olnud regionaalses kriisikomisjonis.

Leian, et Koeru piirkonnast päästekomando komando kaotamine annaks suure löögi kohalike turvatundele ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Päästeameti poolt on põhilisteks kriteeriumiteks päästekomandode olukorra analüüsil võetud elanike arv piirkonnas ja naaberkomandode väljakutsele reageerimise aeg. Mulle tundub, et piisavalt ei ole arvestatud võimalike riskidega ja teede olukorraga eriti talvisel ajal.

Koeru päästekomando väljasõidupiirkonda jääb seisuga 01.01.2011 4677 elanikku. Koeru alevikus asub 200 kohaline Koeru Hooldekeskus, mille klientideks on vanurid ning füüsilise ning vaimse puudega inimesed. Paljud neist on lamajad. Maakonna riskianalüüs näitab, et nimetatud hooldekeskus on kõige kõrgema riskiastmega objekt Järva maakonnas lisaks Tallinna-Tartu maanteele. Piirkonnas asub kaks gümnaasiumi, üks põhikool ja 4 lasteaeda. Koeru komando piirkonnas asuvad suured ettevõtted sh puidutööstused, piirkonda läbib Piibe maantee.

Naaberkomandod jõuavad Koeru alevikku arvestuste kohaselt 27- 30 minutiga, seda kindlasti aga mitte talvisel ajal. Möödunud talvede kogemus näitab, et Mäeküla-Koeru tee läbitavusega on olnud suuri probleeme. Talviste teeolude teemat ei ole senistes analüüsides arvesse võetud. Teame, et Eestis on olnud kurbi näiteid tulekahjude korral hoolekandeasutustes. Võimaliku õnnetuse korral Koeru Hooldekeskuses on aga sealsete hoolealuste koosseisu silmas pidades ajafaktor ülioluline.

Järvamaa päästekomandode asukohtade valikul on juba algselt arvestatud nii ajafaktorit kui ka võimalikke riske. Kahjuks ei ole riigi poolt suudetud kõiki komandosid rahastada mahus, mis tagaks komandode pideva elupäästevõimekuse. See aga ei tohiks olla aluseks päästekomandode sulgemisotsuse tegemisel.

Järvamaal on olemas näide Imaverest, kus peale riikliku komando kaotamist püüti seda asendada vabatahtlikuga. Kahjuks seda ei tekkinud, kuna elukutselised päästjad leidsid endale uued töökohad ning teisi entusiaste ei leidunud. Oleme Järvamaal seni igati toetanud vabatahtlike komandode teket. Kuid need saavad tekkida vaid kodanike endi omaalgatusel ja soovil. Vabatahtlike roll saab kasvada eelkõige ennetustöös, kuid nad ei suuda asendada kutselisi päästekomandosid.

Loodan väga, et Päästeameti poolt tehtav analüüs arvestab lisaks ka regionaalseid vajadusi ning eripärasid ning kodanike turvatunne saab taastatud.

Pildil: Koeru päästekomando tähistas eelmise aasta septembris 15. sünnipäeva

Järvamaa ohutuspäev – vajalik ja kasulik (lisatud pildid ja video)

21. augustil toimunud Järvamaa ohutuspäeva külastajate hulgas andsid tooni erinevas vanuses lapsed. See on tore, sest vajavad just nemad kõige enam teadmisi ohutust käitumisest, ohtude vältimisest ja tegutsemisest ohuolukorras. Ning on ju hästi teada, et nad ei jäta üldiselt kasutamata võimalust ka oma vanemaid õpetada ja vajadusel korrale kutsuda.

Aitäh korraldajatele ja kindlasti kohtume järgmisel aastal uuesti!

Mäo – Avatud Uks Südamesse!

Niisuguse visiooniga lõppes Niras Eesti aktsiaseltsi esindajate poolt 18. augustil toimunud  Mäo arengu  töögrupi ja maaomanike koosolekul peetud ettekanne „Kuidas luua ja turundada multifunktsionaalset tõmbekeskust?„ Räägiti Mäo kui tõmbekeskuse loomise ja väljatöötamise eeldustest ning võimalustest,  erinevate maaomanike ja huvigruppide ühise eesmärgi loomisest; avaliku võimu, infrastruktuuriettevõtete ja arendajate koostööperspektiivist jpm. Muljetavaldav oli firma seniste arendusprojektide loetelu. Mis aga kõige olulisem – nad usuvad Mäo arenguvõimalusi ja  on valmis piirkonna arendamisega tegelema. Selle eelduseks peavad nad aga maaomanike koostööd, et läbirääkimisteks oleks üks partner. Sellepärast oli üheks aruteluteemaks maaomanike poolt  mittetulundusühingu loomine. Arutelu käigus jõuti siiski järeldusele, et õigem on ühineda juba tegutseva mittetulundusühinguga Mäo Keskus.  Hea algus koostööle arendusfirmaga on seega tehtud. Nüüd tuleb samm-sammult edasi minna.

Juba 14. septembril külastavad Mäo arengu töögrupi liikmed ja maaomanikud Mõigu Tehnoparki. 

Tänusõnad

19.augustil tänasin  tublisid Järvamaa inimesi seoses Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevaga vastuvõtuga Väätsa mõisapargis. Tänan kõiki, kes selle korraldamisse oma panuse andsid. Erilised tänusõnad taasiseseisvumisaja endistele maavanematele Arvo Sarapuule, Theo Aasale ja Üllar Vahtramäele meenutuste eest. Väätsa kooli ja vallavalitsust tänan meie võõrustamise eest kaunis mõisapargis. Noori muusikuid Mikk Dedet, Kuldar Schütsi ja Kristjan Mazurtšaki meeleoluka kontserdi eest ning Türi Kevade kohviku peret kauni ja maitsva peolaua eest.

Siinkohal meenutuseks videoklipid vastuvõtust

Kõne Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva vastuvõtul Väätsal

Head külalised, tere tulemast Väätsa äsjarenoveeritud mõisahoonesse ja kaunisse mõisaparki, et üheskoos meenutada kahekümne aasta taguseid sündmusi, mil Eesti kuulutas end taas iseseisvaks riigiks.

Tänasteks kutsutud külalisteks on erinevate põlvkondade esindajad: kõigepealt need, kes olid 20 aastat tagasi tõsised tegijad ning kellel oli olemas suur kogemustepagas ja elutarkus, teiseks tollane noorem põlvkond, kel oli küll vähem teadmisi ja oskusi, aga suur tahtmine elada vabas ja demokraatlikus riigis ning anda oma jõu ja noorusliku uljusega panus parema tuleviku kindlustamiseks, ning kolmandaks noored, kes sündisid juba taasiseseisvunud Eestis ning on austanud oma riiki sellega, et on olnud oma põhitöös, õppimises, nii tublid, et nende teadmisi hinnati Järvamaa keskkoolide ja gümnaasiumite lõpetamisel kuld- ja hõbemedaliga.

  

Paljud meie arvamusliidrid on kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti taasiseseisvumispäeva ehk 20. augustit ei pea sugugi meeles pidama üksnes aulates tõsiseid kõnesid kuulates või monumentide juurde pärgi asetades, vaid pigem koos heade kaaslastega teed vabadusele meenutades ja võimalike tulevikuarengute üle arutledes.

Kas oleme selle kahekümne aasta jooksul oma riigi ehitanud selliseks, et meie inimesed tunneksid end arenenud demokraatliku riigi kodanikena, kel on tulevik, unistused, võimalused? 

Tänu demokraatlikule riigile omaste põhimõtete järgimisele ja erinevate jõudude heale koostööle suudeti 1991. aastal ilma vägivalla ja ohvriteta taastada iseseisvus. Tänaseks meie hulgast lahkunud Ants Paju kinnitas alati, et taasiseseisvumispäev ei ole midagi määratlematult kauget, vaid tuleb uhkusega öelda, et TEGIME ÄRA, tegime oma riigi. See on vaieldamatult märkimisväärne saavutus, mille üle võime uhked olla nii täna kui ka tulevikus. Ometi on küllaltki paljude meie riigi kodanike ootused vaid 20-aastase riigi suhtes ülemäära kõrged. Heaoluühiskonna ülesehitamine nõuab eelkõige vaeva, aga ka aega. Selleks on vaja rohkem tolerantsust, mõistmist, isiklikku panustamist ja usku.

20. augusti hilisõhtul 20 aastat tagasi suudeti Eesti Ülemnõukogus leida kompromiss kahe rahvaliikumise, Rahvarinde ja kodanike komiteede vahel ja 69 poolthäälega vastu võtta otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, millega otsustati kinnitada Eesti vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle ajaloolise otsuse tegemisel osalesid kolm Järvamaa meest: Ants Käärma, Uno Ugandi ja Alar Maarend. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks otsustati Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi viia 1992. aasta jooksul läbi Eesti Vabariigi parlamendivalimised.   

Mis seal siis ikka nii keerulist, võib täna küsida. Ei midagi muud, kui vaid see, et tegutseti olukorras, kus eelmisel ööl ja samal päeval Pihkvast saabunud Vene dessantväelaste kolonn, suundudes piki Tartu – Tallinn maanteed, oli selleks ajaks jõudnud Tondi kasarmutesse. Kindlasti on meil paljudel meeles ärev ja hirmutav pilt  rasketest Vene tankidest, mis läbisid ka meie maakonna. Nädalateks jäi toimunut meenutama meie põhimaantee ääred ja kraavid - millegipärast olid paljud sõjamasinad teelt välja sõitnud ja sinna sügavad jäljed jätnud. Tuli see sõdurite väsimusest või ei tahtnudki nad liiga kiiresti sihtpunkti jõuda?

Arvan, et Eesti taasiseseisvumispäev on iga aastaga järjest enam muutumas eesti rahva tähtpäevaks, millesse suhtutakse rõõmsalt. Ja enamasti on ikka saatjaks laul. Olgu need siis öölaulupeod, ühtelaulmised või muu, aga igatahes selle vahendiga, mida meie rahvas kõige paremini valdab – OMA VABADUSE LAULUGA.

Peame tõdema, et Eesti Vabariik on aastal 2011 oma taasiseseisvusega jõudnud päris kaugele. Me edeneme üldiselt hästi. Muidugi on meil tagasilööke ja uut rekordit iga päev ei sünni. Edu tagavad alati konkreetsed inimesed – nende tahe, kirg, panustamine ja muidugi ka ümbritsev keskkond. Eesti on vajanud ja vajab pühendunud inimesi. Nende tõttu asjad muutuvadki. Ja ikka paremaks.

Tänane Eesti ei vaja vastandamist. Vajame hoopis rohkem mõistvust, vastutustunnet ja sotsiaalselt tundlikku pilku riigiasjade ajamisel. Vajame koosmeelt mõttekaaslaste vahel. Ühiskonna sisemist tugevust ja stabiilsust näitab siiski laialdasem solidaarsus, võime mõista ning austada kõikide inimeste vajadusi ja võimalusi.

Kakskümmend aastat on liiga lühike aeg, et erapooletult hinnata kõike, mis sündinud ja sünnib. Ajaline distants ei võimalda veel anda ajaloolist hinnangut üksikisikute tegudele või argiotsuste detailidele. Aga on ühemõtteliselt selge, et otsus, mille eesti rahvas 20 aastat tagasi langetas, oli õige ja ainuvõimalik. Me kasutasime oma võimaluse, võtsime endale kohustused ja vastutuse.

Soovin teile kõigile homseks head taasiseseisvuspäeva ja tänaseks mõnusat siinviibimist!

Pildid vastuvõtust 1
Pildid vastuvõtust 2

Suvistest kohtumistest (pildid ja video)

Suvepuhkuseaegseid kohtumisi on tore meenutada. Neid oli mitmeid, paljudes Järvamaa paikades. Eriti meeldejäävad on kindlasti kohtumised külades. Olgu siinkohal meenutuseks mõned pildid ja videoklipp. Ja suvi pole veel läbi!

Külade kokkutulek Salutagusel 16. juulil

Pildid Järvamaa – Eesti südamaa lehel Facebookis

Merja küla kokkutulek 9. juulil

Pildid Järvamaa – Eesti südamaalehel Facebookis