Artikkel Järva Teatajas 10.12.2009
Täna möödub kakskümmend aastat omavalitsusliku haldussüsteemi taasloomise algusest Eestis. 10. detsembril 1989 valitud esinduskogud, tollal veel küla-ja linnanõukogud, panid aluse tänastele omavalitsustele – valdadele ja linnadele ja asusid taastama Eesti oma riiki.
Toonased maakonnajuhid meenutavad, et algus ei olnud kerge. Puudus kogemus ja reaalne ettekujutus, mida me siis ikkagi tahame, kuhu peame välja jõudma. Kuigi innustudes laulvast revolutsioonist oli selge, et töö, mida tegema asutakse, toob lähemale unistust iseseisvast Eestist. Üks raskemaid ülesandeid oli leida õiged inimesed, kes asuksid kohalikku omavalitsust sõna otsese mõttes taas looma, üles ehitama. Juhid siiski leiti ja mitmed neist tegid seda tööd pikki aastaid. Rein Arjukese ja Kalju Kertsmik Albus, Udo Tomann Amblas, Jüri Ellram Imaveres, Rein Köster Järva-Jaanis, Heldur Henberg Kabalas, Üllar Vahtramäe Karedal, Heino Laimets ja Viktor Andrianov Koerus, Asta Kivi Koigis, Kaupo Tõruke Lehtses, Vello Tammer Oisus, Ülo Ansberg Paide vallas, Toomas Põldma ja Allan Alev Roosna-Allikul, Uudo Kalamann Türi vallas, Rein Toome ja Leo Voorel Väätsal, Jaan Rõuk Paides ja Theo Aasa Türil olid need inimesed, kelle juhtimisel alustati tänaste tugevate omavalitsuste loomist.
Alustati tuli toona peaaegu nullist. Kogu võim ja raha olid siis veel maakonna tasandil ning samuti äsjavalitud maavolikogu ja maavalitsus andsid suure osa sellest üle kohalikule tasandile. Tänase päeva jaoks omab aga erilist tähendust juba esimestel aastatel alguse saanud ühine arupidamine ja tegutsemine ning aastate jooksul arenenud koostöö ja traditsioonid. Kuigi jaotati võimu ja ülesandeid maakondlikult tasandilt kohalikule tasandile, tõdeti siiski, et nii mitmeidki tegevusi on otstarbekam teha ühiselt. Suur osa koostöö kujundamisel oli toonasel maavanemal Arvo Sarapuul ja tema juhitud maavalitsusel ning muidugi omavalitsusjuhtide asutatud vallavanemate ja linnapeade kogul, mida juhtisid Uudo Kalamann ja Üllar Vahtramäe. Nagu meenutavad asjaosalised, valitses toona hea ja üksteist toetav õhkkond. Olid ju kõik tegevused suunatud ühise lõpptulemuse saavutamisele, et Järvamaa inimeste elu-olu oleks võimalikult hästi korraldatud ning omavalitsused saaksid iseseisvamateks ja tugevaks.
Omavalitsuste kootöö jõudis uuele tasandile Järvamaa Omavalitsuste Liidu loomisega 1995. aastal. Just liidu eestvedamisel ning koostöös maavalitsusega loodi järgnevatel aastatel mitmed ühisasutused nagu AS Järvamaa Haigla, AS Väätsa prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Kesk-Eesti Noortekeskus, Järvamaa Arenduskeskus, Järva infoportaal, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Omavalitsuste liidul on aastate jooksul olnud väga suur osa Järvamaa traditsioonide hoidmisel ja arendamisel. Maavalitsuse koostööd omavalitsustega toetab alates 1997. aastast maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping ning koostööd maakonnas laiemalt Järvamaa arengulepe, mis on ainulaadsed kogu Eestis.
Tänase päeva mured on seotud eelkõige omavalitsuste liidu ja tema loodud ühisasutuste tulevikuga. Ühisasutused on omal ajal tehtud kindlate omavalitsuslike funktsioonide üleandmise eesmärgil või otseselt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nad täidavad oma eesmärki, oleme sellega harjunud ja võtame neid kui iseenesest mõistetavaid. Auku märkame alles siis, kui mõne neist likvideerime. Just nii juhtus aastaid tagasi Järvamaa Kultuurifondiga. Pean siiani selle asutuse kaotamist veaks.
Volikogudes on inimesed aastate jooksul vahetunud, samuti on vahetunud omavalitsusjuhid. Uutel tulijatel võtab aega, et hoomata maakonda kui tervikut ning näha iga üksiku omavalitsuse rolli selles. See võib olla mõistetav, kuna ühistegevusest saadav kasu ei ole alati koheselt rahaliselt mõõdetav. Seetõttu on vahel kuulda skeptilisi arvamusi üht või teist asutuse või ühistegevuse vajalikkusest.
Juba lähipäevil tuleb kokku Järvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek, et arutada ühe küsimusena liidu tuleva aasta eelarvet. Loodan väga, et omavalitsusjuhid, vaatamata raskustele kohalike eelarvete kokkupanemisel, arvestavad liidu kui koostöö organisatsiooni erilist rolli Järvamaa kogukonna jaoks ning suudavad ühistegevusse panustada piisavalt vahendeid. Täna on omavalitsuste liit pea ainsaks institutsiooniks, mis koos ühisasustustega hoiab kõigi järvakate jaoks olulisi väärtusi ning osutab kõigile vajalikke avalikke teenuseid. Veelgi olulisemaks saab tema roll aga lähiaastatel. Kui kakskümmend aastat tagasi toimus protsess, et omavalitsused võtsid üle maakonnatasandi ülesandeid, siis nüüd on selgelt näha vajadus vastupidise protsessi jätkamiseks. See on üheks arvestatavaks alternatiiviks valdade ühinemisele.
Väga loodan, et omavalitsuste liitu ühinenud omavalitsuste volikogud ja valitsused oskavad näha ühistegevuse kasu, suudavad kõrvale jätta erakonnapoliitika ja keskenduvad oma põhiülesande täitmisele, organiseerimaks kõigi jaoks kasulikku koostööd. Just koostöö on olnud meie Järvamaa omavalitsuste hea märk väljapoole. Organisatsiooni siseselt on seda aidanud hoida usaldus ja kokkulepetest kinnipidamine. Need põhimõtted on omavalitsuste koostöö aluseks olnud kakskümmend aastat tagasi ning on seda ka täna.
Toonased maakonnajuhid meenutavad, et algus ei olnud kerge. Puudus kogemus ja reaalne ettekujutus, mida me siis ikkagi tahame, kuhu peame välja jõudma. Kuigi innustudes laulvast revolutsioonist oli selge, et töö, mida tegema asutakse, toob lähemale unistust iseseisvast Eestist. Üks raskemaid ülesandeid oli leida õiged inimesed, kes asuksid kohalikku omavalitsust sõna otsese mõttes taas looma, üles ehitama. Juhid siiski leiti ja mitmed neist tegid seda tööd pikki aastaid. Rein Arjukese ja Kalju Kertsmik Albus, Udo Tomann Amblas, Jüri Ellram Imaveres, Rein Köster Järva-Jaanis, Heldur Henberg Kabalas, Üllar Vahtramäe Karedal, Heino Laimets ja Viktor Andrianov Koerus, Asta Kivi Koigis, Kaupo Tõruke Lehtses, Vello Tammer Oisus, Ülo Ansberg Paide vallas, Toomas Põldma ja Allan Alev Roosna-Allikul, Uudo Kalamann Türi vallas, Rein Toome ja Leo Voorel Väätsal, Jaan Rõuk Paides ja Theo Aasa Türil olid need inimesed, kelle juhtimisel alustati tänaste tugevate omavalitsuste loomist.
Alustati tuli toona peaaegu nullist. Kogu võim ja raha olid siis veel maakonna tasandil ning samuti äsjavalitud maavolikogu ja maavalitsus andsid suure osa sellest üle kohalikule tasandile. Tänase päeva jaoks omab aga erilist tähendust juba esimestel aastatel alguse saanud ühine arupidamine ja tegutsemine ning aastate jooksul arenenud koostöö ja traditsioonid. Kuigi jaotati võimu ja ülesandeid maakondlikult tasandilt kohalikule tasandile, tõdeti siiski, et nii mitmeidki tegevusi on otstarbekam teha ühiselt. Suur osa koostöö kujundamisel oli toonasel maavanemal Arvo Sarapuul ja tema juhitud maavalitsusel ning muidugi omavalitsusjuhtide asutatud vallavanemate ja linnapeade kogul, mida juhtisid Uudo Kalamann ja Üllar Vahtramäe. Nagu meenutavad asjaosalised, valitses toona hea ja üksteist toetav õhkkond. Olid ju kõik tegevused suunatud ühise lõpptulemuse saavutamisele, et Järvamaa inimeste elu-olu oleks võimalikult hästi korraldatud ning omavalitsused saaksid iseseisvamateks ja tugevaks.
Omavalitsuste kootöö jõudis uuele tasandile Järvamaa Omavalitsuste Liidu loomisega 1995. aastal. Just liidu eestvedamisel ning koostöös maavalitsusega loodi järgnevatel aastatel mitmed ühisasutused nagu AS Järvamaa Haigla, AS Väätsa prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus, Kesk-Eesti Noortekeskus, Järvamaa Arenduskeskus, Järva infoportaal, Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Omavalitsuste liidul on aastate jooksul olnud väga suur osa Järvamaa traditsioonide hoidmisel ja arendamisel. Maavalitsuse koostööd omavalitsustega toetab alates 1997. aastast maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping ning koostööd maakonnas laiemalt Järvamaa arengulepe, mis on ainulaadsed kogu Eestis.
Tänase päeva mured on seotud eelkõige omavalitsuste liidu ja tema loodud ühisasutuste tulevikuga. Ühisasutused on omal ajal tehtud kindlate omavalitsuslike funktsioonide üleandmise eesmärgil või otseselt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Nad täidavad oma eesmärki, oleme sellega harjunud ja võtame neid kui iseenesest mõistetavaid. Auku märkame alles siis, kui mõne neist likvideerime. Just nii juhtus aastaid tagasi Järvamaa Kultuurifondiga. Pean siiani selle asutuse kaotamist veaks.
Volikogudes on inimesed aastate jooksul vahetunud, samuti on vahetunud omavalitsusjuhid. Uutel tulijatel võtab aega, et hoomata maakonda kui tervikut ning näha iga üksiku omavalitsuse rolli selles. See võib olla mõistetav, kuna ühistegevusest saadav kasu ei ole alati koheselt rahaliselt mõõdetav. Seetõttu on vahel kuulda skeptilisi arvamusi üht või teist asutuse või ühistegevuse vajalikkusest.
Juba lähipäevil tuleb kokku Järvamaa Omavalitsuste Liidu üldkoosolek, et arutada ühe küsimusena liidu tuleva aasta eelarvet. Loodan väga, et omavalitsusjuhid, vaatamata raskustele kohalike eelarvete kokkupanemisel, arvestavad liidu kui koostöö organisatsiooni erilist rolli Järvamaa kogukonna jaoks ning suudavad ühistegevusse panustada piisavalt vahendeid. Täna on omavalitsuste liit pea ainsaks institutsiooniks, mis koos ühisasustustega hoiab kõigi järvakate jaoks olulisi väärtusi ning osutab kõigile vajalikke avalikke teenuseid. Veelgi olulisemaks saab tema roll aga lähiaastatel. Kui kakskümmend aastat tagasi toimus protsess, et omavalitsused võtsid üle maakonnatasandi ülesandeid, siis nüüd on selgelt näha vajadus vastupidise protsessi jätkamiseks. See on üheks arvestatavaks alternatiiviks valdade ühinemisele.
Väga loodan, et omavalitsuste liitu ühinenud omavalitsuste volikogud ja valitsused oskavad näha ühistegevuse kasu, suudavad kõrvale jätta erakonnapoliitika ja keskenduvad oma põhiülesande täitmisele, organiseerimaks kõigi jaoks kasulikku koostööd. Just koostöö on olnud meie Järvamaa omavalitsuste hea märk väljapoole. Organisatsiooni siseselt on seda aidanud hoida usaldus ja kokkulepetest kinnipidamine. Need põhimõtted on omavalitsuste koostöö aluseks olnud kakskümmend aastat tagasi ning on seda ka täna.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar