Tegin täna oma kirjalikus pöördumises siseministrile ettepaneku külastada Järvamaa päästekomandosid ning tutvuda ka vabatahtlike päästjate olukorra ja võimalustega maakonnas. Pöördumise ajendiks oli viimasel ajal ajakirjanduses tõstatatud teema, milles räägitakse Siseministeeriumi ja Päästeameti kavast analüüsida 28 päästekomandot ja teha otsused nende edasise saatuse kohta. Nende seas on nimetatud ära ka Koeru päästekomando.
Murega Koeru päästekomando võimaliku sulgemise osas on minu poole pöördunud Järvamaa omavalitsusjuhid ning Koeru piirkonna ettevõtete ja asutuste juhid. Ametlikult pole maavanemaid päästekomandode võimalikust liitmisest või nende üleandmisest vabatahtlikele teavitatud, samuti pole neil teemadel juttu olnud regionaalses kriisikomisjonis.
Leian, et Koeru piirkonnast päästekomando komando kaotamine annaks suure löögi kohalike turvatundele ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Päästeameti poolt on põhilisteks kriteeriumiteks päästekomandode olukorra analüüsil võetud elanike arv piirkonnas ja naaberkomandode väljakutsele reageerimise aeg. Mulle tundub, et piisavalt ei ole arvestatud võimalike riskidega ja teede olukorraga eriti talvisel ajal.
Koeru päästekomando väljasõidupiirkonda jääb seisuga 01.01.2011 4677 elanikku. Koeru alevikus asub 200 kohaline Koeru Hooldekeskus, mille klientideks on vanurid ning füüsilise ning vaimse puudega inimesed. Paljud neist on lamajad. Maakonna riskianalüüs näitab, et nimetatud hooldekeskus on kõige kõrgema riskiastmega objekt Järva maakonnas lisaks Tallinna-Tartu maanteele. Piirkonnas asub kaks gümnaasiumi, üks põhikool ja 4 lasteaeda. Koeru komando piirkonnas asuvad suured ettevõtted sh puidutööstused, piirkonda läbib Piibe maantee.
Naaberkomandod jõuavad Koeru alevikku arvestuste kohaselt 27- 30 minutiga, seda kindlasti aga mitte talvisel ajal. Möödunud talvede kogemus näitab, et Mäeküla-Koeru tee läbitavusega on olnud suuri probleeme. Talviste teeolude teemat ei ole senistes analüüsides arvesse võetud. Teame, et Eestis on olnud kurbi näiteid tulekahjude korral hoolekandeasutustes. Võimaliku õnnetuse korral Koeru Hooldekeskuses on aga sealsete hoolealuste koosseisu silmas pidades ajafaktor ülioluline.
Järvamaa päästekomandode asukohtade valikul on juba algselt arvestatud nii ajafaktorit kui ka võimalikke riske. Kahjuks ei ole riigi poolt suudetud kõiki komandosid rahastada mahus, mis tagaks komandode pideva elupäästevõimekuse. See aga ei tohiks olla aluseks päästekomandode sulgemisotsuse tegemisel.
Järvamaal on olemas näide Imaverest, kus peale riikliku komando kaotamist püüti seda asendada vabatahtlikuga. Kahjuks seda ei tekkinud, kuna elukutselised päästjad leidsid endale uued töökohad ning teisi entusiaste ei leidunud. Oleme Järvamaal seni igati toetanud vabatahtlike komandode teket. Kuid need saavad tekkida vaid kodanike endi omaalgatusel ja soovil. Vabatahtlike roll saab kasvada eelkõige ennetustöös, kuid nad ei suuda asendada kutselisi päästekomandosid.
Loodan väga, et Päästeameti poolt tehtav analüüs arvestab lisaks ka regionaalseid vajadusi ning eripärasid ning kodanike turvatunne saab taastatud.
Pildil: Koeru päästekomando tähistas eelmise aasta septembris 15. sünnipäeva
Pildil: Koeru päästekomando tähistas eelmise aasta septembris 15. sünnipäeva
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar