Kutsusin ministri külla

Tegin täna oma kirjalikus pöördumises siseministrile ettepaneku külastada Järvamaa päästekomandosid ning tutvuda ka vabatahtlike päästjate olukorra ja võimalustega maakonnas. Pöördumise ajendiks oli viimasel ajal ajakirjanduses tõstatatud teema, milles räägitakse Siseministeeriumi ja Päästeameti kavast analüüsida 28 päästekomandot ja teha otsused nende edasise saatuse kohta. Nende seas on nimetatud ära ka Koeru päästekomando.

Murega Koeru päästekomando võimaliku sulgemise osas on minu poole pöördunud Järvamaa omavalitsusjuhid ning Koeru piirkonna ettevõtete ja asutuste juhid. Ametlikult pole maavanemaid päästekomandode võimalikust liitmisest või nende üleandmisest vabatahtlikele teavitatud, samuti pole neil teemadel juttu olnud regionaalses kriisikomisjonis.

Leian, et Koeru piirkonnast päästekomando komando kaotamine annaks suure löögi kohalike turvatundele ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Päästeameti poolt on põhilisteks kriteeriumiteks päästekomandode olukorra analüüsil võetud elanike arv piirkonnas ja naaberkomandode väljakutsele reageerimise aeg. Mulle tundub, et piisavalt ei ole arvestatud võimalike riskidega ja teede olukorraga eriti talvisel ajal.

Koeru päästekomando väljasõidupiirkonda jääb seisuga 01.01.2011 4677 elanikku. Koeru alevikus asub 200 kohaline Koeru Hooldekeskus, mille klientideks on vanurid ning füüsilise ning vaimse puudega inimesed. Paljud neist on lamajad. Maakonna riskianalüüs näitab, et nimetatud hooldekeskus on kõige kõrgema riskiastmega objekt Järva maakonnas lisaks Tallinna-Tartu maanteele. Piirkonnas asub kaks gümnaasiumi, üks põhikool ja 4 lasteaeda. Koeru komando piirkonnas asuvad suured ettevõtted sh puidutööstused, piirkonda läbib Piibe maantee.

Naaberkomandod jõuavad Koeru alevikku arvestuste kohaselt 27- 30 minutiga, seda kindlasti aga mitte talvisel ajal. Möödunud talvede kogemus näitab, et Mäeküla-Koeru tee läbitavusega on olnud suuri probleeme. Talviste teeolude teemat ei ole senistes analüüsides arvesse võetud. Teame, et Eestis on olnud kurbi näiteid tulekahjude korral hoolekandeasutustes. Võimaliku õnnetuse korral Koeru Hooldekeskuses on aga sealsete hoolealuste koosseisu silmas pidades ajafaktor ülioluline.

Järvamaa päästekomandode asukohtade valikul on juba algselt arvestatud nii ajafaktorit kui ka võimalikke riske. Kahjuks ei ole riigi poolt suudetud kõiki komandosid rahastada mahus, mis tagaks komandode pideva elupäästevõimekuse. See aga ei tohiks olla aluseks päästekomandode sulgemisotsuse tegemisel.

Järvamaal on olemas näide Imaverest, kus peale riikliku komando kaotamist püüti seda asendada vabatahtlikuga. Kahjuks seda ei tekkinud, kuna elukutselised päästjad leidsid endale uued töökohad ning teisi entusiaste ei leidunud. Oleme Järvamaal seni igati toetanud vabatahtlike komandode teket. Kuid need saavad tekkida vaid kodanike endi omaalgatusel ja soovil. Vabatahtlike roll saab kasvada eelkõige ennetustöös, kuid nad ei suuda asendada kutselisi päästekomandosid.

Loodan väga, et Päästeameti poolt tehtav analüüs arvestab lisaks ka regionaalseid vajadusi ning eripärasid ning kodanike turvatunne saab taastatud.

Pildil: Koeru päästekomando tähistas eelmise aasta septembris 15. sünnipäeva

Järvamaa ohutuspäev – vajalik ja kasulik (lisatud pildid ja video)

21. augustil toimunud Järvamaa ohutuspäeva külastajate hulgas andsid tooni erinevas vanuses lapsed. See on tore, sest vajavad just nemad kõige enam teadmisi ohutust käitumisest, ohtude vältimisest ja tegutsemisest ohuolukorras. Ning on ju hästi teada, et nad ei jäta üldiselt kasutamata võimalust ka oma vanemaid õpetada ja vajadusel korrale kutsuda.

Aitäh korraldajatele ja kindlasti kohtume järgmisel aastal uuesti!

Mäo – Avatud Uks Südamesse!

Niisuguse visiooniga lõppes Niras Eesti aktsiaseltsi esindajate poolt 18. augustil toimunud  Mäo arengu  töögrupi ja maaomanike koosolekul peetud ettekanne „Kuidas luua ja turundada multifunktsionaalset tõmbekeskust?„ Räägiti Mäo kui tõmbekeskuse loomise ja väljatöötamise eeldustest ning võimalustest,  erinevate maaomanike ja huvigruppide ühise eesmärgi loomisest; avaliku võimu, infrastruktuuriettevõtete ja arendajate koostööperspektiivist jpm. Muljetavaldav oli firma seniste arendusprojektide loetelu. Mis aga kõige olulisem – nad usuvad Mäo arenguvõimalusi ja  on valmis piirkonna arendamisega tegelema. Selle eelduseks peavad nad aga maaomanike koostööd, et läbirääkimisteks oleks üks partner. Sellepärast oli üheks aruteluteemaks maaomanike poolt  mittetulundusühingu loomine. Arutelu käigus jõuti siiski järeldusele, et õigem on ühineda juba tegutseva mittetulundusühinguga Mäo Keskus.  Hea algus koostööle arendusfirmaga on seega tehtud. Nüüd tuleb samm-sammult edasi minna.

Juba 14. septembril külastavad Mäo arengu töögrupi liikmed ja maaomanikud Mõigu Tehnoparki. 

Tänusõnad

19.augustil tänasin  tublisid Järvamaa inimesi seoses Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevaga vastuvõtuga Väätsa mõisapargis. Tänan kõiki, kes selle korraldamisse oma panuse andsid. Erilised tänusõnad taasiseseisvumisaja endistele maavanematele Arvo Sarapuule, Theo Aasale ja Üllar Vahtramäele meenutuste eest. Väätsa kooli ja vallavalitsust tänan meie võõrustamise eest kaunis mõisapargis. Noori muusikuid Mikk Dedet, Kuldar Schütsi ja Kristjan Mazurtšaki meeleoluka kontserdi eest ning Türi Kevade kohviku peret kauni ja maitsva peolaua eest.

Siinkohal meenutuseks videoklipid vastuvõtust

Kõne Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva vastuvõtul Väätsal

Head külalised, tere tulemast Väätsa äsjarenoveeritud mõisahoonesse ja kaunisse mõisaparki, et üheskoos meenutada kahekümne aasta taguseid sündmusi, mil Eesti kuulutas end taas iseseisvaks riigiks.

Tänasteks kutsutud külalisteks on erinevate põlvkondade esindajad: kõigepealt need, kes olid 20 aastat tagasi tõsised tegijad ning kellel oli olemas suur kogemustepagas ja elutarkus, teiseks tollane noorem põlvkond, kel oli küll vähem teadmisi ja oskusi, aga suur tahtmine elada vabas ja demokraatlikus riigis ning anda oma jõu ja noorusliku uljusega panus parema tuleviku kindlustamiseks, ning kolmandaks noored, kes sündisid juba taasiseseisvunud Eestis ning on austanud oma riiki sellega, et on olnud oma põhitöös, õppimises, nii tublid, et nende teadmisi hinnati Järvamaa keskkoolide ja gümnaasiumite lõpetamisel kuld- ja hõbemedaliga.

  

Paljud meie arvamusliidrid on kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti taasiseseisvumispäeva ehk 20. augustit ei pea sugugi meeles pidama üksnes aulates tõsiseid kõnesid kuulates või monumentide juurde pärgi asetades, vaid pigem koos heade kaaslastega teed vabadusele meenutades ja võimalike tulevikuarengute üle arutledes.

Kas oleme selle kahekümne aasta jooksul oma riigi ehitanud selliseks, et meie inimesed tunneksid end arenenud demokraatliku riigi kodanikena, kel on tulevik, unistused, võimalused? 

Tänu demokraatlikule riigile omaste põhimõtete järgimisele ja erinevate jõudude heale koostööle suudeti 1991. aastal ilma vägivalla ja ohvriteta taastada iseseisvus. Tänaseks meie hulgast lahkunud Ants Paju kinnitas alati, et taasiseseisvumispäev ei ole midagi määratlematult kauget, vaid tuleb uhkusega öelda, et TEGIME ÄRA, tegime oma riigi. See on vaieldamatult märkimisväärne saavutus, mille üle võime uhked olla nii täna kui ka tulevikus. Ometi on küllaltki paljude meie riigi kodanike ootused vaid 20-aastase riigi suhtes ülemäära kõrged. Heaoluühiskonna ülesehitamine nõuab eelkõige vaeva, aga ka aega. Selleks on vaja rohkem tolerantsust, mõistmist, isiklikku panustamist ja usku.

20. augusti hilisõhtul 20 aastat tagasi suudeti Eesti Ülemnõukogus leida kompromiss kahe rahvaliikumise, Rahvarinde ja kodanike komiteede vahel ja 69 poolthäälega vastu võtta otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, millega otsustati kinnitada Eesti vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle ajaloolise otsuse tegemisel osalesid kolm Järvamaa meest: Ants Käärma, Uno Ugandi ja Alar Maarend. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks otsustati Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi viia 1992. aasta jooksul läbi Eesti Vabariigi parlamendivalimised.   

Mis seal siis ikka nii keerulist, võib täna küsida. Ei midagi muud, kui vaid see, et tegutseti olukorras, kus eelmisel ööl ja samal päeval Pihkvast saabunud Vene dessantväelaste kolonn, suundudes piki Tartu – Tallinn maanteed, oli selleks ajaks jõudnud Tondi kasarmutesse. Kindlasti on meil paljudel meeles ärev ja hirmutav pilt  rasketest Vene tankidest, mis läbisid ka meie maakonna. Nädalateks jäi toimunut meenutama meie põhimaantee ääred ja kraavid - millegipärast olid paljud sõjamasinad teelt välja sõitnud ja sinna sügavad jäljed jätnud. Tuli see sõdurite väsimusest või ei tahtnudki nad liiga kiiresti sihtpunkti jõuda?

Arvan, et Eesti taasiseseisvumispäev on iga aastaga järjest enam muutumas eesti rahva tähtpäevaks, millesse suhtutakse rõõmsalt. Ja enamasti on ikka saatjaks laul. Olgu need siis öölaulupeod, ühtelaulmised või muu, aga igatahes selle vahendiga, mida meie rahvas kõige paremini valdab – OMA VABADUSE LAULUGA.

Peame tõdema, et Eesti Vabariik on aastal 2011 oma taasiseseisvusega jõudnud päris kaugele. Me edeneme üldiselt hästi. Muidugi on meil tagasilööke ja uut rekordit iga päev ei sünni. Edu tagavad alati konkreetsed inimesed – nende tahe, kirg, panustamine ja muidugi ka ümbritsev keskkond. Eesti on vajanud ja vajab pühendunud inimesi. Nende tõttu asjad muutuvadki. Ja ikka paremaks.

Tänane Eesti ei vaja vastandamist. Vajame hoopis rohkem mõistvust, vastutustunnet ja sotsiaalselt tundlikku pilku riigiasjade ajamisel. Vajame koosmeelt mõttekaaslaste vahel. Ühiskonna sisemist tugevust ja stabiilsust näitab siiski laialdasem solidaarsus, võime mõista ning austada kõikide inimeste vajadusi ja võimalusi.

Kakskümmend aastat on liiga lühike aeg, et erapooletult hinnata kõike, mis sündinud ja sünnib. Ajaline distants ei võimalda veel anda ajaloolist hinnangut üksikisikute tegudele või argiotsuste detailidele. Aga on ühemõtteliselt selge, et otsus, mille eesti rahvas 20 aastat tagasi langetas, oli õige ja ainuvõimalik. Me kasutasime oma võimaluse, võtsime endale kohustused ja vastutuse.

Soovin teile kõigile homseks head taasiseseisvuspäeva ja tänaseks mõnusat siinviibimist!

Pildid vastuvõtust 1
Pildid vastuvõtust 2

Suvistest kohtumistest (pildid ja video)

Suvepuhkuseaegseid kohtumisi on tore meenutada. Neid oli mitmeid, paljudes Järvamaa paikades. Eriti meeldejäävad on kindlasti kohtumised külades. Olgu siinkohal meenutuseks mõned pildid ja videoklipp. Ja suvi pole veel läbi!

Külade kokkutulek Salutagusel 16. juulil

Pildid Järvamaa – Eesti südamaa lehel Facebookis

Merja küla kokkutulek 9. juulil

Pildid Järvamaa – Eesti südamaalehel Facebookis