Alles see oli, kui helises viimane koolikell lõpetamaks 2010/2011. õppeaastat. Kellel käes klassitunnistus, kellel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus – nii astuti vastu suurele suvele.
Õpikud ja vihikud kiiresti tallele pandud, tundus, et ees on ootamas pikk-pikk suvi, millesse mahub palju sündmusi: laagrid, vanavanemate ja sõprade külastused, hommikuti kaua magamine, esimesed magusad maasikad otse peenralt ja palju vabadust. Kindlasti oli palju neidki, kes proovisid päris tööd teha.
Lasteaedade vanemate rühmade poisid-tüdrukud, olles oma tublide õpetajate käe all selgeks saanud tähed ja numbrid, pidasid lõpupidusid ning jäid suvepuhkusele hingevärinaga ootama sügist ja oma elu esimest koolipäeva.
Maakonna tuhatkond tublit rahvatantsijat, võimlejat ja koorilauljat veetis kuuma nädala Tallinna harjutusväljakutel ja lauluväljakul, millest sündis imekaunis, emotsionaalne ja kauaks meeldejääv XI noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm».
Suur aitäh kõikidele koori- ja tantsujuhtidele – olite oma kollektiivid nii hästi ette valmistanud, et läbides tiheda konkursisõela, oli suurele peole sõit kindel!
Kaua oodatud ja igatsetud suvepuhkuse lähenevast lõpust hakkasid aimu andma esimeste sügislillede õied, järjest punavamaks muutuvad pihlakobarad, puudesse pugevad kollased lehed… Ja nii olemegi taas alustamas uut, 2011/ 2012. õppeaastat.
Algav õppeaasta toob koolides kaasa olulisi muudatusi. 1. septembriks 2011 peavad koolid viima I, IV ja VII klasside õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekava uue riikliku õppekavaga kooskõlla.
Eelmisel õppeaastal tegutsesid õppeasutused selle nimel, et koostada riikliku õppekava alusel oma kooli õppekava. Olulisemad märksõnad, mis iseloomustavad uut riiklikku õppekava, on õpilaste koormuse vähendamine, aktiivsete õppemeetodite kasutamine õppeprotsessis, ainekavade lõimimine valdkonniti ja õppekava üldosaga, arvestades alusväärtusi, ainekavade eluläheduse suurendamine. Gümnaasiumiosas on suurenenud õpilaste valikuvõimalused: alates 2013. aastast peavad koolid pakkuma õpet vähemalt kolmel õppesuunal.
Kõik need muudatused on nõudnud ja nõuavad õpetajailt rohkem tööd, enesetäiendamist ja valmisolekut muudatusi ellu viia.
Eriti rõõmustav on, et uued õppekavad keskenduvad alusväärtustele. Kõik, mis juhtub meie koolide seinte vahel, peab olema kantud mõttest, kuidas kujundada noorte inimeste väärtushoiakuid ja -hinnanguid. On ju haridus pigem väärtushinnangute kui faktide omandamine.
Aasta-aastalt on Eesti riik suurendanud tähelepanu õpilaste hariduslike erivajadustega arvestamisele ning õpilaste reaalsele toetamisele.
Õpilaste abistamiseks rakendatud tugimeetmete tulemusel on viimaste aastate jooksul tuntavalt vähenenud väljalangevus üldhariduskoolidest. See on väga rõõmustav näitaja, mis peaks veelgi paranema uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise tulemusel.
Uuest õppeaastast jõustuvad hariduslike erivajadusega õpilaste õppekorraldusega seonduvad sätted – kõik selle nimel, et õpilaste erivajadused oleksid varakult märgatud ning oleks tagatud professionaalne abi ja toetus. Uue seaduse valgusel käsitletakse ka lapse erilist andekust haridusliku erivajadusena.
Põhimõtet laste individuaalsust märgata ja neid toetada rakendatakse juba alates lasteaiast. Nii toobki uus õppeaasta koolieelsetele lasteasutustele iga lapse koolivalmiduskaardi täitmise kohustuse. Dokument kajastab lapse arengu tulemusi riikliku õppekava läbimisel, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.
Erilist tähelepanu pööratakse mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele õppe toetamisele – vajadusel koostatakse lapsele individuaalne õppekava.
2011/2012. õppeaastal tuleb tahes-tahtmata taas kõne alla võtta Järvamaa koolivõrgu küsimus. Selle probleemiga tegelemist on ikka edasi lükatud, kuid tegelikkus – õpilaste arvu vähenemine – sunnib tegema ebapopulaarseid, vahel ka valusaid otsuseid.
Maakonna koolivõrgu arengukava koostamisel peab lähtuma nii hariduse kättesaadavusest kui ka selle kvaliteedist. Kohalikel omavalitsustel kooli pidajatena tuleb analüüsida, kas kodukoha kool täidab kõikide huvirühmade ootusi, kas sealt saadav haridus on konkurentsivõimeline.
Kõik otsustajad peaksid endalt küsima: kas põhikoolis, kus liitklassis õpivad VII–IX klasside õpilased, suudetakse anda kvaliteetset haridust, ning andma sellele ausa vastuse.
Meie eesmärk on tugev kodulähedane põhikool, kus õpe võib toimuda ka ainult esimesel ja teisel kooliastmel, ning vähemalt kolmel õppesuunal tegutsev gümnaasium, mille lõpetajad on võimelised tõrgeteta jätkama õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes, samas on nad ka valmis tööle asuma.
Armsad õppurid, väikesed ja suured!
On aeg alustada. Aeg jätta kõrvale suvised tegemised ning seada end teadmiste omandamise lainele. Teadmistepäevast alates saagu teie põhitööks õppimine. Võtke uude õppeaastasse kaasa eesti rahva vanasõna «Tööl on viha juur, aga magus vili».
Olge töökad, uudishimulikud ja teadmisjanused. Usaldage oma õpetajat – ta tahab teile parimat! Kuigi nüüdsest on teie põhitöö taas koolitarkust taga nõuda, leidke siiski aega ka sportida ja huvialadega tegelda. Olge aktiivsed ja avatud, et teist saaksid tulevased ühiskonnaelus kaasarääkijad – meie väikese riigi elu edasiviijad.
Lugupeetud lasteaia- ja kooliõpetajad!
Teie kätte on antud vastutus Eesti riigi homse päeva ees. Sellest, kuidas teie töö õnnestub, sõltub suurel määral, milliseks kujuneb tulevikus kogu Eesti ühiskond.
Te väärite oma töö eest austust, aga te väärite ka õiglast palka ja tingimusi, et olla hea õpetaja. Soovin, et uus õppeaasta tooks teile palju rõõmu ja õnnestumisi.
Head lastevanemad!
Teadmistepäev on tähtpäev, mis on ühtviisi tähtis nii emadele-isadele kui ka vanavanematele. Iga pere, kus on kooliealisi lapsi, seab end juba augustis koolilainele.
Ärgu teie huvi lõppegu kooliasjade ostmisega – teie laps vajab teid terve õppeaasta jooksul! Tundke huvi, kuidas lapsel koolis läheb, suhelge aktiivselt õpetajatega. Ainult koostöös ja ühistest väärtustest lähtuvalt suudate last kõige paremini toetada.
Ilusat ja tegusat algavat kooliaastat kõigile!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar