teisipäev, 29. märts 2011

Inimesed ootavad meilt lahendusi

29.märtsil toimus maavalitsuses ümarlauakohtumine, millel arutasime Järvamaa talvises teehooldes talve jooksul ilmnenuid probleeme ja otsisime neile lahendusi. Nõupidamist ajendas kokku kutsuma ajalehes Järva Teataja tekkinud selleteemaline arutelu, mis täiesti arusaadavalt oli väga emotsionaalne ja probleeme tõstatav, aga ei pakkunud neile piisavalt lahendusi. Aga just lahendusi ootavad Järvamaa inimesed kõigilt asjaosalistest.  Kohal olid teehoolduse kõik osapooled ehk siis tellijapoolsed esindajad Maanteeametist ja tööde teostaja Järvamaal aktsiaseltsi Järva Teed juhataja Peep Õun. Lisaks nendele osalesid nõupidamisel omavalitsusjuhid, kelle korraldada on teehoole vallateedel ning ajakirjanikud, kes lõppeval talvel on pidanud sellel teemal palju kirjutama. Kohal oli ka ajalehes arutelu algatanud Arlet Palmiste.
Töises arutelus toodi välja mitmeid probleeme ja ka lahendusi praeguse olukorra parandamiseks. Olulise teemana tõusetus informatsiooni liikumise parandamine. Maanteeinfokeskuse infotelefon lühinumbriga 1510 töötab ööpäevaringselt ja sellel numbril on võimalik informeerida liiklusoludest või saada sellealast informatsiooni. Siiski on sellest vähe kasu liiklejal, kes saab küll teada anda, et ei pääse liikuma aga seda, millal tal abi loota on, ta sealt teada ei saa. Info liikumist tuleb parandada just maakonnasiseselt. Oma roll on selles eelkõige internetilehekülgedel ja kohalikul raadiol ning muidugi aktsiaseltsil Järva Teed.  Nagu nähtus inimeste kirjadest, ei olda sageli kursis sellega, kellele mõni konkreetne teelõik kuulub või kes seal lumetõrjet teeb. Ühel nõupidamisest osavõtjal oli selle jaoks tuua hea lahendus oma elukohast Harjumaalt – tema koduvalla leht avaldas teedeinfo majapidamiste lõikes ning koos vajalike telefoninumbritega.
Omavalitsusjuhid tõid mitmeid näiteid selle kohta, et vallateede operatiivsest lahtilükkamisest on vähe kasu, kui inimesed jõuavad seda teed mööda täistuisanud riigiteele ja jäävad siis toppama. Riigiteelt sõidab aga vallateel  lumetõrjet tegev traktor läbi ülestõstetud sahaga. Heas koostöös on aga võimalikud mõistuspärased lahendused.
Mitmed nõupidamisel osalejad tõdesid, et lumerohkete talvede jätkudes tuleb tõsiselt mõelda tehnika uuendamisele ja kasutusele võtta näiteks lumepuhurid. Karmistada on aga vaja ka nõudeid teede seisukorrale. See aga tähendab ka täiendavaid rahalisi vahendeid riigieelarvest. Loodan, et poliitikute arutelud toimuvad enne uut talve. Peame selleks hakkama valmistuma juba täna – selle mõttega, et see võib tulla veelgi karmim. 





Paide peaks üha enam võtma maakonna omavalitsuste liidrirolli

Esmapäeval tänasin endist Paide linnapead Kersti Sarapuud koostöö eest ja soovisin talle edu ja jõudu senisest veelgi kõrgemas ametis jätkamiseks. Saab ju temast vastavalt kokkuleppele juba lähiajal Paide linnavolikogu esimees, ehk siis „linnapea ülemus“. Uuele linnapeale Kaido Ivaskile soovisin aga palju õnnestumisi linnapea ametis ning ka seda, et  tema juhtimisel võtaks Paide  üha enam maakonna omavalitsuste eestvedaja rolli. Sellest ja mitmetest teistest teemadest oli juttu ka õnnesoovidele järgnenud vestluses. 





reede, 25. märts 2011

Mälestushetk Murtud rukkilille mälestusmärgi juures

Igal aasta koguneme 25. märtsil, et meenutada selle päeva traagilisi sündmusi 1949. aastal kui üle 20 000 meie kaasmaalast kisti oma kodudest ja saadeti tuhandete kilomeetrite taha, Siberisse,  „asumisele igaveseks ajaks“, nagu oli kirjas võõrvõimude poolt tehtud otsuses.  Valdavalt langesid vägivalla ohvriks naised, lapsed ja vanainimesed. Paljud ei näinud oma kodumaad enam iialgi,  paljud kaotasid jäädavalt tervise, perekonna ja kodu.  Mõtleme täna neile ja mälestame neid. Aga mõtleme ka tänasele päevale, kasvavale põlvkonnale, neile, kes on sündinud juba taas iseseisvas Eestis. Just neile peame edasi andma selle kurva mälestuse. Aga ka õppetunni, kui tähtis on hoida demokraatlikke väärtusi, hoida vaba Eesti riiki. Just sellepärast tuleme kokku ka aasta pärast 25.märtsil. Sest peame mäletama.