Kõne emadepäeva kontserdil Koerus 11.mail 2012

Emadepäeva kontserdil Koerus kuulutati välja Järvamaa aasta ema 2012. 

Järvamaa aasta ema 2012 on kaheksa lapse ema Ülle Pent (pildil), kes elab Türi vallas Mäeküla  külas. 

 

Armsad emad! Head kohalviibijad!

Kauni kevade hakul, maikuu teisel pühapäeval on saanud paljudes maades ilusaks tavaks tähistada emadepäeva. Nii ka meil siin, armsal Eestimaal. Emadepäev - see on avatud südamete päev. Selles on armastust ja andestamist, lootust, usku ja taasleidmist.

Emadepäev on meile kõigile tähenduslik ja ühtaegu eriline püha. Meil kõigil on ema. Meil kõigil on hea ema.

Emaks ei sünnita vaid kasvatakse ja kujunetakse. Parimaks eeskujuks on tavaliselt just oma ema. Hea ema on valmis laste sündides isikuna taanduma, on valmis palju endast ära andma, sest keskmesse tõusevad lapse vajadused. Ema armastus lapse vastu on tingimusteta. Lastena oskame seda pühendumist hinnata küll alles täiskasvanutena, kuid ema jaoks on see kõik nii loomulik ja enesestmõistetav lapse sünnihetkest alates.

“Kodu, see ei ole koda millel aken uks.

Ilma kodutundeta me jääme kodutuks.”

(J. Viiding)

Ema on kodutunde ja kodusoojuse looja. Kodu annab turvalisuse, kindla elurütmi ja väärtushinnangud. Kodust alguse saanud veendumusi pole hiljem lihtne muuta või murda. Põlvest põlve edasiantud käitumismustrid jäävad korduma. Märkamatult kanname me oma ema kogu aeg endas - nad elavad meis ja meie tegudes edasi.

Kodust algab kultuur. Kuid elu üldine areng kipub tihti kodu kõrvale jätma, tormab sellest mööda. Välisel hiilgusel on maagiline võime ja kodude sisemus jääb tähelepanuta. Ja nii võib juhtudagi, et meil on justkui kaks maailma, kaks erinevat toimimist, kaks erinevat suhtumist.

On hea meel tõdeda, et järjest enam tõusevad Eesti ühiskonnas uuesti esile vaimsed väärtused ja hakatakse hindama ema rolli väärtuste kandjana. Ema on perekonna huvide esindaja ühiskonnas! Nõukogude ajal loodud kuvand naisest kui sotsialistliku töö kangelasest, on jäänud ajahõlma. Tegemine on küll tähtis, kuid tuleb võtta aega ka olemiseks - emana olemiseks!

Materiaalse heaolu nimel tegutsedes oleme jätnud vähe aega selleks, et vanemate ja vanavanemate mõtted pealekasvava põlvkonnani viia. Täiskasvanutel pole raske lastest aru saada, kuna nad ise on lapsed olnud. Lastel on aga raske vanemate käitumist  mõista, kuna puuduvad kogemused. Lapsed ootavad seletust, ootavad mõistmist, andestust, tuge ja tunnustust.  Kodu peaks olema kui kindlus, kus sind alati tingimusteta armastatakse.

Mida rohkem on peres armastust, seda tihedam on side inimeste vahel. Armastuse kaudu saab siluda kõik vastuolud. Eesti kodus on traditsiooniliselt elanud  koos mitu põlvkonda. Erinevatest asjaoludest tingituna toimib selline peremudel ka tänasel päeval, kuid paraku suhteliselt harva. See tugev seos annab kokkukuuluvustunde, millest sünnib usk iseendasse. Peres õpid tajuma piire ning seda, kuidas üle piiri minek teisi mõjutab. Õpid tunnetama vaimset ühisosa ning  mõtte kandumist teiseni ilma sõnu lausumatagi.  Emaarmastuses peitub enneolematu vägi luua tervikut - ärgem vahetagem seda peenrahaks!

Austatud emad! Lõpetan Leelo Tungla luulereaga:

Enne, kui sain emaks

ei olnud kunagi tundnud seda soojust,

rõõmu,

armastust,

südamevalu,

imetlust

või rahulolu, mida emadus tekitab.

Ei teadnud, et võiksin nii palju tunda...

Enne, kui sain emaks!

Kaunist ja meeldejäävat emadepäeva! 

Mõned pildid kontserdist on Järvamaa Eesti Südamaa lehel Facebookis