Täna Järvamaa päästekomandodes

Uudis Järvamaa infoportaalis.

Pildid Picasa pildialbumis

Järvakad kõige informeeritumateks

Artikkel ilmus ajalehes Järva Teataja 24. oktoobril

Kohaliku omavalitsuse valimised on läbi, valitud volikogud asuvad nimetama juhte ja kinnitama valitsusi. Ees on sihtide seadmine ja otsuste tegemine. Kas ja kuidas kuulevad volikogude-valitsuste tegevusest valla- ja linnakodanikud, kelle huvides neid otsuseid tegema hakatakse? Kuidas on valla- või linnakodanikel võimalus neis protsessides kaasa rääkida, oma arvamust avaldada? Loodan, et see küsimus on päevakorras igas maakonna omavalitsuses eriti tähtsana.

Oma ajaleht on kõigil Järvamaa omavalitsustel. Neid antakse välja erineva sageduse ja tiraažiga. Üldjuhul kajastavad nad valitsuse ja volikogu tegevust, omavalitsuste elu tähtsündmusi ning muid paikkonna inimeste jaoks olulisi teemasid. Arvestades ilmumissagedust, ei ole tegemist küll kõige operatiivsema infokanaliga. Kohaliku lehe väärtuseks on eelkõige see, et ta jõuab enamuseni valla või linna elanikest. Olen neid lehti võimalusel lugenud ja üldjuhul saanud sealt väärtuslikku informatsiooni, sest meie vallalehtede toimetajad teevad head tööd. Siiski on ka meil näiteid, kus kohalik leht on muutunud suuresti võimulolijate propagandakanaliks. Siin on vaja mõtteviisi muutust. Kohalik leht, nagu ka muud omavalitsuste infokanalid, peab eelkõige olema valla-ja linnakodanike teenistuses. Olen kuulnud väljendit „Kas me peame oma raha eest ennast sõimata laskma“, seda siis, kui omavalitsusele kuuluvas või tema osalusega infokanalis on ilmunud kriitiline lugu. Esiteks on tegemist omavalitsuse rahaga ja teiseks on alati ju võimalus kriitikale vastata. Väga oluline on kehtestada kõigile arusaadavad reeglid valla- või linna lehes oma informatsiooni või arvamuse esitamise kohta ja neid ka järgida. Siis ehk on ka valimiseelsed lehed avatud kõigile kandideerijatele ja ei kajastata ainult võimulolijate tegevusi.

Järjest olulisemaks muutuvad infokanalitena omavalitsuste koduleheküljed internetis. Nende ülesanne on juba oluliselt laiem kui valla-ja linnalehtedel. Lisaks info edastamisele täidavad nad omavalitsust tutvustavat ja mainet kujundavat rolli. Siinkohal peab kohe ütlema, et mõlema funktsiooni täitmisega ei tulda täna enamusel juhtudest veel hästi toime. Eelkõige on siin põhjus selles, et vastupidiselt valla-ja linnalehtedele ei ole veebilehtedel oma toimetajat ja info kogumine ning ülespanek on ebaregulaarne. Tänase elutempo juures vajavad meie inimesed aga informatsiooni kohe ja praegu ning sageli vajasid seda juba eile. Järvamaa on nende maakondade hulgas, kus omavalitsused on koostööd suutnud luua ja arendada infoportaali. Järvamaa infoportaalis külastatavuse statistika näitab, et tegemist on loetava väljaandega ning ainult rumal jätab selle võimalused kasutamata. Siiski on palju neid omavalitsusi, kes portaali võimalusi ei kasuta või teevad seda väga harva. Vaadates infoportaali uudisterubriiki, võite seda ise jälgida. Siinkohal on hea meelde tuletada, et Järvamaa infoportaal on avatud kõigile järvakatele.

Kohaliku meedia võimaluste kasutamine on samuti ülioluline. Järvamaa inimeste informeerimisel teevad head tööd Järva Teataja ja Kuma raadio. Raske on ülehinnata Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendipunkti panust Järvamaal toimuva kajastamisel. Rääkides ajakirjanikega kurdavad nad, et info ei jõua nendeni sageli õigeaegselt, ning ka seda, et kohalikud poliitikud ja ametnikud võiksid aktiivsemalt tõstatada probleeme ning neid analüüsida. Siinkohal tuleb ajakirjanikega nõustuda.

Loodan väga, et kohalikud volikogud ja valitsused seda teemat arutavad ja teevad vajalikud ümberkorraldused. Tänane kriitika ei kehti muidugi ainult meie kohalike omavalitsuste kohta. Mida me kuuleme või näeme kohalike riigiasutuste tegevusest või omavalitsuste ühisasutuste tööst? Kõigil meil on vaja selle osas rohkem tööd teha – järvakad peavad olema kõige informeeritumad ning meie kodumaakond meediamaastikul oluliselt nähtavam.

Koalitsioonikõnelustel ei tohi unustada rahva tahet

Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed järgmiseks neljaks aastaks on selleks korraks valitud. Ametlikud kinnitused selguvad juba mõne päeva pärast. Küll on aga alustatud koalitsiooniläbirääkimise erinevate osapoolte vahel. Tahan loota, et suures võimujaotuses ei unustata rahva tahet. Vastasel korral võidakse end järgmistel valimistel leida ebasoosingus. Näiteid leiame ka sellel korral, kui võrdleme eelmisi valimistulemusi. Siinkohal tahan tänada kõiki Järvamaa inimesi, kes käisid valimas. Iga kodaniku hääl on oluline ja seda mitte ainult valimiste päeval. Olge aktiivsed kaasa rääkimas ja nõudlikud otsuste tegemise protsessides. Keerulises majanduslikus olukorras on nii jätkavatel kui ka uutel valitsejatel rasked otsused ees. 2010. aasta eelarve ootab tegemist ja valikud saavad olema kaalutletumad kui kunagi varem. Ühes olen aga kindel, kõik valituks osutunud soovivad oma kodukohale parimat. Selle saavutamise teed on vaid erinevad nii ajas kui võimaluste poolest.

Täna omavalitsusjuhtide ees

Täna toimus JOL-i selle koosseisu viimane üldkoosolek ja mul oli võimalus tänada maakonna omavalitsusjuhte hea koostöö eest. Järvamaad on selle  eest igati põhjendatult esile tõstetud. Mitte ühelgi maakonnal ei ole vastu panna nii palju tõsiseid koostööprojekte kui meil. Kõigist neist ma muidugi rääkida ei jõudnud. Nimetasin vaid arengulepet, koguteose „Järvamaa“ väljaandmist ja tõstsin esile ERR Kesk-Eesti korrespondendipunkti tööd. Selle avamisest möödub varsti juba kaks aastat. Kõne pidasin üldkoosoleku pidulikus osas. Selle töine osa pani mind aga tõsiselt muretsema omavalitsuste liidu tuleviku pärast. Kuigi juhatus esitas järgmise aasta liikmemaksu suuruse eelnõu, otsustati, et liikmemaksu ei kinnitata. Kohati kostus lausa JOL-i tegevuse külmutamise mõtteid. Usun siiski, et  maakonna omavalitsuste pühapäeval valitavad koosseisud peavad omavalitsuste liitu tähtsaks. On ju rasketel aegadel koostöö palju olulisem kui headel.

Uudis Järvamaa infoportaalis.

Kohtumine Türi noortega

Kohtusin täna Türi noortega, kes külastasid maavalitsust tutvumaks alaealiste komisjoni tööga. Kuna teema oli tõsine, siis rääkisimegi tõsist juttu. Teemadeks olid lisaks alaealiste komisjonile veel ka erikoolid, internetiohud jms. Noored külastasid maavalitsuse alaealiste komisjoni kuriteoennetusliku projekti raames.

Jätkub regionaliseerumine

Nagu varem kirjutasin, oli maavanemate nõupidamisel (13.oktoobril) päevakorras bussiliikluse korraldamise tulevik. Maakondliku ühistranspordi korraldus on täna killustatud ja seda tehakse erinevates maakondades erinevalt. Probleeme on mitmeid, aga lahendust nähakse, nagu viimasel aja kombeks, regionaalses korralduses. Kava kohaselt hakkavad bussiliiklust  tulevikus korraldama Maanteeameti regionaalsed keskused. Järvamaa kuulub Ida Regionaalse maanteeameti alla ja seega hakatakse meie bussiliiklust korraldama Rakverest. Ühe alternatiivina on pakutud küll ka maakondadevaheliste ühistranspordikeskuste loomist, aga seda ei võta ka pakkujad eriti tõsiselt.

Vaata eelnevat sissekannet bussiliikluse teemal

Täiskasvanud õppija nädala sai läbi

8. oktoobril lõpetati Imaveres Eesti Piimandusmuuseumis täiskasvanud õppija nädalat ja tänati tublimaid. Siinkohal esitan need mõtted, mida ütlesin Imaveres:"Loodan, et paljud meist mõtlesid täiskasvanud õppija  nädala ajal oma haridusteele ja sellele, mida oleks pidanud teisiti tegema või ka sellele kuidas ja mida õppida juba täna. Paljude jaoks on selle küsimuse püstitanud majandussurutis – seni õpitud erialal on töö otsas, mis saab edasi? See on aga juba sundseis. Sellepärast ongi paremas seisus need inimesed, kes ennast pidevalt täiendavad ja oskavad sellepärast õigel ajal teha vajalikke muudatusi. Just pidev enesetäiendamine annab kindlustunde oma eluga edasi minna ja uusi väljakutseid vastu võtta.

Inimeste valmisolek õppida ja ennast täiendada on täna väga suur. Sellepärast peaksid kõik, kellest see sõltub, tegema jõupingutusi ümberõppe kättesaadavuse oluliseks suurendamiseks. Järvamaa inimestel on mitmeid kohti, kus uusi teadmisi omandada ja seniseid täiendada. Nende hulgas Järvamaa Kutsehariduskeskus, Tartu Ülikooli Türi kolledž, Mainori kõrgkool. Koolitusi korraldavad veel ka mitmed teised organisatsioonid. Kõigil neil tuleb teha kõvasti tööd, et leida koolitamiseks just need erialad, mida vajatakse täna ja ka homme. Siin aitab pidev kontakt ettevõtjatega ja majanduses toimuva analüüsimine. Paindlikkus ja innovatiivsus peavad täna iseloomustama täiendkoolitust. Oli ju ka käesoleva aasta täiskasvanud õppija nädala motoks „Innovatsioon ja loovus”.

Pean täna kahjuks ütlema ka seda, et Järvamaal ei ole viimastel aastatel Täiskasvanud õppija nädal saanud piisavalt tähelepanu ja kajastamist. Veel on mul kahju, et täna ei ole põhjust välja anda koolitussõbralikuma omavalitsuse tunnustust – kandidaate ei esitatud. Loodan, et üheskoos suudame leida selle põhjused ja tuleval aastal korraldame täiskasvanud õppija nädalat juba paremini. Ikka Järvamaa heas koostöövaimus! Õnnitlen kõiki neid, kes täna tunnustuse osaliseks saavad. Soovin, et järvakad saavad innustust tublimate eeskujust ja asuvad õppima või ennast täiendama, et olla edaspidi hoopis paremini valmis muutusteks.

Täna lastekodu sünnipäeval

Järvamaa Lasteabikeskus tähistab oma 10. aastapäeva. Igapäevases kõnepruugis räägime siiski lastekodust. Lastekodu on ilusam sõna, kui asutuse ametlik nimi, sest selles sisaldub sõna kodu. Kodu tähendab meie jaoks hoolivust, turvalisust, armastust, kindlust, soojust. Samuti tähendab see ema, isa, õde venda, vanaema, vanaisa.

Siinse kodu lapsed on erinevatel põhjustel enne siia sattumist kodutundest ilma jäetud. Asenduskodu oma inimestega püüab seda siin kõige paremal moel asendada nendele haiget saanud lastele päriskodu. Lastekodu töötajatel lasub väga suur vastutus, suurem kui lastevanematel. Sest iga siinse lapse pisimgi kõrvalsamm leiab kogukonnas suuremat tähelepanu ja pahatihti ka hukkamõistu.

Tänasin kõiki lastekodu töötajaid ning soovisin neile jätkuvalt sooja südant ja hoolivust oma hoolealuste kasvatamisel ja õpetamisel. Rõõm oli mitmele neist üle anda  maavalitsuse autasud.

Muutused kriisireguleerimises

Täna osalesin Lääne-Eesti regionaalse kriiskomisjoni koosolekul Pärnus. Suvel jõustunud hädaolukorra seadus muutis oluliselt hädaolukorraks valmistumise ja hädaolukorra lahendamise korda. Kui varem toimis igas maakonnas kriiskomisjon, mida juhtis maavanem, siis nüüd on selleks moodustatud regionaalne komisjon. Lisaks sellele moodustatakse kriiskomisjonid ka omavalitsustes. Selles osas on meie maakond heas seisus, kuna meil omavalitsuste kriiskomisjonid juba toimivad. Täna oli esimene kohtumine ja päevakorras olid üldised küsimused. Leppisime kokku, et järgmine koosolek toimub detsembris Järva maavalitsuses.

Kriisveeb

Järvamaa ühistranspordi korraldus on heades kätes

Järgmisel nädalal toimuva maavanemate nõupidamise ettevalmistamiseks kohtusin Järvamaa Ühistranspordi Keskuse (JÜTK) juhi Harri Lepametsaga. Maavanemate nõupidamisel räägitakse sellest, kuidas peaks tulevikus ühistransporti korraldama. Enamuses maakondadest teevad seda maavalitsused. Järvamaal, Harjumaal ja Jõgevamaal on aga loodud ühistranspordi keskused. Kõige kauem on töötanud just meie keskus – peaaegu üheksa aastat. Sain veekord kinnitust, et JÜTKi- asutamine oli õige. Tänu sellele osalevad omavalitsused ühistranspordi korraldamisel, keskus korraldab ka õpilastransporti ja raha liikumisel on silm peal, sest JÜTK korraldab ka piletimüüki. Eeliseid võib välja tuua veelgi. JÜTK on palju teinud piletitulu suurendamiseks, bussidesse on paigaldatud juhi tööd jälgivad veebikaamerad. Igatahes julgen nõupidamisel soovitada, et  ühistranspordi keskused loodaks ka teistes maakondades.

Pildid on pärit 2000. aasta novembrist kui kirjutati alla JÜTK-i asutamislepingule.

Teine tööpäev - sünnipäev ja palju uut informatsiooni

Sünnipäev tuleb igal aastal vääramatult ja õnnitlejad samuti :) Päeva jooksul sain palju uut informatsiooni lahendamist ootavate küsimuste kohta. Kiireloomulisena vajab lahendust Mäo reisiterminali maa küsimus. Hoone ehitamiseks on omavalitsused esitanud ühisprojekti ja taotlevad vahendeid KOIT kavast. Hiljuti Siseministeeriumile esitatu pingereas on projekt esimene. Päev lõppes osalemisega renoveeritud Koigi mõisahoone avamisel. Töistest asjadest aga juba uutes sissekannetes.

Esimene tööpäev Järva maavanemana

Maavalitsuse inimesed võtsid mind vastu hästi ja südamlikult. Enamusega neist olen koos töötanud, olles Järvamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor ja hiljem maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja. Esimesed külalised olid Tartu Ülikoolist. Professor Toomas Tenno ja Türi kolledži arendusjuht Elle Raudsepp tutvustasid äsja rahastamisotsuse saanud projekti, mis on suunatud avastusõppe rakendamisele. Järva maavalitsus on projekti kaasatud partnerina. Loe lähemalt. Tore oli alustada tööd hingelähedase teema käsitlemisega.  Pilte (taas-)kohtumisest maavalitsuse maja inimestega on ka Picasa veebialbumis