kolmapäev, 29. september 2010

Tervitus Suunanäitaja 2010 osalejatele

Austatud ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Järvamaalt

Mul on hea meel tervitada teid esmakordselt korraldataval foorumil „Suunanäitaja 2010“, mis loodetavasti täidab sündmuse algatajate eesmärgi – sirutada ettevõtjale abikäsi,  anda märku sellest, et riik tahab olla ettevõtja jaoks senisest enam hea kootööpartner, kes vajadusel alati tuleb appi, nõustab ja julgustab.

Esimesel kohtumise Suunanäitaja 2010 eestvedajatega Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Soonistega ja Maksu-ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhataja Raivo Piiritaloga rääkisimegi põhiliselt sellest, et ettevõtjate eksimused on väga sageli tingitud teadmatusest ja oskamatusest reegleid tõlgendada. Riigiasutustel on see teadmine aga olemas. Sellepärast sündiski mõtte korraldada foorum, kus ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste jaoks räägitakse läbi kõik olulised ettevõtlusega seotud küsimused. Kuigi ettevõtmise korraldamise põhjuseks sai eelkõige tegutsevate ettevõtjate koolitamine ja nõustamine, on sellel ka mõte ärgitada inimesi ettevõtlusega tegelema. Sellepärast oleme kustunud foorumile ka inimesi, kes alles kavatsevad ettevõtlusega alustada.

Kuigi Järvamaa ettevõtlusaktiivsus on viimastel aastatel kasvanud, on veel palju ruumi arenguks. Järvamaa ettevõtted moodustavad ühe protsendi kogu riigi ettevõtete arvust. Ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel  on ülioluline kaasaegse ja efektiivse ettevõtlushariduse pakkumine nii kooliõpilastele, kui alustavatele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, aga ka potentsiaalseile ettevõtjaile. Just teadmiste ja oskuste vähesust peetakse oluliseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel.

Tõdesime sel aastal, et eelmise sajandi lõpus ja käesoleva sajandi alguses Järvamaa koolides päris hästi käivitunud majandusõpe on paljudes kohtades soikunud. Põhjuseid selleks toodi erinevaid – rahapuudus, õpetajate puudus jne. Siiski leidsid Järvamaa omavalitsused, et selle olukorraga leppida ei saa. Kui me täna ei alusta ettevõtlikkuse õpetamisega, siis  on meil raske loota, et ettevõtjate arv suureneb. Sellepärast käivitas Järvamaa Omavalitsuste Liit koostöös Kesk-Eesti Noorsootöö Keskusega  mini- ja õpilasfirmade ideede toetusprogrammi. Selle sihtgrupiks on 8.-12. klasside õpilased ja  projekti tulemusena tekivad maakonda õpilas- ja minifirmad, osaletakse õpilasfirmade konkursil, tehakse koostööd noorte ettevõtlusorganisatsioonidega  ja Järvamaa ettevõtjatega ning suureneb noorte huvi ettevõtluse vastu. Mitmeid aastaid on Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel läbi viidava Järvamaa ettevõtlusnädala raames on juba mitu aastat toimunud noortepäev.

Oleme oluliseks pidanud ka ettevõtjate töö väärtustamist ja nende tunnustamist. Mitmendat aasta korraldab maavalitsus Järvamaa parimate ettevõtete konkurssi. Konkurss „Järvamaa parimad ettevõtted 2010“ on juba välja kuulutatud ja ettepanekuid tunnustamiseks ootame 15. oktoobriks.
Eelnevatel konkurssidel on tunnustuse pälvinud mitmeid ettevõtteid, kes  ka majandussurutise tingimustes on suutnud püsida konkurentsis. Nende edu üheks põhiliseks teguriks on koolitatud ja motiveeritud meeskond.

Ettevõtte juhid vajavad pädevate otsuste langetamiseks mitmekülgset infot, ning sageli nähakse suurima  arengutakistusena seadusandlust ja bürokraatiat. Loodan, et tänane foorum aitab seda probleemi läbi uute teadmiste pakkumise vähendada.

Mõne päeva pärast avame ametlikult Mäo ümbersõidu Tallinn-Tartu maanteel. Siinkohal tahan pöörduda kõigi siia kogunenud ettevõtjate poole – vaadake Mäole ettevõtja pilguga. Sinna on juba praegu koondunud arvestatav hulk ettevõtteid, mis moodustavad Mäo tööstusküla. Kuid ruumi on siin veel ja ümbersõidu valmimine on selles osas loonud uued võimalused. 

Kasulikku päeva teile kõigile! 












reede, 24. september 2010

Foorumilt leiab vastused paljudele küsimustele

Tänane Eesti vajab majanduse elavdamiseks ja rahvastiku üldise heaolu suurendamiseks ettevõtlikke inimesi, uusi ettevõtteid ning olemasolevate ettevõtete jätkusuutlikkuse suurendamist. Edukad ettevõtted suurendavad Eesti riigi üldist ja piirkondlikku konkurentsivõimet, tootlikkust ning loovad juurde uusi töökohti. Ettevõtluse liigne kontsentreeritus ühte keskusesse kutsub esile pöördumatuid ja paraku negatiivseid protsesse teistes piirkondades ja seda pea kõigis elu-olu sfäärides. Seetõttu, rääkides Eesti majanduse dünaamilisest ja ühtlasest arengust, ei saa me tähelepanuta jätta ühtki regiooni, mis saatuse tahtel metropolist eemal asuvad.
Kuigi Järvamaa ettevõtlusaktiivsus on viimastel aastatel kasvanud, on veel palju ruumi arenguks. Järvamaa ettevõtted moodustavad ühe protsendi kogu riigi ettevõtete arvust. Sellepärast oleme oluliseks pidanud ettevõtluskultuuri ja ettevõtlusteadlikkuse arendamist. Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel juba mitu aastat korraldatud Järvamaa ettevõtlusnädalat. Käesoleval aastal toimub see 8.-13. novembrini.  Oleme tunnustanud Järvamaa tublimaid ettevõtjaid. Konkurss „Järvamaa parimad ettevõtted 2010“ on juba välja kuulutatud ja ettepanekuid tunnustamiseks ootame 15. oktoobriks. Eelnevatel konkurssidel on tunnustuse pälvinud mitmeid ettevõtteid, kes  majandussurutise tingimustes on suutnud püsida konkurentsis. Vesteldes nende ettevõtete juhtidega olen tõdenud, et nende edu üheks põhiliseks teguriks on koolitatud ja motiveeritud meeskond. Ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel  on ülioluline kaasaegse ja efektiivse ettevõtlushariduse pakkumine nii kooliõpilastele kui alustavatele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, aga ka potentsiaalseile ettevõtjaile. Just teadmiste ja oskuste vähesust peetakse oluliseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel. Selle valdkonna arendamisele peame pühenduma  jätkuvalt.
Edukas ettevõtja on keegi, kellel on teatud kindlad omadused ja kes on suuteline pühendama suurtes kogustes energiat seatud eesmärkide saavutamiseks. Kuid edukal ettevõtjal peab olema ka hea ülevaade kehtivatest õigusaktidest, ta peab teadma milliseid võimalusi ja abi pakuvad erinevad riigiasutused ning kuidas nendega efektiivsemalt suhelda. Sageli jäävad aga just need teadmised ettevõtjatel vajaka.
Seetõttu on Tarbijakaitseamet koos Maksu- ja Tolliametiga algatanud idee korraldada koostöös paljude teiste riigiasutustega ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele tasuta  riigiasutuste ühisseminar-foorumi Eesti erinevates piirkondades.
Esimene foorum „Suunanäitaja 2010“ toimub Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori modereerimisel Paides, Paide Kultuurikeskuses (Pärnu 18), 29. septembril 2010 algusega kell 9.00 ning on seekord suunatud Kesk-Eesti ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele.
Foorumil käsitletakse alustavatele ettevõtjatele, juba tegutsevatele ning oma tegevust laiendada plaanivatele ettevõtetele olulisi teemasid – kuidas alustada ettevõtlust, milliseid lubasid ja kuidas neid taotleda, millised on ettevõtlusega kaasnevad maksukohustused ja nende täitmise võimalused, kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada ning milliseid toetusi  saab taotleda ettevõtluse arendamiseks. Samuti tutvustatakse nõudeid kaupade märgistusele, hinna avaldamist eurole üleminekul ning räägitakse kuidas reklaamida tooteid kooskõlas reklaamiseadusega. Foorumil saab muuhulgas vastused küsimustele, mida toob kaasa euro kasutuselevõtt, mis on „Ausa hinnastamise kokkulepe“ ning kuidas sellega liituda.
Lisaks üldistele teemadele ja diskussioonidele  möödub oluline osa päevast töötubades, kus saab täpsemalt diskuteerida erinevate valdkondade ekspertidega. Näiteks jagatakse näpunäiteid alustavale ettevõtjale, käsitletakse tarbijakaitse nõudeid, tutvustatakse võimalusi  riigiga elektrooniliseks suhtlemiseks ja arutletakse andmekaitsega seonduvate probleemide üle. Eraldi teemaks on ettevõtluse laienemine välisriiki -  maksuregulatsioon, tööregulatsioon jm.
Riigiasutuste ühisfoorumile on osalema oodatud ka kohaliku omavalitsuse või kolmanda sektori esindajad, õpilased, riigiametnikud ning kõik ettevõtlikud inimesed. Koolitusele registreerimiseks tuleb saata e-kiri aadressile arenduskeskus@jarvamv.ee.
 Järva Teatajas 21.09.2010

esmaspäev, 20. september 2010

Laupal tehti ajalugu (lisatud video)


17. septembril, peale kaheaastast remonti pidulikult avatud Laupa mõisahoone on juba teine Järvamaa kool, mis valmis Norra Finantsmehhanismi toel. Eelmisel aastal sai valmis Koigi mõis ja praegu käivad tööd Väätsa mõisas. Sügav kummardus selle eest Norra Kuningriigile! Loodan väga, et mõisakoolid jäävad prioriteetseks ka järgneval perioodil, sest renoveerimist vajavaid mõisakoole on meil veel mitu.
Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja ütles avakõnes, et Laupal tehakse täna Eesti mõisate ajalugu, sest Laupa mõis ei ole kunagi olnud nii kaunis kui praegu. Ei jõudnud ju viimane Laupa mõisahärra 1913. aastal valminud mõisas kõiki ruume veel väljagi ehitada. Alles praegu särab mõis esmakordselt oma tõelises ilus.
Laupal on tehtud ajalugu aga ka mõned aastad tagasi, kui Laupa Põhikool sai Järvamaa ja seejärel ka Eesti kaunima kooli tiitli. Selle kõrge tunnustuse pälvis kool eelkõige tubli töö eest väärikate kodanike kasvatamisel. Nüüd on siis kaunis kool ka ülikaunis majas. 


esmaspäev, 13. september 2010

Siseminister tutvus Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumiga

Reedel, 10. septembril külastas siseminister Marko Pomerants Järva-Jaanit ja tutvus seal tuletõrjeajaloo jäädvustamiseks tehtuga. Külaskäik oli jätkuks ministri osavõtul toimunud nõupidamisele, millel arutati Eesti Tuletõrjemuuseumi ja teiste tuletõrjeajalugu jäädvustavate ja hoidvate organisatsioonide koostööd ja tulevikuplaane.
Lisaks tuletõrjemuuseumile näitas Tuve Kärner ministrile kinomuuseumi ja vanatehnika varjupaika ning tutvustas kõigi nende tulevikuplaane. Minister kinnitas, et Järva-Jaanis tehtuga arvestatakse Eesti Tuletõrjemuuseumi tulevikku kavandades. Senitehtu tunnustuseks andis minister Tuve Kärnerile üle tänukirja.

kolmapäev, 8. september 2010

Türi Toimetulekukool sai õpilaskodu




Türi Toimetulekukooli õpilaskodu valmimist võib pidada käesoleva aasta üheks olulisemaks sündmuseks Järvamaal. Seda, et saaks parandada koolis õppivate laste õppimis-ja elamustingimusi, on taotletud pikki aastaid. Endine Türi linnapea Kaia Iva ütles õpilaskodu avamisel, et  Türi toimetulekukool on tähelepanuväärne juba selle pärast, et mitte ühegi teise maja keldrit ei ole külastanud nii palju Eesti Vabariigi ministreid. Juba järgmisel aastal järgneb kooliruumide renoveerimine.
Türi valla jaoks oli õpilaskodu üks paljudest sel aasta valminud objektidest, mis on mõeldud lastele ja noortele. Avati ju sel aastal Türi lastepark, Türi noortekeskus, Oisu Perekodu  ning lõppes Laupa kooli renoveerimine. Ütlesin õpilaskodu avamisel, et Türi valda võib lugeda Järvamaa kõige lastesõbralikumaks omavalitsuseks Järvamaal aastal 2010.

Vaata: ERR videot

esmaspäev, 6. september 2010

Kõnekoosolek Jalgsemal


4. septembril peeti Järva-Jaani vallas Jalgsema külas kõnekoosolekut. Räägiti selle kandi kuulsatest poegadest – Vabadussõja kangelasest kontradmiral Johan Pitkast ja tema vanemast vennast  Peäro August Pitkast. Vendade auks püstitatud mälestuskivi juurde oli püstitatud uuendatud infotahvel. Olin Jalgsemal käinud ka varem ja teadsin üht-teist ka Johan Pitkast.  Siiski suutsid esinejad üllatada nii mõnegi faktiga Johan Pitka elust ja tegevusest. Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras rääkis vaimustunult sellest, kuidas Johan Pitka mälestust hoitakse Kanadas, kuhu Pitka 1924. aastal rajas eesti asunduse. Aga ka sellest, kuidas Kanadas Pitka mälestust hoidev abielupaar külastas Eestit ja siinsete noorte inimestega vesteldes  tõdes, et Pitkat ei teata. See aga tähendab, et Johan Pitkast on põhjust ikka ja jälle rääkida, et mälestus sellest Eesti kangelasest ei kustuks. Järvamaal hoolitseb selle eest Kaitseliidu Järva malev, kes juba mitu aasta korraldab rahvamatka admirali mälestuseks.
Pilte on veel Järvamaa- Eesti Südamaa lehel Facebookis


Järvamaal on auasi olla pritsimees (lisatud pildid ja video)



Koeru päästekomando 15. sünnipäeval tunnustasin komando loomise algatanud ja tänaseni seal töötavate meeste Tõnu Kallasmaa ja Arvo Jürgeni tööd Järvamaa teenetemärgiga. Koeru komando sünd on heaks näiteks kodanikualgatusest, kuidas neli Koeru kandi meest leidsid, et midagi on vaja teha oma kodukoha turvalisuse jaoks. Viisteist aasta tagasi alustati ühe vana tuletõrjeautoga, mis seisis kuuris. Vana katlamaja ümberehitamine tuletõrjekomandoks seisis alles ees. Sellesse panustasid mehed nii oma vaba aega kui ka rahalisi vahendeid. Järvamaa päästeosakonna juhataja Janar Kärner ütles sünnipäevapeol, et vaevalt need mehed oskasid toona ette näha, et viisteist aastat hiljem on neil komandoruumid, kus on olemas tipptasemel päästetehnika ja komando suudab pea kõiki päästetöid ise teha.

Oma tervituses meenutasin aastatagust külaskäiku kõigisse maakonna päästekomandodesse ja seda, mida tundsin peale külaskäiku – Järvamaal on auasi olla pritsimees, olla päästja.