Artikkel ilmus ajalehes Järva Teataja 24. oktoobril
Kohaliku omavalitsuse valimised on läbi, valitud volikogud asuvad nimetama juhte ja kinnitama valitsusi. Ees on sihtide seadmine ja otsuste tegemine. Kas ja kuidas kuulevad volikogude-valitsuste tegevusest valla- ja linnakodanikud, kelle huvides neid otsuseid tegema hakatakse? Kuidas on valla- või linnakodanikel võimalus neis protsessides kaasa rääkida, oma arvamust avaldada? Loodan, et see küsimus on päevakorras igas maakonna omavalitsuses eriti tähtsana.
Oma ajaleht on kõigil Järvamaa omavalitsustel. Neid antakse välja erineva sageduse ja tiraažiga. Üldjuhul kajastavad nad valitsuse ja volikogu tegevust, omavalitsuste elu tähtsündmusi ning muid paikkonna inimeste jaoks olulisi teemasid. Arvestades ilmumissagedust, ei ole tegemist küll kõige operatiivsema infokanaliga. Kohaliku lehe väärtuseks on eelkõige see, et ta jõuab enamuseni valla või linna elanikest. Olen neid lehti võimalusel lugenud ja üldjuhul saanud sealt väärtuslikku informatsiooni, sest meie vallalehtede toimetajad teevad head tööd. Siiski on ka meil näiteid, kus kohalik leht on muutunud suuresti võimulolijate propagandakanaliks. Siin on vaja mõtteviisi muutust. Kohalik leht, nagu ka muud omavalitsuste infokanalid, peab eelkõige olema valla-ja linnakodanike teenistuses. Olen kuulnud väljendit „Kas me peame oma raha eest ennast sõimata laskma“, seda siis, kui omavalitsusele kuuluvas või tema osalusega infokanalis on ilmunud kriitiline lugu. Esiteks on tegemist omavalitsuse rahaga ja teiseks on alati ju võimalus kriitikale vastata. Väga oluline on kehtestada kõigile arusaadavad reeglid valla- või linna lehes oma informatsiooni või arvamuse esitamise kohta ja neid ka järgida. Siis ehk on ka valimiseelsed lehed avatud kõigile kandideerijatele ja ei kajastata ainult võimulolijate tegevusi.
Järjest olulisemaks muutuvad infokanalitena omavalitsuste koduleheküljed internetis. Nende ülesanne on juba oluliselt laiem kui valla-ja linnalehtedel. Lisaks info edastamisele täidavad nad omavalitsust tutvustavat ja mainet kujundavat rolli. Siinkohal peab kohe ütlema, et mõlema funktsiooni täitmisega ei tulda täna enamusel juhtudest veel hästi toime. Eelkõige on siin põhjus selles, et vastupidiselt valla-ja linnalehtedele ei ole veebilehtedel oma toimetajat ja info kogumine ning ülespanek on ebaregulaarne. Tänase elutempo juures vajavad meie inimesed aga informatsiooni kohe ja praegu ning sageli vajasid seda juba eile. Järvamaa on nende maakondade hulgas, kus omavalitsused on koostööd suutnud luua ja arendada infoportaali. Järvamaa infoportaalis külastatavuse statistika näitab, et tegemist on loetava väljaandega ning ainult rumal jätab selle võimalused kasutamata. Siiski on palju neid omavalitsusi, kes portaali võimalusi ei kasuta või teevad seda väga harva. Vaadates infoportaali uudisterubriiki, võite seda ise jälgida. Siinkohal on hea meelde tuletada, et Järvamaa infoportaal on avatud kõigile järvakatele.
Kohaliku meedia võimaluste kasutamine on samuti ülioluline. Järvamaa inimeste informeerimisel teevad head tööd Järva Teataja ja Kuma raadio. Raske on ülehinnata Eesti Rahvusringhäälingu Kesk-Eesti korrespondendipunkti panust Järvamaal toimuva kajastamisel. Rääkides ajakirjanikega kurdavad nad, et info ei jõua nendeni sageli õigeaegselt, ning ka seda, et kohalikud poliitikud ja ametnikud võiksid aktiivsemalt tõstatada probleeme ning neid analüüsida. Siinkohal tuleb ajakirjanikega nõustuda.
Loodan väga, et kohalikud volikogud ja valitsused seda teemat arutavad ja teevad vajalikud ümberkorraldused. Tänane kriitika ei kehti muidugi ainult meie kohalike omavalitsuste kohta. Mida me kuuleme või näeme kohalike riigiasutuste tegevusest või omavalitsuste ühisasutuste tööst? Kõigil meil on vaja selle osas rohkem tööd teha – järvakad peavad olema kõige informeeritumad ning meie kodumaakond meediamaastikul oluliselt nähtavam.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar