Järva maavanem Tiina Oraste

Süda-Eesti Sotsiaalkeskus on maakonna sotsiaaltöö süda

2012-01-17T15:35:00.002+02:00

Tänasel kohtumisel Süda-Eesti Sotsiaalkeskuses võisime tõdeda, et keskus on saanud tõeliseks maakonna sotsiaaltöö südameks. Aastate jooksul on projektitöö tulemusel toodud maakonda üle kuuesaja tuhande euro, mis on rakendatud maakonna inimeste paremaks toimetulekuks. Kuid raha ei ole ainus mõõde keskuse töö hindamiseks. Sealsed inimesed on osanud märgata just neid valupunkte, millega omavalitsused üksi ei suuda tegeleda ja andnud tuge ja lootust paljudele inimestele - keskuse poolt pakutavate teenuste nimekiri on muljetavaldav. Selles võib igaüks veenduda külastades keskuse kodulehekülge. http://www.sesok.ee/et

Kohtumisel rääkisime ka keskuse tulevikuplaanidest ja edasisest koostööst. Kaks aastat tagasi ütlesin nende uute ruumide avamisel, et „keskusel on ilus, südamlik nimi ja sotsiaaltööd saab teha ainult südamega, missioonitundega. Just nii töötavad inimesed Süda-Eesti sotsiaalkeskuses“. Täna on mul põhjust seda kindlasti korrata, öelda suur aitäh tehtu eest ja soovida jõudu käimasolevate projektide elluviimisel.

Uute töökohtade teema peab olema olulisim

2012-01-03T08:19:00.000+02:00

Rahvastikuregistri andmed näitavad, et Järvamaa elanike arv on aastaga vähenenud 497 inimese võrra ja maakonnas elab 1.jaanuari seisuga 33821 inimest. (Vt uudist) Rahvaarvu vähenemisel on oma osa olnud negatiivsel iibel, suurem osa sellest on siiski tingitud väljarändest. Võiksime ennast lohutada sellega, et enamvähem samasugune rahvaarvu vähenemine toimub pea kõigis Eesti maakondades, aga see ei tähenda, et me ei peaks püüdma seda tendentsi muuta. Kindlasti peame koostöös omavalitsustega otsima võimalusi uute töökohtade loomisele kaasaaitamiseks ja meie inimeste elukeskkonna jätkuvaks parandamiseks. Loodan, et töökohtade teema saab sel aastal olulisimaks ka Järvamaa Omavalitsuste Liidu ja Järvamaa Arenduskeskuse töös.

Paraku tähendab rahvaarvu vähenemine ka mitmete võimaluste vähenemist. Maksumaksjaid jääb vähemaks. Siiski peame uuel aastal üheskoos otsima parimaid lahendusi, et elu Eesti Südamaal ei hääbuks. Loodetavasti jätkub meil selleks alanud aastal tarkust, tahtmist ja head koostöövaimu. Seda soovin 2012. aastaks kõikidele järvamaalastele!

Südamaal tehakse häid asju heas koostöös

2011-12-16T20:16:00.001+02:00

Kõne ühisel jõuluvastuvõtul Järvamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse vastse eseimehe Aivo Prüsseliga 16. detsembril Türi Kultuurimajas. Pildid Järvamaa -Eesti Südamaa Facebookis

Austatud koosviibijad!

Aastale tagasi vaadates tuleb kindlasti alustada selle kõige olulisemast sündmusest – kahekümne aasta möödumisest Eesti taasiseseisvumisest. Meil oli põhjust tagasi vaadata, tunnustada inimesi tehtu eest ja vaadata ka tulevikku. Usun, et väljendan üldist arvamust, et Järvamaal kahekümne aasta jooksul Eesti riigi ja omavalitsuste ülesehitamiseks tehtule võib üldiselt tagasi vaadata rahuloluga. Kakskümmend aastat möödus ka ühe kõige olulisema reformi – maareformi algusest, mille eesmärgiks oli tekitada maale omanik. Järvamaal on tänaseks maakatastris registreeritud 94 protsenti maast ja võime öelda, et põhiosas on reform tehtud. Mitmed omavalitsused tähistasid sel aastal kahekümne aasta möödumist omavalitsusliku staatuse saamisest. Siinkohal tahan veel-kord tänada ja tunnustada Järvamaa Muuseumi ja Järvamaa Omavalitsuste Liitu konverentsi „20 aastat Eesti iseseisvuse taastamisest“ korraldamise eest. Sellel kõlanud ettekanded aitasid meenutada möödunud aegu ning olid õpetlikud tänastele tegijatele. Ei olnud üllatav, et põhiline sõnum, mis räägitus sisaldus, oli hea koostöö.

Siinkohal vaid mõned näited just mööduvast aastast. Tunnustust väärib maakonna omavalitsuste pea üksmeelne otsus toetada Järvamaa Haigla hooldus- ja õendusabi korpuse rajamist. Teame, et see otsus sündis väga raskel ajal omavalitsuste eelarvete jaoks. Suvel uutesse ruumidesse kolinud turismiinfopunkt on saanud lausa uue hingamise – inimesi käib oluliselt rohkem ja suveniiride müügikäive on kasvanud. Ka sellele kolimisele ja ruumide renoveerimisele eelnes omavalitsuste poolne otsus toetada üheskoos infopunkti tegevust. Samuti ühistöös valminud Mäo reisiterminal on alustanud hästi. Üheks tulemuseks on see, et inimesed on oluliselt rohkem hakanud kasutama Mäost läbisõitvaid busse. Jällegi üks koostöös sündinud tegu, mis on kasulik kõigile maakonna inimestele ja ka meie külalistele. Sel aastal sai täiesti uue ilme maakonna inimeste ja omavalitsuste jaoks väga oluline asutus – Koeru Hooldekeskus. Nõukogu esimehena võin täna rahuloluga tõdeda, et renoveeritud hooldekodu kõik kohad on täidetud ja hinnatõusu uuel aastal esialgu kavas ei ole. Häid näiteid võib tuua aga veelgi. Järvamaa Kutsehariduskeskuses valmivad järjest renoveeritud ja päris uued õppe-ja ühiselamuhooned. See loob hea aluse õppekvaliteedi tõusuks.

Veel üks särav näide möödunud aastast on kindlasti rahvusooperi Estonia ja selle juhi Aivar Mäe algatatud koostööprojekt Paide Kultuurikeskuse lava uuendamiseks ja muidugi sellel laval ja ka paljudes kohtades Järvamaal festivali „Ooper ja ballett südames“ raames toimunud sündmused.

Ning muidugi laulu-ja tantsupidu: kõigepealt maakonnapidu Aravetel ja siis üleriigiline noortepidu Tallinnas. Koostegemise rõõmu jagus mõlemale. Eesti 13. suvemängudel saavutatud esikoht väikemaakondade grupis pani särama maakonna spordijuhtide näod.

Kuigi Euroopa Liidu uus eelarveperiood algab 2014. aastal, valmistatakse juba täna selle osas ette olulisi otsuseid ja nende tegemises osalemine on meie jaoks tähtis. Lõppjärku on jõudmas üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ koostamine. Sellesse on vaja anda omapoolsed sisendid. Võib öelda, et neid oodati meilt juba eile. Need olid põhjused, miks käivitasime veel enne suurt suve arutelu Järvamaa arengustrateegia üle. Siinkohal tänan kõiki, kes selle tegemisel oma mõtete ja ettepanekutega kaasa lõid. Tänaseks on meil olemas alusdokument, mille peale saame üles ehitada uue arenguleppe ja mis on juba andnud meile aluse oma ettepanekute tegemiseks üleriigilisse planeeringusse. Nendele, kes otsisid ja otsivad erinevaid põhjuseid strateegia koostamisel mitte osaleda, tahan meelde tuletada, et arengustrateegia on elav dokument ja selle täiendamine ja muutmine on edasise töö käigus vajalik ja võimalik. Head ideed maakonna elu edasiviimiseks on alati oodatud. Just nende puudumine on kõige suuremaks probleemiks.

Aastane Mäo töögrupi tegevus näitas, et meie omavalitsustel on palju teha töökohtade säilitamisele ja uute loomisele kaasaitamisel. Juba tegutsevad ettevõtted vajavad tuge väga erinevate küsimuste lahendamisel ja avalik võim saab nende toetuseks piisavalt palju teha. Meil on omavalitsusjuhte, kes seda väga hästi mõistavad, kuid kindlasti ei saa öelda, et oleme selles valdkonnas teinud kõik endast oleneva.

Järvamaa elanike arv on lõppeva aasta 11 kuuga vähenenud 411 inimese võrra. See on veidi vähem kui eelnevatel aastatel, aga siiski suur number ning sellest tulenevad probleemid ja ülesanded on jätkuvalt aktuaalsed.

Olgu see siis vajadus koolivõrgu korrastamiseks või omavalitsuste jõudude ühendamiseks erinevate avalike teenuste osutamiseks.

Uue aasta võtmesõnaks saab kindlasti gümnaasiumihariduse teema. See on valdkond, milles ei ole kõigi omavalitsuste jaoks häid lahendusi. Haridus-ja Teaduministeerium on koostamas analüüsi Järvamaa üldkeskhariduse koolivõrgu optimeerimise kohta. Kahjuks on seiskunud töö Paide linnavalitsuse eestvedamisel alustatud haridusvõrgu arengukava koostamiseks. Loodan, et juba lähiajal need kõnelused taaselustatakse. Maavalitsus on valmis selles töös osalema.

Oleme aastate jooksul näinud erinevate riigiasutuste esinduste väljatõmbumist maakonnast. Seni on see põhiliselt piirdunud juhtimisstruktuuride ja otsustamistasandi liikumisega erinevatesse regioonidesse. Koeru Päästekomando sulgemise kava tähendas aga juba otseselt inimestele vajaliku teenuse lõpetamist. Loodan väga, et meiepoolsed argumendid, mis lähtusid tegelikust olukorrast, suutsid otsustajaid veenda, et päästekomando sulgemine Koerus on vale samm. Kuigi tulemus ei ole veel selge, tänan siiski kõiki, kes selles protsessis osalesid. Ma ei ole nõus väitega, justkui on riik otsustanud regioonide kasuks ja seega võiks maakonnast loobuda. Me ei tohi loobuda riigi poolt meie inimeste jaoks osutatavatest teenustest ja need peavad olema kättesaadavad just maakonnas. Uuel aastal seisab neid võitlusi meil veel ees.

Aasta 2011 oli raske ja 2012 tuleb majanduslikult veel raskem. See omakorda toob jätkuvalt esile tõsised sotsiaalsed probleemid. Eelmisel aastal samal ajal olid olemas meil katsumused tormiga ja karm talv sundis tegema valikuid, millega ei oldud arvestatud. Öeldakse, et rasked ajad on need, mis panevad meid rohkem kokku hoidma ja ühiselt tegutsema. Samas näitab kogemus, et see on ka võimalus vastandumiseks ja enese upitamiseks. Oleme ajas, kus halbu uudiseid on rohkem kui häid ning peame tunnistama, et see ongi reaalsus.

Selles ajas aitab meid püsima jääda teatud väärtuste hoidmine. Ajalugu, kultuur ja traditsioonid kuuluvad kindlasti nende hulka. Nii ka Järva maakonna ajalugu, kultuur ja traditsioonid, mida me ühekoos peame hoidma ka uuel aastal. Meie, siin saalisviibijad, kanname selle eest erilist vastutust ning täna sõlmitav maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste leping koostööks 2012. aastal on heaks aluseks selles töös. Siinkohal rõhutaksin lepingus toodud kolme põhimõtet: avatus, austus ja avameelsus.

Soovin, et uuel aastal võiksime kindlalt öelda, et Südamaal tehakse häid asju heas koostöös!

Kauneid lähenevaid jõulupühi, rõõmsat aastavahetust ja õnne uueks aastaks!

Reformierakonna fraktsioon huvitus Mäo arengust

2011-11-25T09:03:00.000+02:00

24. novembril oli mul hea võimalus tutvustada Mäo arengu probleeme Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni liikmetele, kes tulid Järvamaale just selle eesmärgiga. Mäos toimuv on maakonna jaoks olulise tähtsusega ning kindlasti on oluline see, et Mäo võimalustest ja probleemidest teaks võimalikult palju inimesi, kes teevad olulisi otsuseid. Usun, et kohtumine seda eesmärki täitis.

Järvamaa politseinikud väärivad tunnustust

2011-11-10T15:13:00.001+02:00

10. novembril toimunud vastuvõtul tunnustasin maakonna politseiametnike tööd ja andsin tublimatele üle Järvamaa teenetemärgid. Maakonna politseiametnike töö tunnustamine on Järvamaa üks pikemaajalisi tavasid. Selleks on alati olnud ka põhjust, sest Järvamaa on aastaid olnud Mandri-Eesti kõige turvalisem maakond. Järvamaa teenetemärgid said seekord Malle Hermanson, Aivar Kasemägi, Mati Seire ja Raivo Tähis. Toon siinkohal ära väljavõtte teenetemärgi taotlustest, mis lakooniliselt räägivad nende inimeste panusest turvalisuse tagamisse Järvamaal. Kindlasti aga ei suuda väljendada kogu seda tänuväärset tööd meie kõigi turvalisuse tagamisel, mida nad igapäevaselt teevad. Aitäh neile ja kõigile teistele maakonna politseiametnikele ning head Eesti Politsei aastapäeva!

Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna noorsoopolitseinik Malle Hermanson on Järvamaal alaealistega seonduva õiguserikkumiste ennetus töö eestvedaja ja aktiivne teostaja. Jagab oma laialdasi teadmisi ja erialaseid oskusi noorsootöö valdkonnas kolleegidele ja praktikale suunatud kadettidele. Tegeleb noortega mitte ainult probleemide ja õiguserikkumiste korral, vaid projektijuhina kavandab ja viib aktiivselt ja oskuslikult koostööpartnereid kaasates läbi erinevaid süüteoennetuslikke projekte.

Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna patrullpolitseinik Aivar Kasemägi töötab Eesti politseis alates 1992.a ning kogu selle aja on töötanud korrakaitsepolitseinikuna Järvamaal. Aivar on andnud maakonna turvalisuse parandamiseks suure panuse patrullides ja liiklusjärelevalvet teostades.

Lääne Prefektuur Paide politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Mati Seire on Järvamaal töötanud politseinikuna üheksateist aastat ja andnud olulise panuse turvalisuse tagamisel. Piirkonnakonstaablina on Mati Seire saavutanud väga hea kontakti teeninduspiirkondade kohalike omavalitsustega, tehes tihedat koostööd omavalitsuste sotsiaalnõunike ja sotsiaaltöötajatega. Ta on kogukonna liikmete poolt kõrgelt usaldatud ja valitud Koeru vallavolikogusse. Ta osaleb aktiivselt prefektuuri kiirreageerimisüksuses ja lisaks on ta Paide politseijaoskonna töötajate enesekaitseinstruktor.

Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaalteenistuse jälitusametnik Raivo Tähis on Eesti politseis töötanud üheksateist aastat, olles Paide kriminaalteenistuses üks pikema staažiga politseiametnikke. Alates 2006. aastast on Raivo töötanud kriminalistina. Raivo professionaalne tegutsemine sündmuskohal on just talletatud jälgede ja asitõendite abil aidanud avastada suure hulga kuritegusid.

Tunnustasime tublisid Järvamaa ettevõtjaid ja turismiarendajaid (pildid)

2011-11-04T10:52:00.000+02:00

Eile tunnustasime Väätsa mõisas konkursside „Järvamaa parimad ettevõtted 2011“ ja „Järvamaa parimad turismiarendajad 2011“ parimaid.

Pilte autasustamisest on veel Järvamaa Eesti Südamaa lehel Facebookis.

Konkursile „Järvamaa parimad turismiarendajad 2011“ esitati kokku 8 taotlust. Kategooriasse „aasta atraktiivseim turismiobjekt“ – 3 ja „aasta silmapaistvaim turismiedendaja“ - 5. Konkursi eesmärgiks on tunnustada Järvamaal edukalt tegutsevaid turismiarendajaid, atraktiivseid projekte ja silmapaistvaid isikuid ning teadvustada maakonna inimestele turismivaldkonna olulisust.

Aasta atraktiivseim turismiobjekt

III koht - Järva-Jaani vanatehnika varjupaik- on Järva-Jaani Tuletõrje Seltsi üheks osaks. Selle loomise eesmärgiks oli nõukogude perioodil meie teedel liikunud sõidukite, samuti ka endisaegse põllutehnika ja teetöömasinate ning kõikvõimaliku tuletõrje tehnika koondamine huvilistele vaatamiseks.

II koht - Laupa mõis – Laupa Põhikoolina kasutatav mõisahoone on ehitatud 1911-1913. Türi vald alustas mõisahoones ulatuslikke restaureerimistöid 2008. aasta veebruaris ning lõpetas 2010 aasta mais. Laupa mõis on kaasatud projekti „Unustatud mõisad“, mõisa reklaamitakse Eesti Mõisakoolide Ühenduse Järvamaa Mõisakoolide Ühing kaudu. Koostööd tehakse kohalike muuseumidega, üle Eestiliste kontsert-organisatsioonidega (Eesti Kontsert, Corelli Music agentuur jne) ning turismiettevõtetega

I koht- SA Ajakeskus „Wittenstein“ – Paide ordulinnuses asuvas ajakeskuses Wittenstein on võimalus tõelise ajamasinaga rännata ja saada osa erinevatest ajaloosündmustest muinasajast tänapäevani. Kaheksal korrusel on loodud erinevate heli- ja valgusefektide, videoprogrammide ning illusioonidega põnevad keskkonnad, mille ideed lähtuvad meie maa ja rahva ajaloost. Kõik see võimaldab külastajal tajuda aja kulgu ja mõista sidet minevikuga teisiti kui muuseumis. Tegevust jagub nii väikestele kui suurtele ajaränduritele.

Aasta silmapaistvaim turismiedendaja

III koht - MTÜ Järvamaa Giidid – asutati 2008. aastal Paides. Ühingu eesmärgiks on parandada Järvamaa Giidide tööd ja arendada Järvamaa turismivaldkonda. Ühing korraldab Järvamaa giidide koostööd, infoliikumist, koolitusi, seminare ja atesteerimist. 2010. a tähtsündmuseks oli konkursi „Paide pajataja“ korraldamine. 2011 a korraldati jätkuüritusena „Paide pajataja 2010-le“ „Türi kõneleja 2011“. MTÜ on oma põhilise tähelepanu koondanud Paide linna ja Järvamaa tutvustamisele nii külalistele Eestist kui ka väljastpoolt. Samuti toimub aktiivne töö koolinoortega

II koht - Ühendus Weissenstein – Ühendus on asutatud Paide linna ajaloo uurimise ja materjalide avaldamise ning Paide vanalinna ja linnakogukogukonna arendamise eesmärgil. Ühenduse 2011 a silmapaistvamad ettevõtmised: Welopark avamine, festival Kolm kõla, näitus linnaruumis „Paide vanalinn – ajaloolised väärtused linnaruumis, taaskasutuslaadad jpm.

I koht - Piret Sihver – töötab Paide Turismiinfokeskuses alates 1997 aastast. Tema koostöövalmidus on Järvamaa turismiasjaliste hulgas teada ja tuntud. Aastate jooksul on ta nõustanud paljusid turismiteenuste pakkumisega alustajaid, abistanud-toetanud turismiteenuste arendajaid ja turundajaid, koostanud Järvamaa turismiteenuste pakkujate ühiseid reklaamtrükiseid ning koordineerinud ja valmistanud ette turismiteenuste pakkujate ühiseid osalemisi rahvusvahelistel messidel.

Eripreemia: „Hea koostööpartner“

OÜ Saarakiri - Kirjastus Saarakiri on koostanud, kujundanud ja trükkinud 80% Järvamaa turismiettevõtete turismitrükistest, tehes seeläbi koostööd enamuse piirkonna turismiettevõtjatega. Kujundatud on väga paljud Albu, Türi, Imavere piirkonna ettevõtjate reklaammaterjalid. Saarakiri on valmistanud viimase paari aasta maakonna üldturismitrükise. Kujundajana ja turismitrükise koostajana on Saarakirjal väga hea maine. Saarakirja abiga valminud rahvusliku messikujundusega esines Järva maakond kolm aastat järjest turismimessil Tourest. Seeläbi on Saarakiri aidanud edasi kanda ja kinnitada Järvamaa positiivset turismikuvandit.

Konkursile „Järvamaa parimad ettevõtted 2011“ esitati kokku 29 taotlust. Konkursi eesmärgiks on tunnustada Järvamaal tegutsevad äriühingud, kelle tegevus ja eeskuju on enim mõjutanud Järvamaa elukeskkonda ja inimeste heaolu, suurendanud elanike tööhõivet, sissetulekuid ja maakonna tuntust, muutnud maakonda atraktiivsemaks selle elanikele, külastajatele, spetsialistidele, investoritele; on aidanud kaasa maakonna positiivsele ja tasakaalustatud arengule.

Aasta väike-ettevõte

III koht - AS Väätsa Prügila – omanikeks on 10 omavalitsust. Väätsa prügila kasutab oma töös tänapäevaseid tehnilisi vahendeid ning seal on nõuetele vastav jäätmete ladustusala, nõrgvee ja prügilagaasi kogumissüsteem, puhastusseadmed, jäätmepress, pakendijäätmete sorteerimisliin ja kompostimisväljak. Ettevõte on kujundanud Järvamaa elanike mõttelaadi ning on õpetanud inimesi säästlikult tarbima ja prügi sorteerima.

II koht - OÜ Metstaguse Agro – asutati 1993. a Järva-Jaani ühismajandi reformi käigus Metsataguse osakonna baasil. Põhitootmiseks on piimatootmine ja teravilja-rapsikasvatus. Viimastel aastatel on ettevõte palju investeerinud kaasaegsesse tehnoloogiasse ja tehnikasse. Majandusleha Eripäev koostatud edukamate põllumajandustootjate edetabelis, 2010 aasta tulemuste põhjal on OÜ Metsataguse Agro 12. kohal. Ettevõte väärtustab oma töötajate arengut ning osaleb aktiivselt kogukonna küsimuste lahendamisel.

I koht- TP-Konepajat Eesti OÜ – ettevõtte tegevusaladeks on metallkonstruktsioonide tootmine, metallitöötlus, metallpindade katmine ja mehaaniline metallitöötlus. Ettevõte teeb allhanketöid Soome, Rootsi, Poola ja Belgia ettevõtetele. Ettevõttel oli 2010.a Türi vallas kõrgeim keskmine tulumaks ning pälvis selle eest ka Türi valla ettevõtluskonkursil tunnustuse „Türi valla parim maksumaksja 2010“ kategoorias.

Aasta suurettevõte

III koht - Järva Tarbijate Ühistu- ettevõte on vanim ja suurim kaupleja Järvamaal. Ettevõte loomisaastaks loetakse 1911. Praegu tegutsetakse viies maakonnas, kus asub ligi poolsada erinevat toidu- ja tööstuskaupade kauplust. Viimastel aastatel on ühistu remontinud ja laiendanud oma kauplemisruume nii Türil kui ka Paides. Kaasajastatud ruumid on avaramad ja võimaldavad pakkuda laiemad kaubavalikut Üheks visiitkaardiks on ettevõttel Paide restoran, mis koos suvekohviku ja meeldiva interjööriga on saanud paljude lemmikuks.

II koht - AS Järvamaa Haigla – on Paides ja kogu Järvamaal kindlasti see ettevõte, mis on vajalik vähemal või rohkemal määral igale elanikule. Järvamaa haigla on üldhaigla, kus sisse on seatud sisehaiguste, , hooldusravi, kirurgia, günekoloogia, sünnitus-, laste- ja taastusraviosakonnad. Järvamaa Haigla on algatanud projekti, mille käigus valmib haigla juurde uus statsionaarne õendusabi osutamise kompleks. Tubliks algatuseks on ka õendusõppe korraldamine Paides.

I koht – AS Jalax – on silmapaistev metallmööbli ja metallkomponentide tootja Eestis. Ettevõte kuulub mööblitootjate hulka, keda iseloomustavad uuenduslikkus, paindlikkus, tipptasemel tehnoloogia, keskkonnasõbralikkus. Ettevõte investeerib uude tehnoloogiasse, mis toimiks keskkonda säästvalt keskkonda säästvalt ja aitaks tõsta selle kvaliteeti. Rohkem kui kaheksa aastane kogemus lasertehnoloogias on teinud ettevõttest hinnatud partneri mitte ainult Baltikumis vaid kogu Ida-Euroopas.

Edukas noor ettevõte

III koht – Himmel OÜ – Pereettevõte, mille tegevusalaks on haljastusteenuste pakkumine (muruniitmine, muruõhutamine, sambla eemaldamine või koguriga äravedu, trimmerdamine ja võsalõikus). Ettevõte alustas oma tegevust 2010 aastal ning on tegutsemise aja jooksul ennast pidevalt edasi arendanud.

II koht – OÜ Aromariin – on 2008. a loodud iluteenuseid pakkuv ettevõte. Noor ettevõtja on edukalt käivitanud kaks kosmeetikasalongi, kus pakutakse mitmekülgset kvaliteetset, sõbralikku ja personaalset teenust kenas ja hubases keskkonnas. Oluliseks peetakse teenindajate pidevat enesetäiendamist erinevatel koolitustel.

I koht - TS-Hydraulic – asutati 2008. a. tegemist on ühemehefirmaga. Ettevõte tegutseb masinate- ja seadmeteremondi tegevusalal. Teenust pakutakse metsa- ja põllumajandusmasinate hüdrosüsteemide, elektri- ja arvutisüsteemide ning hüdraulikakomponentide diagnostikas, testimises, hoolduses ja remondis. Teenust pakutakse ka tellijale kohapeal ehk siis jääb ära suurte masinate sõitmine hoolduspunkti, teenust tehakse kliendile sobivas kohas.

Piirkonna edendaja

III koht - AS Paide Vesi – on viimaste aastate jooksul väga palju panustanud piirkonna ühisveevärgi rekonstrueerimisse ja laiendamisse2009. A. sai rahastamisotsuse uus projekt, millega on kavandatud kuue valla (Ambla, Imavere, Kareda, Koigi, Paide ja Roosna-Alliku) ühisveevärgi rekonstrueerimine ning Paide linna reoveepuhasti ostmine.

II koht - Nõlvak&KO AS- ettevõte põhitegevusala on pakiautode remont ja lammutamine, kuid selle kõrvalt on ettevõte oluliseks pidanud ka teiste eluvaldkondade toetamist. Nimelt on ettevõte tuntud kui mootorispordi arendaja ning õla alla pannud mitmetele teistele üritustele, millega on antud oluline panus piirkonna arengusse.

I koht - Viking Window AS – Ettevõte väärtustab töötajaid ja keskkonda kus tegutseb. Ettevõte on saavutanud Piirkonna edendaja auhinna 2007 aastal Eestis ning ettevõtte nime kannab traditsiooniline igasügiseline Paide-Türi rahvajooks, mis selle aasta oktoobris toimus juba 30-dat korda. Viking Window on jooksu peasponsor olnud juba aastaid. Viking Window puhul on tegemist suurepärase ettevõttega, kes lisaks heade majandusnäitajatesaavutamisele on leidnud aega ja tahtmist anda väga suur panus ka Järvamaa spordielu korraldamisse.

Ettevõtja sõber

III koht - SA Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus - on püüdnud kujundada ka ettevõtluse arengut, nõustades noori inimesi karjäärivalikul, korraldades koolitusi ja viinud ellu mitmeid ettevõtlusalaseid projekte.

II koht - Alar Lugu - on konsulendina tegutsenud 1996 aastast, ta on spetsialiseerunud taimekasvatuse ja finantsmajanduse valdkondadele. Konsulendina tegutsemise aja jooksul on tema abi saanud tunda nii Järvamaa kui ka Eesti põllumajandusettevõtted, Järvamaa maaparandusühistud jne. Alari enda hinnangul on ta 15 aasta jooksul aidanud ettevõtjatel taotleda ja saada toetusi u. 6,4 miljonit eurot.

I koht - Türi Aianduse ja Mesinduse Selts – on asutamisest saadik korraldanud üle Eesti teatud ja tunnustatud üritusiTüri Lillelaata ja Türi sügislaata. Türi Aianduse ja Mesinduse Selts on oma tegevusega andnud olulise panuse nii Türi valla, Kesk-Eesti piirkonna kui kogu Eesti riigi positiivse imago kujundamisele ning rahvusvahelise tuntuse saavutamisele. Viimase väite tõestuseks on igal aastal aina rohkem lillelaata külastavad väliskülalised Soomest, Saksamaalt, Venemaalt jm

Asjalik kohtumine Maanteeameti Ida regiooni juhtidega

2011-10-24T16:55:00.000+03:00

21. oktoobril kohtusime Maanteeameti Ida regiooni direktori Eugen Õisi ja tema meeskonnaga Rakveres. Asjalikus õhkkonnas toimunud kohtumisel andsid maanteeameti esindajad ülevaate riigimaanteede teehoiukava täitmisest käesoleval aastal ja uue aasta plaanidest. Tore oli kuulda, et kõik Mäo arengu töögrupis kokkulepitud tegevused on töösse võetud. Talve lähenedes oli loomulik, et põhjalikumalt peatusime talvise teehoolduse teemadel. Nõupidamisel osalesid ka AS Järva Teed juhid. Ettevõtte juhataja Peep Õun ütles, et talveks ollakse valmis. Juurde on muretsetud uut tehnikat. Kõrvalteede libedusetõrjeks on esmakordselt Eestis kavas võtta kasutusele jääfrees. (Vt videot: http://youtu.be/eYsIvP9SmJc ). Nagu näitasid eelmise talve kogemused on ekstreemsetes ilmastikuoludes olulise tähtsusega informatsiooni liikumine. Sellepärast kohtuvad Järva Teede juhid lähiajal maakonnas tegutsevate ajakirjanikega. Samuti on kavas kohtumine omavalitsusjuhtidega. Vast kõige rõõmustavam oli uudis selle kohta, et Maanteeameti Ida regioon on meie pöördumist arvestades leidnud võimaluse teehoolduse parandamiseks Mäeküla – Koeru - Kapu riigimaanteel. Alates 1.jaanuarist 2012 tehakse sellel teel täies pikkuses ka libedusetõrjet. Seni tehti suurel osal teest ainult lumetõrjet ja libedust tõrjuti ainult Koeru aleviku vahel ja veel mõnel lõigul.

Tahaks aga muidugi loota, et talv tuleb väiksema lumega kui kahel eelneval aastal :)

Pilt Maanteeameti Ida regiooni juhtidest on pärist 2009. aastast.

Järvamaa teenetemedal Teet Hanschmidtile

2011-10-17T08:39:00.000+03:00

Reedel, 14. oktoobril tervitasin Nelijärve puhkekeskuses EELK koguduste juhatuse esimeeste IV konverentsist osavõtjaid ja andsin selle auväärse kogu eest üle Järvamaa teenetemedali Järva praostile Teet Hanschmidtile.

Tervitus koguduste juhatuse esimeeste IV konverentsist osavõtjatele 14.oktoobril Nelijärvel

Järva maavanemana on mul hea meel tervitada teid siin Nelijärvel, mis küll tänase haldusjaotuse alusel ei asu Järvamaal, küll aga on Järva praostkonna territoorium. Kirik on pidanud kinni ajaloolise Järvamaa piiridest, hoidnud ajalugu ja on väärtus omaette.

Teie tänane kogu mõtleb ja arutleb kiriku tänase ja homse päeva üle, religiooni ja koguduste rolli üle muutuvas ühiskonnas. Ei jäta ju praegu toimuvad kiired muutused puudutamata ühtegi eluvaldkonda ja üheskoos arutades on probleemidele lahenduste otsimine kindlast kergem.

Järvamaal oleme viimastel aastatel otsuste tegemisel saanud tugineda laiapõhjalisele dokumendile – Järvamaa arenguleppele aastateks 2007-2013, millel on tänaseks juba üle 70 osapoole. Nende hulgas ka Eesti Evangeelse Luteri kiriku Järva praostkonna kogudused, kelle nimel on leppele allkirja andnud Järva praost Teet Hanschmidt. Arenguleppes on kavandatud rida tegevusi koguduste ja kohalike omavalitsuste koostöös. Osa neist toimivad juba hästi, osade elluviimine seisab veel ees.

Mul on hea meel täna tõdeda, et Järvamaa kirikutegelased on olnud aktiivsed mitte ainult koguduste elu korraldamisel vaid on olnud tegusad ka kohaliku elu eestvedajatena. Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva puhul oli mul hea meel tunnustada kahte Järva praostkonna vaimulikku. Kauaaegne Koeru koguduse õpetaja Allan Praats pälvis Järvamaa teenetemärgi ja Järva praost Teet Hanschmidt Järvamaa teenetemedali. Oma töökohustuste tõttu ei saanud Teet Hanschmidt osaleda autasude üleandmise tseremoonial ja sellepärast on mul au see autasu talle üle anda täna.

On aeg tööle asuda

2011-09-01T08:03:00.001+03:00

/Tervitus ajalehes Järva Teataja 1. september 2011/

Alles see oli, kui helises viimane koolikell lõpetamaks 2010/2011. õppeaastat. Kellel käes klassitunnistus, kellel põhikooli või gümnaasiumi lõputunnistus – nii astuti vastu suurele suvele.

Õpikud ja vihikud kiiresti tallele pandud, tundus, et ees on ootamas pikk-pikk suvi, millesse mahub palju sündmusi: laagrid, vanavanemate ja sõprade külastused, hommikuti kaua magamine, esimesed magusad maasikad otse peenralt ja palju vabadust. Kindlasti oli palju neidki, kes proovisid päris tööd teha.

Lasteaedade vanemate rühmade poisid-tüdrukud, olles oma tublide õpetajate käe all selgeks saanud tähed ja numbrid, pidasid lõpupidusid ning jäid suvepuhkusele hingevärinaga ootama sügist ja oma elu esimest koolipäeva.

Maakonna tuhatkond tublit rahvatantsijat, võimlejat ja koorilauljat veetis kuuma nädala Tallinna harjutusväljakutel ja lauluväljakul, millest sündis imekaunis, emotsionaalne ja kauaks meeldejääv XI noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm».

Suur aitäh kõikidele koori- ja tantsujuhtidele – olite oma kollektiivid nii hästi ette valmistanud, et läbides tiheda konkursisõela, oli suurele peole sõit kindel!

Kaua oodatud ja igatsetud suvepuhkuse lähenevast lõpust hakkasid aimu andma esimeste sügislillede õied, järjest punavamaks muutuvad pihlakobarad, puudesse pugevad kollased lehed… Ja nii olemegi taas alustamas uut, 2011/ 2012. õppeaastat.

Algav õppeaasta toob koolides kaasa olulisi muudatusi. 1. septembriks 2011 peavad koolid viima I, IV ja VII klasside õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekava uue riikliku õppekavaga kooskõlla.

Eelmisel õppeaastal tegutsesid õppeasutused selle nimel, et koostada riikliku õppekava alusel oma kooli õppekava. Olulisemad märksõnad, mis iseloomustavad uut riiklikku õppekava, on õpilaste koormuse vähendamine, aktiivsete õppemeetodite kasutamine õppeprotsessis, ainekavade lõimimine valdkonniti ja õppekava üldosaga, arvestades alusväärtusi, ainekavade eluläheduse suurendamine. Gümnaasiumiosas on suurenenud õpilaste valikuvõimalused: alates 2013. aastast peavad koolid pakkuma õpet vähemalt kolmel õppesuunal.

Kõik need muudatused on nõudnud ja nõuavad õpetajailt rohkem tööd, enesetäiendamist ja valmisolekut muudatusi ellu viia.

Eriti rõõmustav on, et uued õppekavad keskenduvad alusväärtustele. Kõik, mis juhtub meie koolide seinte vahel, peab olema kantud mõttest, kuidas kujundada noorte inimeste väärtushoiakuid ja -hinnanguid. On ju haridus pigem väärtushinnangute kui faktide omandamine.

Aasta-aastalt on Eesti riik suurendanud tähelepanu õpilaste hariduslike erivajadustega arvestamisele ning õpilaste reaalsele toetamisele.

Õpilaste abistamiseks rakendatud tugimeetmete tulemusel on viimaste aastate jooksul tuntavalt vähenenud väljalangevus üldhariduskoolidest. See on väga rõõmustav näitaja, mis peaks veelgi paranema uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse rakendamise tulemusel.

Uuest õppeaastast jõustuvad hariduslike erivajadusega õpilaste õppekorraldusega seonduvad sätted – kõik selle nimel, et õpilaste erivajadused oleksid varakult märgatud ning oleks tagatud professionaalne abi ja toetus. Uue seaduse valgusel käsitletakse ka lapse erilist andekust haridusliku erivajadusena.

Põhimõtet laste individuaalsust märgata ja neid toetada rakendatakse juba alates lasteaiast. Nii toobki uus õppeaasta koolieelsetele lasteasutustele iga lapse koolivalmiduskaardi täitmise kohustuse. Dokument kajastab lapse arengu tulemusi riikliku õppekava läbimisel, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed.

Erilist tähelepanu pööratakse mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele õppe toetamisele – vajadusel koostatakse lapsele individuaalne õppekava.

2011/2012. õppeaastal tuleb tahes-tahtmata taas kõne alla võtta Järvamaa koolivõrgu küsimus. Selle probleemiga tegelemist on ikka edasi lükatud, kuid tegelikkus – õpilaste arvu vähenemine – sunnib tegema ebapopulaarseid, vahel ka valusaid otsuseid.

Maakonna koolivõrgu arengukava koostamisel peab lähtuma nii hariduse kättesaadavusest kui ka selle kvaliteedist. Kohalikel omavalitsustel kooli pidajatena tuleb analüüsida, kas kodukoha kool täidab kõikide huvirühmade ootusi, kas sealt saadav haridus on konkurentsivõimeline.

Kõik otsustajad peaksid endalt küsima: kas põhikoolis, kus liitklassis õpivad VII–IX klasside õpilased, suudetakse anda kvaliteetset haridust, ning andma sellele ausa vastuse.

Meie eesmärk on tugev kodulähedane põhikool, kus õpe võib toimuda ka ainult esimesel ja teisel kooliastmel, ning vähemalt kolmel õppesuunal tegutsev gümnaasium, mille lõpetajad on võimelised tõrgeteta jätkama õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes, samas on nad ka valmis tööle asuma.

Armsad õppurid, väikesed ja suured!

On aeg alustada. Aeg jätta kõrvale suvised tegemised ning seada end teadmiste omandamise lainele. Teadmistepäevast alates saagu teie põhitööks õppimine. Võtke uude õppeaastasse kaasa eesti rahva vanasõna «Tööl on viha juur, aga magus vili».

Olge töökad, uudishimulikud ja teadmisjanused. Usaldage oma õpetajat – ta tahab teile parimat! Kuigi nüüdsest on teie põhitöö taas koolitarkust taga nõuda, leidke siiski aega ka sportida ja huvialadega tegelda. Olge aktiivsed ja avatud, et teist saaksid tulevased ühiskonnaelus kaasarääkijad – meie väikese riigi elu edasiviijad.

Lugupeetud lasteaia- ja kooliõpetajad!

Teie kätte on antud vastutus Eesti riigi homse päeva ees. Sellest, kuidas teie töö õnnestub, sõltub suurel määral, milliseks kujuneb tulevikus kogu Eesti ühiskond.

Te väärite oma töö eest austust, aga te väärite ka õiglast palka ja tingimusi, et olla hea õpetaja. Soovin, et uus õppeaasta tooks teile palju rõõmu ja õnnestumisi.

Head lastevanemad!

Teadmistepäev on tähtpäev, mis on ühtviisi tähtis nii emadele-isadele kui ka vanavanematele. Iga pere, kus on kooliealisi lapsi, seab end juba augustis koolilainele.

Ärgu teie huvi lõppegu kooliasjade ostmisega – teie laps vajab teid terve õppeaasta jooksul! Tundke huvi, kuidas lapsel koolis läheb, suhelge aktiivselt õpetajatega. Ainult koostöös ja ühistest väärtustest lähtuvalt suudate last kõige paremini toetada.

Ilusat ja tegusat algavat kooliaastat kõigile!

Kutsusin ministri külla

2011-08-24T15:46:00.002+03:00

Tegin täna oma kirjalikus pöördumises siseministrile ettepaneku külastada Järvamaa päästekomandosid ning tutvuda ka vabatahtlike päästjate olukorra ja võimalustega maakonnas. Pöördumise ajendiks oli viimasel ajal ajakirjanduses tõstatatud teema, milles räägitakse Siseministeeriumi ja Päästeameti kavast analüüsida 28 päästekomandot ja teha otsused nende edasise saatuse kohta. Nende seas on nimetatud ära ka Koeru päästekomando.

Murega Koeru päästekomando võimaliku sulgemise osas on minu poole pöördunud Järvamaa omavalitsusjuhid ning Koeru piirkonna ettevõtete ja asutuste juhid. Ametlikult pole maavanemaid päästekomandode võimalikust liitmisest või nende üleandmisest vabatahtlikele teavitatud, samuti pole neil teemadel juttu olnud regionaalses kriisikomisjonis.

Leian, et Koeru piirkonnast päästekomando komando kaotamine annaks suure löögi kohalike turvatundele ja tagajärjed võivad olla ettearvamatud. Päästeameti poolt on põhilisteks kriteeriumiteks päästekomandode olukorra analüüsil võetud elanike arv piirkonnas ja naaberkomandode väljakutsele reageerimise aeg. Mulle tundub, et piisavalt ei ole arvestatud võimalike riskidega ja teede olukorraga eriti talvisel ajal.

Koeru päästekomando väljasõidupiirkonda jääb seisuga 01.01.2011 4677 elanikku. Koeru alevikus asub 200 kohaline Koeru Hooldekeskus, mille klientideks on vanurid ning füüsilise ning vaimse puudega inimesed. Paljud neist on lamajad. Maakonna riskianalüüs näitab, et nimetatud hooldekeskus on kõige kõrgema riskiastmega objekt Järva maakonnas lisaks Tallinna-Tartu maanteele. Piirkonnas asub kaks gümnaasiumi, üks põhikool ja 4 lasteaeda. Koeru komando piirkonnas asuvad suured ettevõtted sh puidutööstused, piirkonda läbib Piibe maantee.

Naaberkomandod jõuavad Koeru alevikku arvestuste kohaselt 27- 30 minutiga, seda kindlasti aga mitte talvisel ajal. Möödunud talvede kogemus näitab, et Mäeküla-Koeru tee läbitavusega on olnud suuri probleeme. Talviste teeolude teemat ei ole senistes analüüsides arvesse võetud. Teame, et Eestis on olnud kurbi näiteid tulekahjude korral hoolekandeasutustes. Võimaliku õnnetuse korral Koeru Hooldekeskuses on aga sealsete hoolealuste koosseisu silmas pidades ajafaktor ülioluline.

Järvamaa päästekomandode asukohtade valikul on juba algselt arvestatud nii ajafaktorit kui ka võimalikke riske. Kahjuks ei ole riigi poolt suudetud kõiki komandosid rahastada mahus, mis tagaks komandode pideva elupäästevõimekuse. See aga ei tohiks olla aluseks päästekomandode sulgemisotsuse tegemisel.

Järvamaal on olemas näide Imaverest, kus peale riikliku komando kaotamist püüti seda asendada vabatahtlikuga. Kahjuks seda ei tekkinud, kuna elukutselised päästjad leidsid endale uued töökohad ning teisi entusiaste ei leidunud. Oleme Järvamaal seni igati toetanud vabatahtlike komandode teket. Kuid need saavad tekkida vaid kodanike endi omaalgatusel ja soovil. Vabatahtlike roll saab kasvada eelkõige ennetustöös, kuid nad ei suuda asendada kutselisi päästekomandosid.

Loodan väga, et Päästeameti poolt tehtav analüüs arvestab lisaks ka regionaalseid vajadusi ning eripärasid ning kodanike turvatunne saab taastatud.

Pildil: Koeru päästekomando tähistas eelmise aasta septembris 15. sünnipäeva

Järvamaa ohutuspäev – vajalik ja kasulik (lisatud pildid ja video)

2011-08-23T15:10:00.001+03:00

21. augustil toimunud Järvamaa ohutuspäeva külastajate hulgas andsid tooni erinevas vanuses lapsed. See on tore, sest vajavad just nemad kõige enam teadmisi ohutust käitumisest, ohtude vältimisest ja tegutsemisest ohuolukorras. Ning on ju hästi teada, et nad ei jäta üldiselt kasutamata võimalust ka oma vanemaid õpetada ja vajadusel korrale kutsuda.

Aitäh korraldajatele ja kindlasti kohtume järgmisel aastal uuesti!

Mäo – Avatud Uks Südamesse!

2011-08-23T11:52:00.000+03:00

Niisuguse visiooniga lõppes Niras Eesti aktsiaseltsi esindajate poolt 18. augustil toimunud Mäo arengu töögrupi ja maaomanike koosolekul peetud ettekanne „Kuidas luua ja turundada multifunktsionaalset tõmbekeskust?„ Räägiti Mäo kui tõmbekeskuse loomise ja väljatöötamise eeldustest ning võimalustest, erinevate maaomanike ja huvigruppide ühise eesmärgi loomisest; avaliku võimu, infrastruktuuriettevõtete ja arendajate koostööperspektiivist jpm. Muljetavaldav oli firma seniste arendusprojektide loetelu. Mis aga kõige olulisem – nad usuvad Mäo arenguvõimalusi ja on valmis piirkonna arendamisega tegelema. Selle eelduseks peavad nad aga maaomanike koostööd, et läbirääkimisteks oleks üks partner. Sellepärast oli üheks aruteluteemaks maaomanike poolt mittetulundusühingu loomine. Arutelu käigus jõuti siiski järeldusele, et õigem on ühineda juba tegutseva mittetulundusühinguga Mäo Keskus. Hea algus koostööle arendusfirmaga on seega tehtud. Nüüd tuleb samm-sammult edasi minna.

Juba 14. septembril külastavad Mäo arengu töögrupi liikmed ja maaomanikud Mõigu Tehnoparki.

Tänusõnad

2011-08-22T12:41:00.002+03:00

19.augustil tänasin tublisid Järvamaa inimesi seoses Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäevaga vastuvõtuga Väätsa mõisapargis. Tänan kõiki, kes selle korraldamisse oma panuse andsid. Erilised tänusõnad taasiseseisvumisaja endistele maavanematele Arvo Sarapuule, Theo Aasale ja Üllar Vahtramäele meenutuste eest. Väätsa kooli ja vallavalitsust tänan meie võõrustamise eest kaunis mõisapargis. Noori muusikuid Mikk Dedet, Kuldar Schütsi ja Kristjan Mazurtšaki meeleoluka kontserdi eest ning Türi Kevade kohviku peret kauni ja maitsva peolaua eest.

Siinkohal meenutuseks videoklipid vastuvõtust

Kõne Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva vastuvõtul Väätsal

2011-08-20T10:45:00.001+03:00

Head külalised, tere tulemast Väätsa äsjarenoveeritud mõisahoonesse ja kaunisse mõisaparki, et üheskoos meenutada kahekümne aasta taguseid sündmusi, mil Eesti kuulutas end taas iseseisvaks riigiks.

Tänasteks kutsutud külalisteks on erinevate põlvkondade esindajad: kõigepealt need, kes olid 20 aastat tagasi tõsised tegijad ning kellel oli olemas suur kogemustepagas ja elutarkus, teiseks tollane noorem põlvkond, kel oli küll vähem teadmisi ja oskusi, aga suur tahtmine elada vabas ja demokraatlikus riigis ning anda oma jõu ja noorusliku uljusega panus parema tuleviku kindlustamiseks, ning kolmandaks noored, kes sündisid juba taasiseseisvunud Eestis ning on austanud oma riiki sellega, et on olnud oma põhitöös, õppimises, nii tublid, et nende teadmisi hinnati Järvamaa keskkoolide ja gümnaasiumite lõpetamisel kuld- ja hõbemedaliga.

Paljud meie arvamusliidrid on kogu aeg olnud seisukohal, et Eesti taasiseseisvumispäeva ehk 20. augustit ei pea sugugi meeles pidama üksnes aulates tõsiseid kõnesid kuulates või monumentide juurde pärgi asetades, vaid pigem koos heade kaaslastega teed vabadusele meenutades ja võimalike tulevikuarengute üle arutledes.

Kas oleme selle kahekümne aasta jooksul oma riigi ehitanud selliseks, et meie inimesed tunneksid end arenenud demokraatliku riigi kodanikena, kel on tulevik, unistused, võimalused?

Tänu demokraatlikule riigile omaste põhimõtete järgimisele ja erinevate jõudude heale koostööle suudeti 1991. aastal ilma vägivalla ja ohvriteta taastada iseseisvus. Tänaseks meie hulgast lahkunud Ants Paju kinnitas alati, et taasiseseisvumispäev ei ole midagi määratlematult kauget, vaid tuleb uhkusega öelda, et TEGIME ÄRA, tegime oma riigi. See on vaieldamatult märkimisväärne saavutus, mille üle võime uhked olla nii täna kui ka tulevikus. Ometi on küllaltki paljude meie riigi kodanike ootused vaid 20-aastase riigi suhtes ülemäära kõrged. Heaoluühiskonna ülesehitamine nõuab eelkõige vaeva, aga ka aega. Selleks on vaja rohkem tolerantsust, mõistmist, isiklikku panustamist ja usku.

20. augusti hilisõhtul 20 aastat tagasi suudeti Eesti Ülemnõukogus leida kompromiss kahe rahvaliikumise, Rahvarinde ja kodanike komiteede vahel ja 69 poolthäälega vastu võtta otsus Eesti riiklikust iseseisvusest, millega otsustati kinnitada Eesti vabariigi riiklikku iseseisvust ja taotleda Eesti Vabariigi diplomaatiliste suhete taastamist. Selle ajaloolise otsuse tegemisel osalesid kolm Järvamaa meest: Ants Käärma, Uno Ugandi ja Alar Maarend. Eesti Vabariigi põhiseaduse väljatöötamiseks ning rahvahääletusele esitamiseks otsustati Eesti Vabariigi uue põhiseaduse järgi viia 1992. aasta jooksul läbi Eesti Vabariigi parlamendivalimised.

Mis seal siis ikka nii keerulist, võib täna küsida. Ei midagi muud, kui vaid see, et tegutseti olukorras, kus eelmisel ööl ja samal päeval Pihkvast saabunud Vene dessantväelaste kolonn, suundudes piki Tartu – Tallinn maanteed, oli selleks ajaks jõudnud Tondi kasarmutesse. Kindlasti on meil paljudel meeles ärev ja hirmutav pilt rasketest Vene tankidest, mis läbisid ka meie maakonna. Nädalateks jäi toimunut meenutama meie põhimaantee ääred ja kraavid - millegipärast olid paljud sõjamasinad teelt välja sõitnud ja sinna sügavad jäljed jätnud. Tuli see sõdurite väsimusest või ei tahtnudki nad liiga kiiresti sihtpunkti jõuda?

Arvan, et Eesti taasiseseisvumispäev on iga aastaga järjest enam muutumas eesti rahva tähtpäevaks, millesse suhtutakse rõõmsalt. Ja enamasti on ikka saatjaks laul. Olgu need siis öölaulupeod, ühtelaulmised või muu, aga igatahes selle vahendiga, mida meie rahvas kõige paremini valdab – OMA VABADUSE LAULUGA.

Peame tõdema, et Eesti Vabariik on aastal 2011 oma taasiseseisvusega jõudnud päris kaugele. Me edeneme üldiselt hästi. Muidugi on meil tagasilööke ja uut rekordit iga päev ei sünni. Edu tagavad alati konkreetsed inimesed – nende tahe, kirg, panustamine ja muidugi ka ümbritsev keskkond. Eesti on vajanud ja vajab pühendunud inimesi. Nende tõttu asjad muutuvadki. Ja ikka paremaks.

Tänane Eesti ei vaja vastandamist. Vajame hoopis rohkem mõistvust, vastutustunnet ja sotsiaalselt tundlikku pilku riigiasjade ajamisel. Vajame koosmeelt mõttekaaslaste vahel. Ühiskonna sisemist tugevust ja stabiilsust näitab siiski laialdasem solidaarsus, võime mõista ning austada kõikide inimeste vajadusi ja võimalusi.

Kakskümmend aastat on liiga lühike aeg, et erapooletult hinnata kõike, mis sündinud ja sünnib. Ajaline distants ei võimalda veel anda ajaloolist hinnangut üksikisikute tegudele või argiotsuste detailidele. Aga on ühemõtteliselt selge, et otsus, mille eesti rahvas 20 aastat tagasi langetas, oli õige ja ainuvõimalik. Me kasutasime oma võimaluse, võtsime endale kohustused ja vastutuse.

Soovin teile kõigile homseks head taasiseseisvuspäeva ja tänaseks mõnusat siinviibimist!

Pildid vastuvõtust 1
Pildid vastuvõtust 2

Suvistest kohtumistest (pildid ja video)

2011-08-16T13:40:00.002+03:00

Suvepuhkuseaegseid kohtumisi on tore meenutada. Neid oli mitmeid, paljudes Järvamaa paikades. Eriti meeldejäävad on kindlasti kohtumised külades. Olgu siinkohal meenutuseks mõned pildid ja videoklipp. Ja suvi pole veel läbi!

Külade kokkutulek Salutagusel 16. juulil

Pildid Järvamaa – Eesti südamaa lehel Facebookis

Merja küla kokkutulek 9. juulil

Pildid Järvamaa – Eesti südamaalehel Facebookis

Võidupüha kõne Järva-Madisel

2011-06-24T06:27:00.000+03:00

Austatud kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noorkotkad ja kodutütred, Albu valla rahvas ja kõik kohalviibijad

Aasta kõige ilusamal ajal tähistame Eesti riigi ja rahva jaoks ühte kõige tähtsamat püha - Võidupüha. Täna 92 aastat tagasi Võnnu lahingus saavutatud võit aitas kindlustada meie riigi iseseisvust ja vabadust. Täna mälestame Vabadussõjas langenud kangelasi ning kõiki neid, kes on võidelnud vaba Eesti eest. Mõtleme ka tänasele päevale, sellele, kuidas hoiame ja kaitseme oma riiki täna. Selleks on meil eriline põhjus – juba vähem kui kahe kuu pärast möödub kakskümmend aastat Eesti taasiseseisvumisest.

Möödunud kahekümne aasta üheks oluliseks saavutuseks võime kindlalt pidada tugeva kaitseväe ja kaitseliidu taasloomist ja arendamist. Kaitseliidu Järva malev ja tema eriorganisatsioonid on selle heaks näiteks. Järva malevas on täna juba ligi kuussada kaitseliitlast ja just viimastel aastatel on malevaga liitunud palju noori. Ütlematagi on selge, et see näitab kõige paremini organisatsiooni elujõudu. Kaitseliidu ülesanne on vabale tahtele ja omaalgatusele toetudes suurendada rahva valmisolekut kaitsta Eesti iseseisvust. Suur osa selles on sõjalisel ettevalmistusel, õppustel ja treeningutel. Teine pool aga isamaalisel kasvatusel ja traditsioonide hoidmisel. Selles tegevuses mängivad olulist rolli noorte kotkaste ja kodutütarde organisatsioonid. Rõõm on tõdeda, et nende maakonna suurimate noorteorganisatsioonide liikmete arv kasvab. Erilised tänusõnad tahan öelda nende organisatsioonide vabatahtlikele juhtidele.

Kaitseliit ja tema eriorganisatsioonid on igal aastal hoolitsenud selle eest, et järvamaalastel oleks põhjust nende üle uhkust tunda. Käesoleval aastal võitsid Ernakese võistlusmatka Järva kodutütred, naiskodukaitsjad aga võitsid naiskodukaitse koormusmatka. Võidu tõid hea ettevalmistus ja eelmistel võistlustel saadud kogemused ning loomulikult hea tahe ja eeskujulik omavaheline koostöö.

Kaitseliidul on saanud tavaks, et Vabariigi Presidendi käest toovad võidutule maakonda tublimad kaitseliitlased. Seekordseks tuletoojaks on valitud Türi üksikkompanii rühmapealik Aivar Rullinkoff, keda kaaslased iseloomustavad kui äärmiselt pühendunud ning aktiivset kaitseliitlast, kes suhtub täie tõsidusega Kaitseliidu eesmärkide ning missiooni elluviimisse. Aivar Rullinkoff pälvis eelmisel aastal esimest korda välja antud Järva maleva aasta kaitseliitlase tiitli.

Tänasel Maakaitsepäeval osalevad traditsiooniliselt meie politsei- ja päästeametnikud, kelle töö kohta on mul samuti põhjust öelda kiidusõnu. Vaatamata sellele, et töötatakse jätkuvalt kärbitud eelarve tingimustes, on suudetud tagada Järvamaa elanike turvalisus ning oleme jätkuval mandri-Eesti turvalisim maakond.

Eriliselt tahaksin ära märkida politsei- ja päästeametnike poolt läbiviidud ennetustööd. Aastaid on politsei poolt läbi viidud ennetusprojekti „Turvaliselt siia sinna“, mis aitab kaasa liiklusohutuse suurendamisele. Märkida võiks veel koolivägivalla teemalist ennetusprojekti „Sõbralikult on parem” ja uimastiennetusalast projekti „Saab ka teisiti”. Samuti on politseiametnikud korraldanud mitmeid koolitusi ja teabepäevi.

Lääne-Eesti Päästekeskuse poolt mullu augustis Paides korraldatud ohutuspäev aitas paljudel omandada või üle korrata teadmisi ja oskusi ohuolukorras tegutsemisel. Mitmete ametkondade kootöös läbiviidu projekt „Kaitse end ja aita teist“ aitab juba aastaid omandada ohutusalaseid teadmisis ja oskusi meie noortel. Tähtsat rolli maakonna turvalisuse tagamisel täidavad vabatatlikud. Olulise panuse Järvamaa turvalisuse tagamisse andsid abipolitseinikud, kes oma vabast ajast osalesid politseitegevuses. Samuti on päästetöödel kasvanud vabatahtlike panus – vabatahtlikud päästekomandod on loodud juba paljudes Järvamaa paikades.

Täna tunnustasime siin, Anton Hansen Tammsaare ausamba juures Järvamaa kaunimate kodude omanikke. Teeme seda juba aastaid just Võidupühal, sest iga kodu on kui kivi meie riigi iseseisvuse alusmüüris, mida tuleb kaitsta ja hoida.

Austatud kohalviibijad

Täna saadame siit Järva-Madiselt maakonna igasse paika Vabariigi Presidendi poolt läkitatud Võidutule. Need meenutavad kõigile omariikluse algust, Võidupüha, milleta poleks olnud vabadust ja iseseisvat Eesti riiki. Võidutuli ühendab sümboolselt kõiki meid, nii meie pidu- kui argipäevastes tegemistes ning sisendab uut jõudu ja usku tulevikku. Usun, et jaaniõhtul on meil kõigil põhjust rõõmu tunda oma perest, lastest, sõpradest, kõigest kaunist.

Ilusat Võidupüha ja kaunist jaaniõhtut!

Vaata pilte Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Võidupühal Müüsleris

2011-06-24T06:22:00.001+03:00

Austatud kohalviibijad

Me oleme vaba rahvas vabal maal, nüüd juba taas pea kakskümmend aastat. Sellele vabadusele panid aluse meie esiisad, kes võitlesid oma riigi eest Vabadussõja lahingutes. Peame seda mäletama! Ilma Vabadussõja võiduta ei seisaks me täna siin. Täna on mälestuspäev ja me mälestame langenud kangelasi.

Kuid täna on ka rõõmupäev, on Võidupüha. Tunneme uhkust meie esiisade võidu üle ning see annab võimaluse vaadata meie riigi tänaseid saavutusi. Võime taasiseseisvumise kahekümnenda aastapäeva lävel öelda, et oleme saanud hakkama esmapilgul uskumatuga – oleme uuesti üles ehitanud oma riigi. Riigi, mis on kõigi olulisemate rahvusvaheliste organisatsioonide liige ja mille korraldusest on viimasel ajal õppida ka meist oluliselt suurematel ja vanematel riikidel. See ei ole tulnud kergelt, neid saavutusi on vaja kaitsta. Peame hoidma ja kaitsma neid demokraatlikke väärtusi ja leidma veel paremat sisu, et see vastaks meie riigi kodanike ootustele ja heaolule. Meie kõigi kohus on anda selleks oma panus, teha on veel väga palju.

Kaunist Võidupüha, ilusat jaaniõhtut ning imelist suve!

Asetame lillekorvi Vabadussõjas ja hilisemas vabadusvõitluses langenute mälestuseks.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Täna tervitasime Võidutuld Amblas

2011-06-22T19:06:00.001+03:00

Austatud Ambla rahvas ja Võidutule toojad

Tervitan võidutule jõudmist Järvamaale! Võidutuli läbib täna Järvamaad mööda Piibe maanteed, et jõuda õhtuks Tartusse ning sealt uuesti meie juurde tagasi juba Võidupühal Vabariigi presidendi poolt saadetuna. Täna läbib tuli neid paiku, kus puhkavad Vabadussõjas langenud kangelased ja kuhu kodukandi rahvas on nende auks püstitanud mälestusmärgid. Nii on see Amblas, Järva-Jaanis kui Koerus.

Võidutuli meenutab meile omariikluse algust, Võidupüha, milleta poleks olnud vabadust ja iseseisvat Eesti riiki. Võidutuli ühendab sümboolselt kõiki maakondi, nii meie pidu- kui argipäevastes tegemistes. Usun, et jaaniõhtul saavad süüdatud paljudes kodudes jaanilõkked, mis on alguse saanud just võidutulest. Ilusat teekonda võidutulele ja selle hoidjatele!

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Eakate päev oli meeleolukas (pildid ja video)

2011-06-22T13:01:00.003+03:00

18. juunil toimunud Järvamaa eakate päeva heaks kordaminekuks andis oma panuse väga sobilik ilm, aga muidugi eelkõige osalejad ise, kelle esitatud kontsert oli meeleolukas ja kutsus kaasa elama.

Video vahendusel võivad kõik selles veenduda. Vaata siit

Seekordne kokkutulek oli järjekorras juba kahekümne viies. Suur tänu päeva korraldajatele Järva-Jaani vallast ja Järvamaa Pensionäride Koondisest, kelle hea ettevalmistustöö tõttu sujus päev igati hästi. Järgmistel korraldajatel Paide vallast, on millest eeskuju võtta.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Pildid 1
Pildid 2
Pildid 3

Näitus Tallinna-Tartu maante ajaloost "186" on avatud

2011-06-17T16:40:00.001+03:00

Tervitus näituse avamisel

Tallinna-Tartu maantee on pikk 186 kilomeetrit, millest 55,5 km läbib Järvamaad. See on ligikaudu kolmandik. Seega on see tee meie jaoks väga oluline. Asume ju siin keskel ja tee tagab meile kindla ühenduse nii võimu- ja ka vaimupealinnaga. Kindel ühendus, kuid kahjuks mitte turvaline. Seetõttu ootame väga neljarealise tee valmimist, mis annab meile suurema turvatunde, samas ka ajalise võidu. Seega saame hommikul pereliiget tööle saates olla kindlad, et õhtul ta taas oma koju jõuab.

Eelmisel aastal valminud Mäo liiklussõlm on oluline objekt liiklusohutusse seisukohalt ja küllap saavad autojuhid seal sõitmise lõpuks ka selgeks. Samas aitab see kiiremini Järvamaalt läbi sõita. Sellepärast on oluline, et inimestel oleks rohkem põhjust Mäos kiirteelt alla keerata. Tänane näituse avamine on üks selline põhjus.

Ma ei väsi kordamast, et Mäos peatuse tegemiseks on veel mitmeid põhjuseid. Sämmi grill näiteks. Ja kui teie hulgas on inimesi, kes teab kedagi, kellel on häid mõtteid ning kavas investeerida, siis parim koht selleks on Mäo. Seda just tänu asukohale Tallinna-Tartu maantee keskel.

Tänane näitus annab kinnitust, et hea maanteeühendus aitas järvakaid juba kauges minevikus paremini oma elu korraldada ja kaupa turule vedada. Ja aitab ka tulevikus.

Tänan Eesti maanteemuuseumi selle eest, et Tallinn-Tartu maantee ajaloonäitus 186 avamine saab teoks just Mäos, Eestimaa südames.

Pildid Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Mäos on arendajatele võimalik luua kõik võimalused

2011-06-14T14:58:00.000+03:00

Järjekordsele Mäo arengu töögrupi koosolekule olime seekord kutsunud Mäos asuvate kinnistute omanikud ja arendajad, et üheskoos arutada sealseid võimalusi ning kuulata nende plaane edasiseks. Maaomanikele anti ülevaade kinnistute elektriga varustamise ning vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamise võimalustest. Kommenteeriti liiklussõlme arengut ja maa hinna kujunemist Mäo piirkonnas.

Pärast ettekannete ärakuulamist oli selge, et Mäo uues arenduspiirkonnas on võimalik luua kõik võimalused ettevõtluse arendamiseks. Küll võib näiteks vee-ja kanalisatsioonitrasside rajamine olla ülejõukäiv ühele arendajale - appi peab tulema kohalik omavalitsus ja tegutseda tuleb üheskoos.

Meie algatust arendajatega kohtuda tunnustades, ütles Mäos seni tühjalt seisvat kinnistut omav Silberauto kontserni esindava AS Hõbevara esindaja Kaidu Jalakas, et täna tahab arendaja, et nö „kõik otsad“ ehk elekter, vesi- ja kanalisatsioon ning teedevõrk oleks ettevõtja jaoks valmis. Lisaks analüüsitakse muidugi tõsiselt võimaliku tööjõu ja klientide olemasolu. Siiski ei tähenda väljaöeldu, et nende jaoks oleks Mäo kinnistu arendamine perspektiivitu.

Arusaadavalt olid koosolekule kutsutud maaomanikud tagasihoidlikud oma plaanidest rääkima. Rõõmustav oli see, et kohtusin peale nõupidamist Mäos kinnistut omavate noorte inimestega, kellel on tõsine arendusplaan olemas. Kohtun nendega juba lähiajal, et arutada, kuidas saan maavanemana kaasa aidata nende plaani realiseerimisele.

Tõsiselt tasub tööd teha ka koheselt realiseeritavate projektidega. Nii on Järvamaa Ühistranspordi Keskus pakkunud maakonna talunikele võimalust, asutada Mäo reisiterminali parklat taluturu jaoks. Türi Talunike Liidus on ideed kaalutud. Siiski ollakse arusaadavalt veel kõhkleval seisukohal.

Olemegi nüüd jõudnud etappi, kus peame rääkima juba konkreetsetest projektidest ja nende toetamisest. Mäo piirkonna terviklahenduste jaoks oleme otsustanud uurida teiste samalaadsete piirkondade kogemusi. Ühe võimaluse selleks pakkus välja Riigikogu liige Tõnis Kõiv, kes on teinud eeltööd Mõigu tehnopargi külastamiseks.

Seadsime käesoleva aasta algusest koos käinud Mäo arengu töögrupi eesmärgiks selgitada välja probleemid ja takistused ettevõtluse arendamisel ning aidata kaasa nendele lahenduste leidmisel. Oleme selle töö käigus saavutanud konkreetsed kokkulepped mitmetes küsimustes. Nüüd peame jälgima, et kokkulepetest kinni peetakse.

Edaspidises töös keskendume aga konkreetsete projektide toetamisele. Kindlasti peame tegutseme ka selle nimel, et Euroopa Liidu toetuste hulgas uuel finantseerimisperioodil oleks vajalikud meetmed Mäo taoliste arengualade toetamiseks.

Maavanemana saan Mäo töögrupi tegevusest vahekokkuvõtteid tehes teha järeldusi laiemalt. Üheks neist on see, et meie kohalikud omavalitsused ei ole seda valdkonda pidanud oma tegevuses piisavalt tähtsaks. Ning kindlasti ka see, et ka nö „hullud ideed“, mida eelmisel aastal toimunud arengukonverentsidel öeldi välja palju, vajavad analüüsimist nende teostavuse osas. Muidu jäämegi rääkima, et meie elu viib edasi see, et Mäo ja Anna vahele rajatakse lennuväli. Või et Mäos reklaamtahvli paigaldamine on meie arengu seiskohalt võtmeküsimus.

Tänan kõiki, kes seni Mäo arengu töögrupi tegevuses on jõu ja nõuga kaasa löönud ning loodan edasisele heale koostööle!

Pildid on Mäo töögrupi märtsikuisest koosolekust:

Järvamaa aastaraamat 2010 on ilmunud

2011-05-27T14:26:00.000+03:00

Tänasest on Järvamaa infoportaalis võimalik lugeda Järvamaa aastaraamatut 2010. Juba neljandat aastat järjest avaldame aastaraamatu ainult internetis. Nagu näitab külastusstatistika, on need portaali ühed vaadatumad materjalid.Aastaraamat valmis nagu alati paljude inimeste kootöös. Suur tänu kõigile, kes selle koostamisele kaasa aitasid.

Järvamaa aastaraamat 2010

Järvamaa aastaraamatu 1993-2010

Kaitse end ja aita teist!

2011-05-17T14:38:00.000+03:00

Just niisugust nimetust kannab Järvamaal juba üheteistkümnendat korda toimuv ohutuslaager lastele, mis avati täna hommikul Valgehobusemäel. Vaatamata jahedale ilmale, olid laste näod laagri avamisel rõõmsad – ees ootavad ju kaks põnevat päeva, mille jooksul saab proovile panna õppeaasta jooksul omandatud teadmised ja oskused ning lustida koos eakaaslastega.

Õnnetus ei hüüa tulle, ütleb vanasõna. Sellepärast soovisingi avamisel, et lapsed kinnistaksid võistlusmängudes oma seniseid teadmisi ja omandaksid uusi. Ikka selleks, et olla valmis ennast hoidma ja ohuolukorras tegutsema.

Laager „Kaitse end ja aita teist“ on üks väike osa arengukava „Turvaline Järvamaa 2008-2013" tegevuskavast. Samas väga oluline osa, sest annab hea pildi aasta jooksul koolides tehtud ennetustööst ja omandatud ohutusalastest teadmistest Suur tänu pääste- ja politseiametnikele, kes koostöös mitmete partneritega korraldavad Järvamaa lastele ja noortele nii vajalikku laagrit.

Arengukava „Turvaline Järvamaa 2008-2013"

Rohkekm pilte on Järvamaa- Eesti Südamaa lehel Facebookis!

Kõige üllam amet maailmas on olla ema (kõne emadepäeva kontserdil 8.mail 2011 Paide Kultuurikeskuses)

2011-05-08T14:50:00.002+03:00

Austatud emad ja vanaemad! Isad, vanaisad ja kõik kohalviibijad!

”Kõige üllam amet maailmas on olla ema. Emadus on kõikidest kunstidest kõige kaunim, elukutsetest kõige suursugusem. Kunstnik, kes suudab luua meistriteose, või kirjanik, kes kirjutab raamatu, mis mõjutab miljoneid, pälvib imetlust ja kiitust. Aga ema, kes kasvatab üles toredad pojad ja tütred, kelle surematute hingede mõju kestab ka pärast seda, kui maalingud on luitunud ning raamatud ja raidkujud hävinud, väärib kõrgemat austust, mis inimesele võib osaks saada.”
( David O. Mckay )

Pildil koos Järvamaa aasta emaga 2011 Miia Jürgeniga

Head emad! Emadepäeval on kombeks öelda teile ilusaid sõnu. Täna räägitakse palju säravatest lapsesilmadest ja lauldakse ema südamest. Oleme harjunud kuulma, et just oma emale võlgneme tänu kasvamise eest. Meie tänusõnad tulevad südamest, sest me ise – teie tütred ja pojad – usume neisse. Täna on kõige armsam ja südamlikum päev. Kuid millised näevad välja meie emade ja naiste argipäevad?

Eesti riik on oma arengus läbi teinud palju suuri muudatusi, suutmata säästa sealjuures naisi ja emasid. Ühiskonnas toimuvad sotsiaalsed muutused mõjutavad väga tihedalt mõtlemisprotsesse ja inimese arengut. Eesti ühiskonnas valitsevad veel eelmisest sajandist pärit hoiakud ja väärtused. Meie ühiskond on valdavalt maskuliinne. Kindlalt on paika pandud, mis on meeste ja mis on naiste rollid. Selliseid väärtusi kantakse edasi põlvest põlve, ja kuigi iga uus põlvkond on eelmisest veidi liberaalsem, kandub stereotüüpne vaade soorollidele siiski vanematelt lastele. Oleme liikunud oma arengus ühest äärmusest teise. Küpse tasakaalustatud ellusuhtumise ja tõelise vabaduseni on meil veel pikk tee käia.

Kõige vanem põlvkond on sündinud esimese Eesti Vabariigi ajal ning nende lapsepõlve jäi küüditamine ja sõda. Järgmised põlvkonnad on sündinud juba pärast sõda ning nemad kujunesid välja nõukogude ajal, mil polnud naisi ega mehi, olid seltsimehed. Oli küll naistepäev, aga see ei ülistanud naist traditsioonilises mõttes, vaid naist kui töötegijat.

Elu taasiseseisvunud Eestis on olnud möödunust sootuks erinev. Tundub aga, et majandusedu saavutamise nimel on meil midagi olulist kahe silma vahele jäänud. Eesti arengu näitajatena toome fakte mobiiltelefonide või autode arvust, samas naiste elu kajastavaid uuringuid ja neid toetavaid meetmeid peaaegu ei leiagi. Oleme kogenud, et majandusedu võib kiirelt kaduda, ja sedagi, et rasketel aegadel tuleb taas pöörduda elu põhiväärtuste juurde, sest ainult sealt ammutame jõudu raskuste ületamiseks.

Unistuste Eestis elab unistuste Eesti pere – kaks last, poeg ja tütar – muidugi omas majas, mis on ümbritsetud kauni aiaga. Aias on koer. Isal on auto, emal on auto. Vanemad teenivad hästi. Ema ja isa elavad koos elu lõpuni.

Kas see ka kõik tegelikult nii on? Kahjuks mitte. Meie kõigi tutvusringkonnas on lahutatud naisi, kes ühel hetkel on jäänud üksi lapsi kasvatama või on juba oma valikuid tehes otsustanud sünnitada lapse üksi. Kui palju on Eestis ühe või mitme lapsega üksikemasid, seda ei tea täpselt keegi, kuid et neil on mure pere toimetulekuga, seda teame kõik. Üksi lapsi kasvatavaid naisi lisandub üha enam. Statistikaameti andmetel ületab väljaspool abielu sündinud laste arv juba praegu abielust sündinud laste arvu ja see suundumus jätkub.

Öeldakse, üksik on tugev. Üksikemad on ülitugevad – või saavad selleks. Sest nad on selleks sunnitud. Vaatamata raskustele on lapsed emaks olemise suurim rõõm. Ema roll nõuab, et naine ei pea olema ainult hea ema, vaid ka õnnelik naine. Viimane jääb aga paljudel emadel saavutamata. Tänapäeva naisel ei ole kerge emadust ja karjääri ühendada. Emadena ihatakse olla täiuslikud igal alal, näidata tööl häid tulemusi, koolitada end ning olla lapsevanemana täiuslik. Kas see soov on realiseeritav ja kuidas meie ühiskond seda toetab?

Vaatepilt, mis avaneb poliitikas, majanduses, teaduses ja äris, näitab selgelt, et niinimetatud uus Eesti on üles ehitatud meeste jõul, meestekeskselt ja seda ka valitsevad mehed. See, mida ühiskonnas peetakse õigeks, on meeste maailma peegeldus. Ühiskondades, kus ressursse on vähem ja sotsiaalseid probleeme rohkem, keskendutakse sellele, mis on tulutoovam, mis mitte. Meeste tööd toovad tihti kiiremat tulu kui naiste tööd. Palgalõhet ei peeta probleemiks, kuigi see on Eestis üks Euroopa Liidu suuremaid.

Kahjuks peab tõdema, et meil Eestis ärritab ebavõrdsusest rääkimine ühtviisi nii mehi kui ka naisi. Enamasti väidetakse, et meil probleemi pole, järelikult arvatakse, et nii ongi normaalne. Leitakse, et see, mida naine teeb, polegi nii väärtuslik, kui see, mida teeb mees. Üksikemad, kelle õlule on jäänud laste kasvatamise raskem koorem, peavad võtma lisatöid või tegema ületunde, et ots otsaga kokku tulla. Lasteaiaõpetaja saab vähem palka kui autolukksepp, kuigi esimese käe all sirguvad uued ilmakodanikud, teise käe all saavad korda autod. Miks ei taheta meil selle teema üle arutleda, ei mehed ega naised? Miks pistetakse pea jaanalinnu kombel liiva alla?

Kas tõesti on naiste töö ühiskonnale vähem vajalik kui meeste oma? Tasakaalustatud ja parem elu peaks olema tagatud ühiskonnale tervikuna. Kust leiavad naised motivatsiooni ühiskonda muuta? Kas selleks saavad olla meie lapsed? Tahame ju näha terveid õnnelikke lapsi ja turvalist elu. Meie, naised, oleme üle poole Eesti rahvast. Tajugem oma jõudu ja pangem see maksma meie endi laste nimel meie oma riigis.

Kallid emad, armastus on elu kõige vägevam võim. Eesti poleks sündinud meie armastuseta. Kui ema hinges on armastus, siis imbub see kõigesse, millega ta kokku puutub. Koju, kus elab armastav naine ja ema, tahab igaüks tulla, olgu siis selleks koduks kas või ainult tuba, kus lihtne laud ja tool, nagiks nael seinas ning puhtaks pestud põrand. Seal on soe ja hea, sest kõigis neis asjus on armastus. Kui ema õpetab oma last armastama, siis sõltumata sellest, kas laps on poeg või tütar, oskab ta armastada ka täiskasvanuna. Armastav inimene aga on hea.

Kallid emad! Eesti tulevik toetub emade armastusele. Hoolivuse võti Eestis on teie kätes.

Kaunist emadepäeva!

Järvamaa tegusad inimesed

2011-05-02T09:39:00.000+03:00

Järvamaa Kogukonnafond andis üle järjekordse Järvamaa noore spetsialisti stipendiumi. Seekord sai selle Järvamaa Haigla füsioterapeut Elerin Raadik. Tubli ja särav noor inimene, kes on alustanud oma kodu rajamist Järvamaale. Vahetu suhtlemine Eleriniga oli südantsoojendav. Tema lõbus meel, vahetus ja siirus on nakatavad. Usun, et ta mõjub nii ka patsientidele. Loodan siiralt, et tema plaanid talu taastamisel ja ratsutamisteraapia keskuse rajamisel teostuvad.

Samal päeval tänasime pikki aastaid politseis töötanud Ülle Kohat, kes otsustas jääda politseipensionile. Tema viimane ametikoht politseis oli Paide politseijaoskonna
menetlus- ja ennetusteenistuse vanem. Kolleegid ja sõbrad meenutasid erinevaid seiku koostööst Üllega ning tänasid teda toetava suhtumise eest. Rõõmustav on see, et oma rikkalikke kogemusi saab Ülle Koha ka edaspidi rakendada Järvamaal, asudes tööle Paide kohtumajas.

Intervjuu YLE korrespondendile

2011-04-15T14:44:00.000+03:00

Täna oli võimalus anda intervjuu YLE korrespondendile Eestis Gustaf Antellile. Teemaks oli Oisu rajatav biogaasijaam. Sellest on ajakirjanduses olnud juttu paar aastat tagasi, nüüd on asjad aga nii kaugel, et sel suvel peaks kopp maasse löödama. Korrespondenti huvitas, mida maavanem biogaasijaamast arvab. Selline küsimuse püstitus võimaldas rääkida paljudest asjadest. Loomulikult sellest, et Estonia OÜ jaoks on projekt tähtis, eelkõige kogu sõnnikumajanduse Euroopa Liidu nõuetega vastavusse viimiseks, aga ka sellest, et Oisu elanikud peaksid saama senisest odavamat soojusenergiat. Rääkisin veel Järvamaa Kutsehariduskeskuse kavadest käivitada biogaasijaamade koostajate ja operaatorite koolitus juba järgmisel aastal ning kavast rajada oma õppelauda juurde biogaasijaam. Juttu tuli ka teiste koostootmisjaamade rajamisest Järvamaale. Järvamaa suund energiaallikate mitmekesistamisel ja kohalike kütuste kasutamise suurendamisel on kindlasti jätkusuutlik ja tagab suurema kindluse energiaga varustamisel. Teiseks märksõnaks peab seejuures olema energiasääst. Päris palju suudame Järvamaa selleks ära teha CO2 müügist saadud rahaga juba lähiaastatel.

Muuseum tuli rahva sekka (pildid ja video)

2011-04-04T14:00:00.000+03:00

1.aprillil 15. sünnipäeva tähistanud Koeru Valla Muuseum tuli oma ruumidest välja kultuurimaja suurde saali ja etendas suurepärase kava, kuidas vanasti erinevaid talutöid tehti. Kõike seda näidati muuseumi kogusse kuuluvate esemetega. Tegevust saatsid Koeru folkloorirühma teemakohalised laulud ja rahvatantsurühmade tantsud. Oli tõeliselt tore ja meeleolukas õhtu, mida juhtis taluperemeheks kehastunud Uno Aan. Suur tänu korraldajatele!

Samal sündmusel oli mul au üle anda Järvamaa teenetemärk hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilisele juhile, folklooriringi juhendajale ja valla ajaloo uurijale Juta Rundule.

Rohkem pilte Järvamaa – Eesti Südamaa lehel Facebookis

Inimesed ootavad meilt lahendusi

2011-03-29T14:58:00.000+03:00

29.märtsil toimus maavalitsuses ümarlauakohtumine, millel arutasime Järvamaa talvises teehooldes talve jooksul ilmnenuid probleeme ja otsisime neile lahendusi. Nõupidamist ajendas kokku kutsuma ajalehes Järva Teataja tekkinud selleteemaline arutelu, mis täiesti arusaadavalt oli väga emotsionaalne ja probleeme tõstatav, aga ei pakkunud neile piisavalt lahendusi. Aga just lahendusi ootavad Järvamaa inimesed kõigilt asjaosalistest. Kohal olid teehoolduse kõik osapooled ehk siis tellijapoolsed esindajad Maanteeametist ja tööde teostaja Järvamaal aktsiaseltsi Järva Teed juhataja Peep Õun. Lisaks nendele osalesid nõupidamisel omavalitsusjuhid, kelle korraldada on teehoole vallateedel ning ajakirjanikud, kes lõppeval talvel on pidanud sellel teemal palju kirjutama. Kohal oli ka ajalehes arutelu algatanud Arlet Palmiste.

Töises arutelus toodi välja mitmeid probleeme ja ka lahendusi praeguse olukorra parandamiseks. Olulise teemana tõusetus informatsiooni liikumise parandamine. Maanteeinfokeskuse infotelefon lühinumbriga 1510 töötab ööpäevaringselt ja sellel numbril on võimalik informeerida liiklusoludest või saada sellealast informatsiooni. Siiski on sellest vähe kasu liiklejal, kes saab küll teada anda, et ei pääse liikuma aga seda, millal tal abi loota on, ta sealt teada ei saa. Info liikumist tuleb parandada just maakonnasiseselt. Oma roll on selles eelkõige internetilehekülgedel ja kohalikul raadiol ning muidugi aktsiaseltsil Järva Teed. Nagu nähtus inimeste kirjadest, ei olda sageli kursis sellega, kellele mõni konkreetne teelõik kuulub või kes seal lumetõrjet teeb. Ühel nõupidamisest osavõtjal oli selle jaoks tuua hea lahendus oma elukohast Harjumaalt – tema koduvalla leht avaldas teedeinfo majapidamiste lõikes ning koos vajalike telefoninumbritega.

Omavalitsusjuhid tõid mitmeid näiteid selle kohta, et vallateede operatiivsest lahtilükkamisest on vähe kasu, kui inimesed jõuavad seda teed mööda täistuisanud riigiteele ja jäävad siis toppama. Riigiteelt sõidab aga vallateel lumetõrjet tegev traktor läbi ülestõstetud sahaga. Heas koostöös on aga võimalikud mõistuspärased lahendused.

Mitmed nõupidamisel osalejad tõdesid, et lumerohkete talvede jätkudes tuleb tõsiselt mõelda tehnika uuendamisele ja kasutusele võtta näiteks lumepuhurid. Karmistada on aga vaja ka nõudeid teede seisukorrale. See aga tähendab ka täiendavaid rahalisi vahendeid riigieelarvest. Loodan, et poliitikute arutelud toimuvad enne uut talve. Peame selleks hakkama valmistuma juba täna – selle mõttega, et see võib tulla veelgi karmim.

Paide peaks üha enam võtma maakonna omavalitsuste liidrirolli

2011-03-29T14:55:00.000+03:00

Esmapäeval tänasin endist Paide linnapead Kersti Sarapuud koostöö eest ja soovisin talle edu ja jõudu senisest veelgi kõrgemas ametis jätkamiseks. Saab ju temast vastavalt kokkuleppele juba lähiajal Paide linnavolikogu esimees, ehk siis „linnapea ülemus“. Uuele linnapeale Kaido Ivaskile soovisin aga palju õnnestumisi linnapea ametis ning ka seda, et tema juhtimisel võtaks Paide üha enam maakonna omavalitsuste eestvedaja rolli. Sellest ja mitmetest teistest teemadest oli juttu ka õnnesoovidele järgnenud vestluses.

Mälestushetk Murtud rukkilille mälestusmärgi juures

2011-03-25T11:23:00.001+02:00

Igal aasta koguneme 25. märtsil, et meenutada selle päeva traagilisi sündmusi 1949. aastal kui üle 20 000 meie kaasmaalast kisti oma kodudest ja saadeti tuhandete kilomeetrite taha, Siberisse, „asumisele igaveseks ajaks“, nagu oli kirjas võõrvõimude poolt tehtud otsuses. Valdavalt langesid vägivalla ohvriks naised, lapsed ja vanainimesed. Paljud ei näinud oma kodumaad enam iialgi, paljud kaotasid jäädavalt tervise, perekonna ja kodu. Mõtleme täna neile ja mälestame neid. Aga mõtleme ka tänasele päevale, kasvavale põlvkonnale, neile, kes on sündinud juba taas iseseisvas Eestis. Just neile peame edasi andma selle kurva mälestuse. Aga ka õppetunni, kui tähtis on hoida demokraatlikke väärtusi, hoida vaba Eesti riiki. Just sellepärast tuleme kokku ka aasta pärast 25.märtsil. Sest peame mäletama.

Videomeenutus Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamisest

2011-03-04T13:37:00.000+02:00

Tervitus Vabariigi aastapäeva tähistamisel Koerus

2011-02-25T08:15:00.000+02:00

Austatud Koeru rahvas ja külalised!

Õnnitlen teid Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva puhul ja tänan teid, et olete tulnud avaldama austust inimestele, kes meie riigi lõid ja Vabadussõjas kaitsesid.

Suvel oli mul austav võimalus osaleda Vao kooli aastapäeva tähistamisel. Oma tervituses ütlesin siis, et Vao on rikas küla. Rikas just oma tublide inimeste ja eestvedajate poolest. Täna ütlen seda julgelt kogu Koeru valla kohta. Tuletagem kasvõi meelde jaanuarikuus toimunud maakonna kultuuripreemiate üleandmist – Koeru inimesi oli preemiasaajate hulgas palju. Koeru on kant, millele on aastaid oma näo andnud aktiivne seltsielu ja paljude inimeste vabatahtlik tegevus. See on olnud teie tugevus läbi aja ja selles peitub see tugevus ka täna. Hoidke ja väärtustage selle tegevuse eestvedajaid, nende vabatahtlikku tööd. 2011. aasta on Euroopas kuulutatud vabatahtliku tegevuse aastaks Loodan siiralt, et 2011. aastal jõuavad paljud inimesed mõistmiseni, et alati ei pea saama, palju parem on anda. Paljud Koeru inimesed teavad seda hästi.

Veel soovin Teile, et eelseisval ajal oskaksite veelgi rohkem märgata neid asju, mis teid ühendavad, vaielda selgeks erimeelsusi tekitavad probleemid ning kuulata ka neid inimesi, kes arvavad teisiti kui enamus. Siis olete veelgi tugevamad kui täna.

Head Vabariigi aastapäeva!

Pildid Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Tervitus Vabariigi aastapäeva tähistamisel Müüsleris

2011-02-25T08:12:00.000+02:00

Austatud Eesti Vabariigi 93. sünnipäeva tähistamisele täna siia, Müüslerisse kogunenud inimesed. Õnnitlen teid meie riigi sünnipäeva puhul ja tänan, et olete tulnud avaldama austust inimestele, kes meie riigi lõid ja seda Vabadussõjas kaitsesid.

Alanud aasta on Eesti jaoks eriline mitmes mõttes. Euroaja algus on meisse süstinud uut lootust majandusolukorra paranemise suhtes. Saame jälle vaadata tulevikku optimistlikumalt ja suurema kindlusega. Rohkem on meil aga ka põhjust vaadata tagasi. Möödub ju tänavu kakskümmend aastat taasiseseisvumisest, hetkest, kui me saime taas alustada oma riigi ülesehitamist, mis sündis möödunud sajandi alguses Vabadussõjas, võitluste, katsumuste ja visa töö hinnaga. Täna, uue sajandi esimese kümnendi lõppedes, võime tõdeda, et Eesti rahvas on oma riiki taastades teinud samuti tublit tööd ja on oma visadusega palju saavutanud. Võime siinkohal uhkustundega nimetad Eesti kuulumist NATO-sse ja Euroopa Liitu. Aga samasuguse austusega võime nimetada paljude Eesti inimeste visa ja sihikindla töö tulemusi, mille läbi meie riik on muutunud kaunimaks ja tugevamaks. Näiteid sellest ei pea kaugelt otsima. Siinsamas Müüsleris on Helena Siiroja üles ehitanud kilplaste teemapargi ja jätkab selle arendamist. Andres Laukse aga on alustanud Vabadussõja teemapargi rajamist. Eesti kasvab ja areneb just tublide kodanike tubli töö tulemusena.

Vabariigi aastapäeval on kohane meelde tuletada Eesti Vabariigi iseseisvusmanifestis öeldut: „Eesti ! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.

Täna võime seda korrata, sest oma riigi ülesehitustöö ei lõppe kunagi.

Pildid Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Kõne Eesti Vabariigi 93. aastapäeva tähistamisel Türi kultuurimajas.

2011-02-23T21:48:00.000+02:00

Head järvamaalased! Austatud külalised!

Õnnitlen teid kõiki Eesti Vabariigi üheksakümne kolmandal aastapäeval!

24. veebruar 1918 on Eesti ajaloos erakordne daatum – iseseisvusmanifestiga kuulutati Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks, nähti ette Asutava Kogu valimised, kehtestati kodanikuvabadused, vähemusrahvuste kultuuriautonoomia ning nähti ette maa- ja rahareformi läbiviimine. Seega tehti valik Eesti tulevase riigikorra suhtes – demokraatlik, parlamentaarne vabariik.

Nendele põhimõtetele jäime kindlaks ka siis, kui saime võimaluse oma iseseisvus taastada. Eesti riigi kodanikud ehitavad oma riiki üles teist korda. Ka esimest korda omariikluse müüri ladudes polnud meil aega õppida seda tähtsat tööd kauem kui paarkümmend aastat. Nii ka praegu. Kas oleme oma teistkordses ülesehitustöös kaugemale jõudnud, kunagistest tegemistest õppust võtnud? Milliste kaaludega kaaluda meie tegusid?

Oleme palju suutnud – taastanud veretult oma iseseisvuse, rajanud riiklikud institutsioonid, ümber kujundanud riigi majanduse, kultuuri, hariduse, meditsiini ja teised tähtsad valdkonnad, liitunud NATO ja Euroopa Liiduga, võtnud kasutusele Euroopa ühisraha. Kindlasti on seejuures ka eksitud. Kindlasti oleks saanud mõndagi paremini, kiiremini, valutumalt teha, kuid ärgem unustagem, et praegused põlvkonnad ehitavad oma riiki üles esmakordselt, seetõttu võib andeks anda ka vead. Kes läheb esimesena ja on teerajaja, sellel kujunevad vastused ja lahendused alles teel oldud aja jooksul.

Eesti riik ei saa valmis päeva ega aasta ega kümmekonna aastaga. Eesti Vabariigi ülesehitamiseks läheb kauem aega, sest meie, selle riigi kodanikud, ei rahuldu keskpärase riigiga. Armastus oma maa vastu paneb meid püüdlema täiuslikkuse poole, otsima parimaid lahendusi. Eesti Vabariik on kui maal, millele kunstnik – need oleme meie kõik – lisab aina uusi värve ja pintslitõmbeid, muutes maali täiuslikumaks.

Eesti riigi kodanikud soovivad ja loodavad, et riik saaks kiiresti „valmis“, et siis tunda rõõmu ja rahulolu oma riigis elamisest. Aga kes peaks meile selle täiusliku riigi rajama, kus kõigil oleks õnn ja rõõm elada? Need ehitajad oleme meie ise, tänase ja homse Eesti Vabariigi kodanikud. Kes hoolitseb riigi eest, kui seda ei tee tema inimesed? Kes künnab ja külvab, kes kasvatab ja õpetab, kes ravib ja ehitab, kes armastab oma maad nii nagu ei keegi teine? Tänan kõiki järvamaalasi, kes on oma igapäevatööga aidanud Eesti riiki tugevamaks muuta. Tänan teid sellegi eest, et te pole läinud võõrsile õnne otsima, vaid olete koos kaasmaalastega püüdnud aidata oma riigil raskest olukorrast välja tulla. Kui me ei andnud väsimusest alla okupatsioonides, ei saa me murduda omaenese iseseisvuse, omaenese riigi eest seistes. President Lennart Meri on öelnud: „Venestamisaastatel õppisime oma rahvust hoidma. Õppigem nüüd ka riiki hoidma. Oma riigi eest vastutame kõik koos ja igaüks eraldi.“

Veebruaris 2011 võime öelda, et halvim on möödas ning riigi majandus hakkab jälle tasapisi tõusuteed käima. Majandusraskused ei jätnud puudutamata ka Järvamaa ettevõtteid, kuid suurtest pankrottidest me oma maakonna puhul rääkida ei saa ning see teeb rõõmu. Järvamaa ettevõtted säilitasid töökohti nii palju kui võimalik, pakkudes inimestele tööd ja leiba. Tänan selle eest kõiki maakonna ettevõtjaid.

Viimaste aastate vältel suurenenud tööpuuduse kõrval on selgesti tuntav ka vastupidine tendents – teatud valdkondades on puudus töökätest. Riik, kelle majandus sammub tõusuteed, vajab haritud ja motiveeritud töötajaid. Parema äraelamise nimel töötavad meie inimesed palju, sageli üle oma võimete. Töö mahtu ei saa aga lõputult suurendada. Kui tahame tulemuslikult konkureerida mistahes valdkonnas, peame otsima innovaatilisi lahendusi, see toob aga kaasa vajaduse tulevaste töötajate haridustaseme tõstmiseks ja väärtushinnangute muutmiseks. Hariduse kvaliteet on üks olulisemaid riiklikke prioriteete, sest Eesti edu võti peitub Eesti Vabariigi kodanike harituses.

Eestimaal on alati haridusest lugu peetud ja harituse poole püüeldud. Tundub, et mida raskem oli juurdepääs haridusele, seda hinnatum see oli, seda kirglikumalt ihaldati harituks saada. Paljude põlvkondade jaoks tähendas ju kooliharidus ühtlasi ka „kergema elu“ juurde pääsemist. Milles seisneb hariduse ja harituse mõte tänaste Eesti vabariigi kodanike jaoks? On see eneseteostuse või eneseupitamise vahend? On see sisemine sund või pragmaatiline paratamatus? Kelle või mille jaoks me õpime? Kas oskame oma lõputute haridusreformide käigus seada sihiks lihtsa tõe – õpime elu, mitte kooli tarvis? See tarkus on tegelikult pärit juba vanadelt roomlastelt, kuid kehtib tingimusteta ka täna. Riikliku haridusstrateegia nurgakivi võiks sõnastada ka nii – me ei valmistu mitte tänaseks, vaid homseks päevaks. 21. sajand seab meie ette kohustuse õppida, õppida kogu elu uusi oskusi ja erialasid. Kuna teadmised vananevad kiiremini kui me neid omandada suudame, muutub järjest olulisemaks oskus teadmisi hankida ja neid kasutada.

Meie haridussüsteem on üle minemas uutele riiklikele õppekavadele, mis kujundavad õpilaste väärtushinnanguid. Põhihariduse ja gümnaasiumihariduse alusväärtustena tähtsustatakse nii üldinimlikke kui ka ühiskondlikke väärtusi.

Eesti kodu on alati kasvatanud lapsi üldinimlikest väärtustest lähtudes. Ausus, hoolivus, õiglus, aukartus elu vastu, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu on olnud eelnevate inimpõlvede kasvatuse alustala.

Head Järvamaa emad ja isad! Jätkakem seda traditsiooni! Olgem ise oma lastele eeskujuks, kasvatagem lapsi nii sõna kui ka teoga! Puhta kodu puhtad põhimõtted aitavad uutel põlvkondadel kujuneda eetilisteks, kõrgete väärtushinnangutega Eesti Vabariigi kodanikeks. Just Eesti kodu on see, kust saab hingeharidus alguse.

Igaühel meist lasub kohustus muuta oma riik, oma kodumaakond ja kodukoht paremaks, teha natuke rohkem kui peab. Täna anname Järvamaa Vapimärgi Kalev Aunale, mehele, kes on aastaid seisnud Järvamaa arengu eest. Kuigi töökohustused on viinud Kalev Auna Järvamaalt kaugemale, on ta alati leidnud võimaluse kodumaakonda toetada, Järvamaa arenguks võimalusi luua.

Täna on siin saalis palju tublisid Järvamaa inimesi, kes on oma tegevusega olnud teistele eeskujuks. Järvamaa tunneb uhkust meie noorte elupäästjate üle: tänan teid, Hanna-Maria Puhke ja Merit Kalamägi! Oma otsustavuse ja julge tegutsemisega päästsite inimese elu.

Tänan Poolas ja Moldovas üleujutuspiirkonnas loodusõnnetuse tagajärgi likvideerimas käinud Eilo Eesmäed, Risto Heina, Valeri Ivanovi, Pavel Ivanovi ja Anatoli Ivanovi.

Meie tulevik on meie andekate noorte kätes. Tänasele pidulikule vastuvõtule on kutsutud Koigi põhikooli õpilane Anete Sammler, kes pälvis Helmi Tovelmani nimelise parima põhikooliõpilase preemia, ning Siim Sisask Türi Majandusgümnaasiumist, kellele kuulub sellel aastal esmakordselt väljaantud andeka gümnaasiumiõpilase stipendium. Loodame kuulda teie tublidest saavutustest edaspidigi.

Järvamaal on palju andekaid noori, kellele tuleb vaid anda võimalus tiibu sirutada ja lendu tõusta. See, et elame maakonnas, kus pole nii palju võimalusi eneseharimiseks kui suurlinnades, ei tohi saada meie noorte jaoks takistuseks. Kindlasti on võimalik palju head korda saata ka väiksemate võimalustega. Tänan Kaie Kõrbi, kes valis oma balletistuudio üheks õppekohaks Paide kultuurikeskuse, luues ka Järvamaa lastele võimaluse selle kauni kunstiliigiga tegelemiseks. Ootame, et Kaie Kõrbi algatus leiaks järgijaid.

2011. aasta on Euroopas kuulutatud vabatahtliku tegevuse aastaks. Siin on kõikidel Eesti Vabariigi kodanikel võimalus näidata, et nad hoolivad oma riigist, oma maast ja rahvast: aidates vabatahtlikuna seal, kus abi vajatakse, ollakse ühtlasi toeks ka riigile. Vabatahtlike tegevus aitab edendada kohalikku elu külas, vallas, linnas. Väärtustades vabatahtlike tegevust, muudame tugevamaks oma seltsid, ühingud, ühendused, seega – muudame tugevamaks oma riigi. Loodan siiralt, et 2011. aastal jõuavad paljud inimesed mõistmiseni, et alati ei pea saama, palju parem on anda.

Eesti Vabariigi kodanikuks olemine ei ole üksnes eelis elada vaba rahvana vabal maal, see tähendab ka võimalust ja kohustust osaleda oma riigi arengus. Võimalus väljendada oma seisukohti ja anda hinnang senistele arengutele, sealhulgas poliitikute tegevusele, avaneb peagi toimuvatel Riigikogu valimistel. On väga tähtis, et kõik kodanikud mõistaksid – valimistel osalemise kaudu saab kodanik mõjutada riigi ja valitsuse, aga ka iseenda käekäiku.

President Lennart Meri on öelnud: „Valimised on demokraatia ja iseseisvuse eksam; ka iseseisva mõtlemise, iseseisva tahte kullaproov, mille abil igaüks teist saab ühiskonda kujundada… Küsige enda käest, millisena tahte Eestit näha nelja, kümne või viiekümne aasta pärast. Ja seejärel valige välja see mees või naine, kes ausalt ja omakasupüüdmatult kaitseb riigimehelikult meie kõigi liitunud huve Toompeal.“

Niisiis, hinnake poliitikuid nende tegude järgi ning kaaluge nende tegusid seaduste ja eetika kaaludega. Ärge laske end uinutada populistlike lubadustega, mille täitmine pole reaalne, ning hoiduge mõtlemast ainult tänasele päevale. Eesti riik vajab ka homset!

Üheksakümne kolme aastane riik on alles suhteliselt noor. See tähendab, et me päevad on veel ees. Kuidas oma tulevasi päevi mõistlikult kavandada, kuidas rajada selline riik, nagu me oma unistustes näha soovime, see on meie tarkuse, ühtehoidmise, usalduse ning kokkulepete küsimus.

Paul-Eerik Rummo on oma värssides sõnastanud kreedo, mida aeg-ajalt tasub meelde tuletada:

„Me hoiame nõnda ühte

kui heitunud mesilaspere

me hoiame nõnda ühte

ja läheme läbi mere

mis tõuseb me vastu tige

ja läheme läbi mere

ja muud me ei vaja tuge

kui üksteise selged õlad

ja muud me ei vaja tuge

kui ühised rõõmsad võlad

mis üheskoos tuleb meil kesta

need ühised rõõmsad võlad

neid meri ei saa meilt pesta…“

Head iseseisvuspäeva, daamid ja härrad!

Konkreetsed kokkulepped

2011-02-01T15:04:00.000+02:00

Tänasel kohtumisel Ida Regionaalse Maanteeameti direktori Eugen Õisiga ja tema meeskonnaga lepiti kokku konkreetne tegevuskava liiklusohutuse tagamise ja kergliiklustee rajamise osas Mäos peale reisiterminali valmimist. Kergliiklustee rajamise eestvedajaks hakkab Paide vald ja vajalikud projekteerimistööd liiklusohutuse parandamiseks teeb Ida Regionaalne Maanteeamet. Ehitustööd toimuvad 2012. aastal. Toimunud kohtumine oli üks esimestest Mäo arengut käsitlevatest arengunõupidamistest. Järgmisena toimub kohtumine Eesti Energia jaotusvõrgu esindajatega, et rääkida elektri varustuskindluse parandamise tulevikuväljavaadetest.

Mäo vajab olemasoleva ettevõtluskeskkonna toetamist

2011-01-18T08:30:00.000+02:00

Eelmisel aastal toimunud arengu- ja visioonikonverentsidel jäi kõlama mõte, et ettevõtluse arendamiseks tuleb teha jõupingutusi eelkõige Mäo piirkonnas. Eile maavalitsuses toimunud nõupidamisel arutasimegi, mida on võimalik ja vajalik Mäos teha avaliku sektori eestvedamisel. Ühisel arutelul selgus, et pooleli on mitmeid edasist arendamist vajavaid tegevusi. Eelkõige vajavad lahendamist juba olemasoleva Mäo keskuse mured.. Näiteks kergliiklustee ehituse jätkamine reisiterminalist Mäo keskuseni, bussiliikluse korraldamine nii, et see peale reisterminali valmimist jätkuvalt toetaks maksimaalselt Mäos asuvate ettevõtete tegevust. Läbi tuleb rääkida ja lahendused leida elektri varustuskindluse probleemidele. Vajalikuks peeti uute võimaluste reklaamimist ning läbirääkimisi Mäos asuvate kinnistute omanikega nende plaanide osas. Leppisime kokku lähiaja konkreetsed tegevused. Kokku saadakse uuesti kuu aja pärast.

Alustame uute lootustega

2011-01-04T08:09:00.002+02:00

Möödas on uue aasta esimesed päevad. Oleme nendel päevadel vaadanud tagasi möödunud aastale ja teinud uusi plaane. 2011. aasta ehk kõige suurem muutus on juba toimunud - Eestis on käibel euro. Uue rahaga harjumine nõuab aega ja selget meelt. Tuleviku mõttes on euroga seotud suured lootused. Euro kindlustab Eesti majanduslikku julgeolekut ning tagab inimestele suurema majandusliku kindluse tulevikuks. Hinnangud euro mõjust majanduse elavnemisele ja uute töökohtade loomisele on vastuolulised. Usun, et mõju on siiski positiivne. Järvamaa üks suurimaid probleeme on tasuvate töökohtade puudus. Sellele lahenduste otsimine on alanud aasta kõige tähtsam ülesanne. Aasta 2010 märksõnaks Järvamaal oli kahtlemata Mäo liiklussõlme valmimine. Nii mahukat investeeringut ei ole kunagi varem Järvamaale tehtud. See avas uued võimalused ettevõtluse arendamiseks piirkonnas. Möödunud aasta lõpus toimunud erinevatel arengu- ja visioonikonverentsidel jõudsime järeldusele, et toetada tuleb ettevõtluse arengut, eelkõige just Mäos. Avaliku sektori organisatsioonidel, omavalitsustel ja maavalitsusel on selles osas oma võimalused. Eelkõige nende piirkondade tutvustamisel ettevõtjatele ning ettevõtjate toetamisel. Peame alanud aastal seda üheskoos senisest sihipärasemalt tegema. Tööpuuduse leevendamiseks saab palju ära teha täiend- ja ümberõppe võimalusi paremini ära kasutades. Teame ju, et vaatamata suhteliselt kõrgele tööpuudusele, ei leia ettevõtted sageli endale vajalikku tööjõudu. Järvamaa Kutsehariduskeskus on valmis pakkuma paindlikke lahendusi töötajate ettevalmistamiseks, Töötukassa on valmis seda tegevust toetama. Ettevõtjatel tuleb neid võimalusi senisest aktiivsemalt kasutada.

Kui me ei suuda tuua murrangut töökohtade loomise osas, väheneb maakonna elanike arv jätkuvalt. Viimastel aastatel on see vähenenud viiesaja inimese võrra aastas. Erandiks ei olnud ka möödunud aasta. Pea võrdne alus inimeste elukoha valikul on võimalus saada kvaliteetset haridust. Õpilaste arvu vähenemisest tulenevate muutuste vajadusest haridussüsteemis oleme rääkinud aastaid. Nüüd on viimane aeg teha otsuseid. Tahan tunnustada Türi valda julgete otsuste eest koolivõrgu muutmiseks, et tagada piirkonna lastele jätkuvalt hea hariduse andmine. Tunnustamist väärivad ka Järva-Jaani ja Ambla vald püüdluste eest leida lahendusi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks. Küll tahan omavalitsusjuhtidele panna südamele, et koolivõrgus tehtavate muutuste vajadust ja sisu tuleb inimestele selgitada senisest põhjalikumalt. On kahetsusväärne, kui parimate kavatsustega ettevõetud muutused ei saa teoks seetõttu, et ei suudeta neid rahvale selgitada.

2011. aasta on kuulutatud Euroopa vabatahtlike aastaks, et tänada vabatahtlikke ja tähistada nende panust meie ühiskonda. Kodanikuühenduste ja vabatahtlike osa Järvamaa elu kujundamisel on järjepidevalt suurenenud. Möödunud aastast võime tuua palju näiteid kodanikuühenduste aktiivsest tegevusest ja uutest algatustest. Hea on meenutada Naiskodukaitse Järva ringkonna poolt algatatud Järvamaa aasta ema valimist või Järvamaa Pensionäride Koondise poolt tehtud kingikampaaniat esimesse klassi minevatele lastele. Kodanikualgatusele annavad uut sisu Paides ja Järva-Jaanis loodud kogukonnakeskused ning Järvamaa vabatahtlike keskus. Maavanemana oli mul hea meele toetada Noorte Kotkaste Järva maleva ja Kodutütarde Järva ringkonna algatust vabatahtlike noortejuhtide tunnustamiseks. Usun, et alanud aastal teevad meie vabatahtlikud jätkuvalt palju häid tegusid ja aasta lõpus on tunnustatavate ring palju laiem.

Möödunud aasta oli maakonna omavalitsuste jaoks keeruline. Siiski suudeti jätkuvalt täita oma ülesandeid ja Euroopa Liidu toestusfondide abil piirkonda arendada. Paide ajakeskuse, Türi Kultuurimaja, Türi Noortekeskuse, Albu rahvamaja, Aravete Keskkooli ja paljude teiste väiksemate ja suuremate objektide valmimine pea igas maakonna omavalitsuses on selle tunnistuseks. Omavalitsusi tuleb kiita ka selle eest, et suudeti raskel ajal teha väga oluline otsuse Järvamaa Haigla uue hooldusraviosakonna ehitamise kaasrahastamise osas.

Järvamaa Omavalitsuste Liit suutis vaatamata raskustele säilitada toetuse Järvamaa jaoks olulistele sündmustele ja tegevustele. Liidu jaoks oli möödunud aasta otsingute aasta. Kuigi uusi säravaid ideid kootööks veel ei sündinud, olid toimunud arutelud vajalikud, et senitehtut hoida ja märgata selle olulisust.

Tuleval aastal möödub kakskümmend aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Oleme viimastel aastatel hakanud üha enam seda päeva väärtustama. Maakondlikult oleme taasiseseisvumispäeva tähistanud seni iga viie aasta tagant. Oleme siis tunnustanud neid maakonna inimesi, kes on teistest rohkem teinud maakonna arengu jaoks. Tähistame ka seekord seda päeva väärikalt. Tublide inimeste tunnustamiseks aga ei ole vaja oodata ainult suuri tähtpäevi. Igapäevane heade tegude tegemine, nende märkamine ja tunnustamine võiks olla üks alanud aastal tavapärane.

Uude aastasse võtame kaasa kõik kasuliku ning vajalikud tegevused ja mõtted möödunud aastast. Alanud aasta toob aga ka uusi üleandeid ja väljakutseid. Nii vajavad meie ühist hoolt ettevalmistused XI noorte laulu- ja tantsupeoks “maa ja ilm”. Uue sisu peame leidma Türi kolledžile, Paide ajakeskuse käivitamine Vallitornis seab uued ülesanded kogu turismivaldkonnale jne. Alanud aasta on jälle ka valimiste aasta. Loodan, et maakonna inimeste valimisaktiivsus saab olema kõrgem kui kunagi varem.

Kallid järvamaalased!

Viimaste aastate lumerohkus on andnud meile head võimalused talverõõmude nautimiseks. Samas on see pannud proovile meie võimalused ja oskused hoolida ja märgata neid, kes vajavad abi. Usun, et oleme saanud seni hästi hakkama ja võime uut aastat alustada uute lootustega paremale tulevikule.

Artikkel ilmus Järva Teatajas 4.jaanuaril 2011

Mälestasime Vabadussõjas võidelnuid

2011-01-03T15:04:00.000+02:00

Sõnavõtt Vabadussõjas võidelnute mäletushetkel Türi Kesklinna kalmistul 3. jaanuaril 2011.

Pildid Järvamaa - Eesti südamaa lehel Facebookis

Austatud Türi rahvas!

3.jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti-Vene rindel relvad. Eesti riik oli kätte võidelnud õiguse elule. Võime täna öelda, et selline asi polnud toona iseenesestmõistetav. Pigem oli see ime. Täna mälestame kõiki neid mehi, kes relvaga käes kaitsesid Eesti riigi iseseisvust. Elav side nendega katkes mõned aastad tagasi kui suri viimane Vabadussõjas võidelnud mees. Kuid isiklik side on väga paljudel siiski olemas. Võitlesid ju Vabadussõjas meie vanaisad, vana-vanaisad, vanavanavanaisad. Tähtis on hoida seda isiklikku sidet ja põlvkonnalt põlvkonnale edasi anda, et me ikka ja jälle peaksime meeles - iseseisva Eesti riigi eest toodi suuri ohvreid.

Alanud aastal tähistame Eesti taasiseseisvumise 20. aastapäeva. Oleme selle kahekümne aastaga jõudnud palju ära teha. Eesti kuulub Euroopa Liitu, oleme NATO liikmed, esimesi päevi kasutame Euroopa ühisraha eurot. Me tunneme end turvaliselt ja tundub, et miski ei saa meie iseseisvust enam väärata. Siiski peame meeles pidama, et iseseisvuse kindlustamine vajab meie igapäevast hoolt. See on hoolitsus meie kaitsejõudude arengu eest aga ka selle eest, et meie inimestel oleks tööd ja et me tunneks ennast oma riigis turvaliselt. Teeme siis seda tööd alanud aastal veelgi paremini!

Rahulikku jõuluaega!

2010-12-22T10:08:00.004+02:00

17.detsembril tänasime koos omavalitsuste liidu juhatuse esimehega Koigi mõisas koostööpartnereid hea koostöö eest 2010. aastal. Jõulumeeleolu aitas luua vastuvõtul esinenud Järvamaa tütarlastekoor. Koori esimene avalik esinemine toimus täpselt aasta tagasi jõuluvastuvõtul Järva-Jaanis. Aastaga on dirigendid Anne Toomistu ja Tiiu Schüts ning lauljad teinud väga head tööd. Aitäh neile veelkord.

Ilusat ja rahulikku jõuluaega!

Kõne jõuluvastuvõtul 17.detsembril 2010 Koigis

2010-12-17T19:25:00.002+02:00

Pilte on veel Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis!

Austatud kolleegid ja koostööpartnerid!

Kõigepealt lubage õnnitleda Järvamaa Omavalitsuste Liitu uue aasta eelarve ja tegevuskava vastuvõtmise puhul ning soovida jõudu uuele juhatuse esimehele Triinule. Hea alus koostööle uuel aastal on sellega pandud!

Oleme mööduval aastal sageli arutlenud Järvamaa mineviku, oleviku ja tuleviku üle. See pilt, mis meie ees välja joonistub, on vastuoluline. Ühelt poolt järjest paranev sotsiaalne infrastruktuur omavalitsustes ehk moodsamalt öeldes taristu. Teiselt poolt aga järjest vähenev elanike arv, millega kaasnev tulude vähenemine võib saada takistuseks sellesama taristu kasutamisele. Teame, et üks ravim elanike arvu vähenemise pidurdamiseks on uute tasuvate töökohtade loomine. Kahjuks ei ole me siiani suutnud midagi märkimisväärset selles valdkonnas ära teha. Mööduva aasta lõpus toimunud erinevatel arengu- ja visioonikonverentsidel jõudsime ühele järeldusele – toetada tuleb ettevõtluse arengut, eelkõige Mäos, aga ka teistes ettevõtluse arendamiseks sobivates piirkondades. Erinevate ideede aruteluks ja konkreetse tegevuskava koostamiseks oleme ühiste kavatsuste lepingus kavandanud koostöökogu moodustamise. Loodan väga, et nii lepingupooled kui ka teised maakonna heast käekäigust huvitatud jõud panustavad sellesse koostöösse ja et me juba lähiajal saame öelda – meil on olemas tegevuskava ja selle elluviimise eest vastutajad. See peaks olema meie lähiaja koostöö kõige tähtsam eesmärk.

Elu on aga loomulikult mitmepalgelisem. Üha selgemini joonistub välja vajadus teha muudatusi meie haridussüsteemis. Õpilaste arvu vähenemisest tulenevate muudatuste vajadusest oleme rääkinud aastaid. Nüüd on viimane aeg teha otsuseid. Tahan tunnustada Türi valda koolivõrgu ümberkujundamisel tehtud julgete muudatuste eest, aga ka Järva-Jaani ja Ambla valda püüdluste eest leida lahendusi gümnaasiumihariduse andmise jätkamiseks. Loodetavasti liitub selle koostööga uuesti ka Koeru vald. Kui eelnevalt oli juttu töökohtade mõjust inimeste elukoha valikul, siis kvaliteetse hariduse saamise võimalus on sellega pea võrdne valiku alus.

Siinsamas mõisas hiljuti toimunud Järvamaa kodanikuühenduste konverentsil võisime kuulda maakonna kodanikuühenduste aktiivsest tegevusest. Kui seni oli üldjuhul rohkem juttu aktiivsetest külaseltsidest, siis nüüd on tublide tegijate ring laienenud. Hea on meenutada Naiskodukaitse Järva ringkonna poolt algatatud Järvamaa aasta ema valimist või Järvamaa Pensionäride Koondise poolt tehtud kingikampaaniat esimesse klassi minevatele lastele. Kodanikualgatusele annavad uut sisu Paides ja Järva-Jaanis loodud kogukonnakeskused ning Järvamaa vabatahtlike keskus. Kui meenutada, et hiljuti tunnistati Järvamaa arenduskeskus parimaks mittetulundusühenduste nõustajaks, siis võib loota, et aktiivsuse kasv jätkub.

Mööduv aasta oli Järvamaa noorteaasta. Hiljuti tegime sellest kokkuvõtteid ja tänasime tublimaid. Üks noorteaasta ettevõtmine, noorte volikogude loomine, aga peaks vilju kandma hakkama alles tulevikus. Usun, et kohalikud omavalitsused oskavad noorte algatust hinnata ja kaasavad neid üha enam otsuste vastuvõtmise protsessi.

Head koostööpartnerit, Järvamaa Omavalitsuste Liitu tahan tänada eelkõige selle eest, et vaatamata raskustele suutsite säilitada toetuse Järvamaa jaoks olulistele sündmustele ja tegevustele. Möödunud aasta oli teile otsingute aasta. Ja kui uusi säravaid ideid kootööks ehk veel ei sündinudki, olid toimunud arutelud vajalikud, et senitehtut hoida ja selle olulisust märgata.

Kolm omavalitsuste ühisasutust tähistasid mööduval aastal oma kümnendat sünnipäeva. Need on Väätsa Prügila, Järvamaa Ühistranspordi Keskus ja Kesk-Eesti Noorsootöö Keskus. Uus aasta aga toob ka nende jaoks uusi väljakutseid. Meil on veel vähemalt aasta tõestamaks, et meie poolt valitud tee ühistranspordi korraldamiseks läbi ühistranspordi keskuste on õige ja kasulik, aga samuti seda, et Kesk-Eesti Noorsootöökeskuse poolt edukalt käivitatud õppenõustamise tegevus peaks jätkuvalt olema rahastatud riigi poolt. Väätsa Prügila jaoks oli käesoleval aastal rõõmusõnumiks see, et Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas toetada kolmanda ladestusala rajamist. Jäätmekäitluse tuleviku osas aga ootavad kindlasti uued väljakutsed taaskasutuse valdkonnas.

Maakonna omavalitsusi tuleb kiita ka selle eest, et suutsite raskel ajal teha väga olulise otsuse Järvamaa Haigla uue hooldusraviosakonna ehitamise kaasrahastamise osas.

Omavalitsuste ühisasutustest noorim, Järvamaa Arenduskeskus, säras sel aastal kui Eesti parim maakondlik arenduskeskus.

Uueks aastaks soovin, et igas omavalitsuses oleks uuel aastal palju rõõmsaid sündmusi, nagu mööduval aastal olid näiteks:

Albu vallas – renoveeritud Albu rahvamaja avamine, etendus „Vargamäe varjus“;

Ambla vallas – renoveeritud Aravete koolihoone avamine;

Imavere vallas – kauni külakeskuse valmimine Eistveres, lasteaia renoveerimine;

Järva-Jaani vallas – spordihoone uus põrand, maakonna piire ületanud sündmus „Ehitatud Eestis 2010“;

Kareda vallas – võidupüha tähistamine;

Koeru vallas – Vao lasteaia renoveeritud rühmaruumi avamine, Koeru hooldekeskuse renoveerimine, Merja linnamäe vaatetorni avamine;

Koigi vallas – spordiväljaku ja Prandi külamaja avamine;

Paide vallas – Mäo liiklussõlme avamine ja uue toidukoha avamine Põhjaka mõisas;

Roosna-Alliku vallas – Valasti külamaja avamine ja heakorrastatuima omavalitsuse tiitel;

Türi vallas – renoveeritud Türi kultuurimaja, noortekeskuse ja toimetulekukooli õpilaskodu avamine;

Väätsa vallas – Väätsa mõisahoone renoveerimine;

Paide linnas – Arvo Pärdi juubeliüritused, jüri- ja jõululaat ning kreisilinnapäev, ning muidugi ajakeskuse valmimine.

Eks igaüks teist võib sellele loetelule lisada veel mitmeid tähtsaid sündmusi.

Täna allkirjastame maavanema ja omavalitsuste liidu ühiste kavatsuste lepingu koostööks 2011. aastal. See on järjekorras juba neljateistkümnes leping. Kui me kunagi nende sõlmimist alustasime, oli maavalitsus veel päris suure koosseisuga ja oluliselt suuremate võimalustega riigiasutus. Tänaseks on maavalitsuses inimesi oluliselt vähem ja nende poolt täidetavad ülesanded on üha täpsemalt reguleeritud. Siiski on ka nende ülesannete täitmisel tähtis maavalitsuse ja omavalitsuste koostöö. Nimetaksin siin peresündmuste registreerimise ja sellealase aruandluse alast tegevust, planeeringujärelevalvet, maa- ja omandireformi läbiviimist, regionaalsete investeeringute ja kohaliku omaalgatuse programmi ning teiste regionaalprogrammide rakendamist, tervisedenduse alast tegevust, koostööd perearstinduse valdkonnas, haridusasutuste riikliku järelevalve läbiviimist, alaealiste komisjoni ja nõustamiskomisjoni töö korraldamist. Loetelu võiks jätkata. Siiski on maavalitsusel nii tahtmist kui võimalusi pühendada aega ja vahendeid ka maakonna arengusse. See valmisolek on väljendatud täna allkirjastatavas lepingus, mis algab sõnadega: „Koostöö eesmärgiks on mõlema lepingupoole võimaluste kasutamine maakonna kui terviku ja tema erinevate piirkondade tasakaalustatud arendamiseks ning senise ühistegevuse traditsioonide hoidmine ja arendamine“. Maavalitsus on partnerina valmis seda jätkuvalt tegema.

Tuleval aastal möödub kakskümmend aastat Eesti iseseisvuse taastamisest. Oleme viimastel aastatel hakanud üha enam seda päeva väärtustama. Maakondlikult oleme taasiseseisvumispäeva tähistanud seni viie aasta tagant. 2001. aastal andis tolleaegne maavanem Theo Aasa Laupa mõisas üle esimesed Järvamaa teenetemedalid ja -märgid ametnikele ja poliitikutele maakonna omavalitsuste ning riigiasutuste ülesehitamise eest. 2006. aastal tunnustas maavanem Üllar Vahtramäe Roosna-Alliku mõisas kultuuri-, spordi- ja haridusvaldkonna tublimaid, samas kirjutati alla Järvamaa arenguleppele. Kuidas väärikalt tähistada taasiseseisvumise 20. aastapäeva, arutame üheskoos juba lähiajal.

Uus aasta tõotab tulla järvakatele tervislik – kui kõik uude Euroopa Liidu toetusmeetmesse „Tervislike valikute ja eluviiside soodustamine" esitatud projektid saavad rahastuse, siis on uuel aastal kordades rohkem vahendeid liikumisürituste korraldamiseks. Käesoleval aastal aktiivselt töötanud Järvamaa tervisenõukogul on uueks aastaks samuti uued plaanid.

Soovingi teile kõigile uueks aastaks eelkõige palju tervist. Lähenevasse jõuluaega aga pisut aega järelemõtlemiseks ning mõtiskluseks ka selle üle, mida igaüks meist isiklikult suudab Järvamaa jaoks uuel aastal ära teha.

Ilusat jõuluaega!

Järvamaa kauneim kool 2010 on Retla Kool (lisatud pildid ja video)

2010-12-08T13:31:00.000+02:00

7.detsembril andsime Retla Koolile üle konkursi „Järvamaa kaunis kool 2010“ võitja auhinna.Sellest, mida ühes kaunis Järvamaa koolis tehakse annavad hea ülevaate lisatud videoklipid. Liikumine «Eesti kaunis kool» on ellu kutsutud president Lennart Meri algatusel. Järvamaal oleme konkurssi korraldanud alates 2007.aastast. Retla kool on juba neljas kauni kooli auhinna saaja. Eelnevalt on maakonna kauneimaks kooliks valitud Roosna-Alliku (2007, Laupa (2008) ja Koigi (2009) Põhikoolid.
Vaata pilte Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Vabatahtlikud noortejuhid teevad tööd südamega (lisatud pildid ja video)

2010-12-07T08:57:00.000+02:00

Südamega tehtud vabatahtliku töö eest noorkotkaste ja kodutütarde juhtidena tänasin 5. detsembril, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval, Noorte Kotkaste Järva Maleva ja Kodutütarde Järva Ringkonna noortejuhte ja organisatsioonide toetajaid. Ettepaneku teha seda just vabatahtlike päeval tegi Kaitseliidu Järva maleva noorteinstruktor Urmas Piigert, kes on ise teinud vabatahtliku noortejuhi tööd ja teab sellepärast hästi selle töö võlusid ja valusid. Vabatahtlikku tööd on mitmesugust. Seda saab teha näiteks külastades mõned korrad aastas loomade varjupaika, abistades või toetades mõnda inimest. Võimalusi on palju. Vabatahtliku noortejuhi töö erineb sellest just oma sihi-ja plaanipärasusega. Rühmajuht ei saa minna oma rühma juurde korra või paar aastas. Ta peab seal käima regulaarselt ja alati mõtlema sellele, mida ta noortele järjekordse kohtumisega annab. Väga oluline on aga ka noortejuhi isiklik eeskuju. Ütlesin koos tänusõnadega noortejuhtidele, et nende töö tulemus ei pruugi olla alati nähtav kohe. See tulemus on aga näha kindlasti siis, kui põlvkond noorkotkaid ja kodutütreid on suureks sirgunud ning neist on saanud tublid Eesti kodanikud, tublid emad ja isad, tublid töötajad, kes peavad oluliseks ka vabatahtlikku tööd.

Rohkem pilte Järvamaa - Eesti Südamaa leheküljel Facebookis

Ettekanne "Järvamaa arvudes ja võrdlustes" visioonikonverentsil "Järvamaa aastal 2025"

2010-11-24T14:21:00.003+02:00

Türil 11. novembril 2010

Tiina Oraste, Järva maavanem

View more presentations from Jarvamaavanem.

Väätsa prügila tähistas 10. sünnipäeva

2010-11-18T15:55:00.000+02:00

15. novembril möödus kümme aastat Väätsa prügila avamisest. Seda tähtpäeva tähistati 12. novembril Türil. Kõigis sünnipäeva puhul peetud ettekannetes jäi kõlama üks mõte – Väätsa prügila rajamine on maakonna omavalitsuste koostöö üks paremaid näiteid. Prügila rajamisel said omavalitsused esimese tõsise rahvusvahelise koostöö kogemuse. Prügila asukoha valikul tehti suurepärast koostööd kohaliku kogukonnaga ja see ei tekitanud mingeid probleeme. Prügila rajamist nähti Väätsa vallas kui võimalust. Seda on hea tõdeda teiste prügilate asukohavalikul ilmnenud probleemide taustal.

Prügila rajamise otsus tähendas, et sulgeda tuleb kõik seni kasutusel olnud ametlikud ja mitteametlikud prügi ladestamise kohad. Kuigi see ülesanne oli raske, on ka sellega tänaseks toime tuldud. Väätsa prügila oli esimene euronõuetele vastav prügila Eestis ja muidugi täiesti uus tase Järvamaa jäätmekäitluses. Kõik see, mis seni on tehtud jäätmete sorteerimisel ja taaskasutusel on muljetavaldav. Uus olukord jäätmemajanduses aga nõuab uusi arendusi. Sellest olen varem blogis kirjutanud.

Väätsa prügila puhul väärib aga märkimist veel üks oluline tegevus. Nimelt järjekindel töö keskkonnateadliku järvaka kujundamisel. Kõigile on teada kampaania „Vanapaber“, mille üheks osaks on koolidevaheline vanapaberi kogumise võistlus. Kampaania käigus aga saavad meie õpilased juba aastaid uusi teadmisi loodushoiust ja jäätmekäitlusest. Kooliõpilaste külaskäigud prügilasse ja prügila töötajate külaskäigud koolidesse on täitnud sama eesmärki.
Väätsa prügila 10. sünnipäeva puhul andsin üle Järvamaa teenetemärgid keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhatajale Peeter Eegile ja Väätsa prügila projektijuhile Toomas Laimetsale.

Rohkem pilte on Järvamaa -Eesti Südamaa lehel Facebookis.

Tublide politseiametnike tänamine on üks Järvamaa traditsioonidest

2010-11-18T15:22:00.000+02:00

Käesolev aasta olnud politseiametnikele muutusterohke ja nõudnud tõsist pingutust. Ühendametkonda sisseelamine ja eelarvekärped tõid uusi probleeme Siiski võime Järvamaal öelda, et maakonna inimeste jaoks ei ole see tähendanud turvalisuse vähenemist. Tõepoolest võib just turvalisust pidada meie maakonna üheks positiivseks märgiks. Kohtudes Järvamaa politseijuhtidega, olen pigem kuulnud, et kuritegude arv on vähenenud ja nende avastamise protsent on kõrge. Iga kuriteo või ebameeldiva situatsiooni lahendamine on heategu kellelegi konkreetselt ja laiemas plaanis kogu ühiskonnale. See aga tähendab, et politseiametnikud oma igapäevatööd teinud suure pühendumuse ja hoolivusega. Järvamaa kogukond hindab seda ja tunnustab seda.

15. novembril olid Järvamaa tublimad politseinikud vastuvõtul maavalitsuses. Tublimad tublimate seast said Järvamaa autasud Andsin üle Järvamaa teenetemärgid Lääne Prefektuuri Järva-Jaani konstaablijaoskonna piirkonnavanemale Margus Vaasile, Lääne Prefektuuri kriminaalbüroo Paide kriminaalteenistuse vanemmenetlejale Kalev Orgveele ja Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna vanemkonstaablile Valdur Mõttusele. Tänukirja aga Lääne Prefektuuri kodakondsus- ja migratsioonibüroo Paide teeninduse vanemale Enna Rauale.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Ettevõtlusnädal on läbi, ettevõtlikkus peab jääma

2010-11-18T15:10:00.000+02:00

Möödunud nädal möödus Järvamaal ettevõtluse tähe all. Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel juba mitmendat aastat korraldatav ürituste sari on suunatud juba tegutsevatele ja alles alustavatele ettevõtjatele, andmaks neile uusi teadmisi ja kinnistamaks vanu. Suur osa nädalast on aga suunatud kooliõpilastele. Järvamaa koolides nädalal jooksul toimunud ettevõtmiste kava oli lehekülgede pikkune. 10. novembril Paide Kultuurikeskuses toimunud karjäärimessike „Lingid tulevikku“ oli kokku toonud aga nii palju noori, et kultuurikeskuse koridorides tuli liikuda külg ees. Suhtlemist ja küsimist oli palju. Usun, et noortele oli messike heaks tuleviku teejuhiks.

Ettevõtlusnädalal lõpetab traditsiooniliselt Järvamaa mess. Nii ka sellel aastal. Tahan tänada messi korraldajaid selle maakonna jaoks olulise tava hoidmise eest.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Visioonikonverentsil kõlanud ideed vajavad elluviimiseks konkreetset tegevuskava

2010-11-18T14:57:00.000+02:00

11. novembril Türil toimunud visioonikonverents „Järvamaa aastal 2025“ plusspoolele võib kirjutada rohke osavõtu ja rühmatöös aktiivse osalemise. Kindlasti ka ettekannetest saadud uued teadmised. Konverentsi tulemuste analüüs seisab aga veel ees. Seal kõlanud uued mõtted ja ka varem väljaöeldud arenguideed vajavad elluviimiseks konkreetset tegevuskava. Seda tööd alustame kohe. Oleme alustanud Järva maavanema ja Järvamaa Omavalitsuste Liidu ühiste kavatsuste lepingu koostööks 2011. aastal koostamist. Visioonikonverentsi tulemused on selle üheks aluseks.

Tänan kõiki, kes osalesid Järvamaa visioonikonverentsi ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Loodan, et konverentsi ideede elluviimisel ollakse samuti aktiivsed.

Visioonikonverentsi ettekanded jt materjalid on avaldatud Järvamaa infoportaalis ja You Tubes.

Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis.

Järvamaa Ühistranspordi Keskuse loomise kogemustest on õppida ka täna

2010-11-12T12:47:00.000+02:00

Kümne aasta tagune aeg oli maakonna omavalitsuste koostöös eriline. Selleks, et otstarbekamalt täita oma üleandeid, otsiti aktiivselt uusi võimalusi. Eelkõige nähti neid ühistegevuses ning mõneski valdkonnas jõuti ühisasutuste loomiseni. Novembris tähistavad 10. sünnipäeva AS Väätsa Prügila ja Järvamaa Ühistranspordi Keskus.

1. novembril sünnipäevapidu pidanud Järvamaa Ühistranspordi Keskuse loomise mõte sündis maakonna omavalitsusjuhtidel rahulolematusest tookordse ühistranspordi korraldusega. Bussiliiklust korraldanud erafirma tegevus ei olnud piisavalt avalik ja omavalitsused said vähe mõjutada ühistranspordi korraldamist. Saime toona hea kogemuse poliitilise lobitöö tegemisel, sest keskuse loomise võimalus oli vaja seadusesse kirjutada. Pärast seda oli vaja veenda keskuse vajalikkuses ministeeriumit. Ka see õnnestus ja tookordne Teede- ja Sideministeeriumi kantsler Margus Leivo leidis võimaluse toetada keskuse loomist rahaliselt. Keskuse areng ja tegevus on näidanud, et valisime õige tee. Nende aastate jooksul on korraldatud kolm edukat riigihanget, juurutatud on elektrooniline piletimüügi süsteem, bussidele on paigaldatud video-valvekaamerate süsteem. 1. novembril algasid Mäo reisiterminali ehitustööd jne.

Küll oleksime pidanud oma kogemust aktiivsemalt levitama, et keskused oleks loodud kõikides maakondades. Tänaseks on need olemas veel ainult Harju- ja Jõgevamaal ja kavandatavad muudatused ühistranspordi korralduses võivad viia keskuste kadumiseni. Nimelt on koostatud maakondliku ühistranspordi regioonipõhisele juhtimisele ülemineku kava ja selle elluviimisel hakkaks meie ühistransporti korraldama Ida Regionaalne Maanteeamet. Maakonna omavalitsusjuhid tunnevad õigustatult muret, et kavandatavad ümberkorraldused võivad ära nullida senised saavutused ja sellepärast pöördus Järvamaa Omavalitsuste Liit oktoobri alguses majandus-ja kommunikatsiooniministri, regionaalministri ja Maanteeameti peadirektori poole mitte viia ellu Maakondliku ühistranspordi regioonipõhisele juhtimisele ülemineku kava ning tuginedes Ühistranspordiseaduse § 7 teha kõikidele maakondadele kohustuseks käivitada piirkondlikult toimivad riigi ja kohalike omavalitsuste osalusega ühistranspordikeskused.

Rohkekm pilte Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Järvamaa tervisenõukogu valis tervisefoorumile õige teema

2010-10-27T16:38:00.001+03:00

Statistika alusel on laste ja noorte vigastused ja mürgistused peamiseks surmapõhjuseks, moodustades ligi 2/3 kõigist surmapõhjustest. Seda on ääretult kurb tõdeda. Järvamaa tervisprofiilist võime lugeda, et ka Järvamaal on see üks tõsisematest probleemidest. Samas on nii vigastusi kui mürgistusi võimalik ennetada. Järvamaa Tervisenõukogu valiski täna toimunud tervisfoorumi teemaks: "Lapsed ja mürgistused" ja sihtrühmaks lasteaedade õpetajad. Teema valik tundus väga õige olevat, sest saal oli huvilisi täis. Loodan, et päev oli kasulik ja omandatud teadmisi ja infot edastatakse nii lastele kui ka lapsevanematele.

Veel pilte Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Tervitus Suunanäitaja 2010 osalejatele

2010-09-29T13:25:00.000+03:00

Austatud ettevõtjad ja ettevõtlikud inimesed Viljandimaalt, Jõgevamaalt ja Järvamaalt

Mul on hea meel tervitada teid esmakordselt korraldataval foorumil „Suunanäitaja 2010“, mis loodetavasti täidab sündmuse algatajate eesmärgi – sirutada ettevõtjale abikäsi, anda märku sellest, et riik tahab olla ettevõtja jaoks senisest enam hea kootööpartner, kes vajadusel alati tuleb appi, nõustab ja julgustab.

Esimesel kohtumise Suunanäitaja 2010 eestvedajatega Tarbijakaitseameti peadirektori Andres Soonistega ja Maksu-ja Tolliameti teeninduskorralduse osakonna juhataja Raivo Piiritaloga rääkisimegi põhiliselt sellest, et ettevõtjate eksimused on väga sageli tingitud teadmatusest ja oskamatusest reegleid tõlgendada. Riigiasutustel on see teadmine aga olemas. Sellepärast sündiski mõtte korraldada foorum, kus ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste jaoks räägitakse läbi kõik olulised ettevõtlusega seotud küsimused. Kuigi ettevõtmise korraldamise põhjuseks sai eelkõige tegutsevate ettevõtjate koolitamine ja nõustamine, on sellel ka mõte ärgitada inimesi ettevõtlusega tegelema. Sellepärast oleme kustunud foorumile ka inimesi, kes alles kavatsevad ettevõtlusega alustada.

Kuigi Järvamaa ettevõtlusaktiivsus on viimastel aastatel kasvanud, on veel palju ruumi arenguks. Järvamaa ettevõtted moodustavad ühe protsendi kogu riigi ettevõtete arvust. Ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel on ülioluline kaasaegse ja efektiivse ettevõtlushariduse pakkumine nii kooliõpilastele, kui alustavatele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, aga ka potentsiaalseile ettevõtjaile. Just teadmiste ja oskuste vähesust peetakse oluliseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel.

Tõdesime sel aastal, et eelmise sajandi lõpus ja käesoleva sajandi alguses Järvamaa koolides päris hästi käivitunud majandusõpe on paljudes kohtades soikunud. Põhjuseid selleks toodi erinevaid – rahapuudus, õpetajate puudus jne. Siiski leidsid Järvamaa omavalitsused, et selle olukorraga leppida ei saa. Kui me täna ei alusta ettevõtlikkuse õpetamisega, siis on meil raske loota, et ettevõtjate arv suureneb. Sellepärast käivitas Järvamaa Omavalitsuste Liit koostöös Kesk-Eesti Noorsootöö Keskusega mini- ja õpilasfirmade ideede toetusprogrammi. Selle sihtgrupiks on 8.-12. klasside õpilased ja projekti tulemusena tekivad maakonda õpilas- ja minifirmad, osaletakse õpilasfirmade konkursil, tehakse koostööd noorte ettevõtlusorganisatsioonidega ja Järvamaa ettevõtjatega ning suureneb noorte huvi ettevõtluse vastu. Mitmeid aastaid on Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel läbi viidava Järvamaa ettevõtlusnädala raames on juba mitu aastat toimunud noortepäev.

Oleme oluliseks pidanud ka ettevõtjate töö väärtustamist ja nende tunnustamist. Mitmendat aasta korraldab maavalitsus Järvamaa parimate ettevõtete konkurssi. Konkurss „Järvamaa parimad ettevõtted 2010“ on juba välja kuulutatud ja ettepanekuid tunnustamiseks ootame 15. oktoobriks.

Eelnevatel konkurssidel on tunnustuse pälvinud mitmeid ettevõtteid, kes ka majandussurutise tingimustes on suutnud püsida konkurentsis. Nende edu üheks põhiliseks teguriks on koolitatud ja motiveeritud meeskond.

Ettevõtte juhid vajavad pädevate otsuste langetamiseks mitmekülgset infot, ning sageli nähakse suurima arengutakistusena seadusandlust ja bürokraatiat. Loodan, et tänane foorum aitab seda probleemi läbi uute teadmiste pakkumise vähendada.

Mõne päeva pärast avame ametlikult Mäo ümbersõidu Tallinn-Tartu maanteel. Siinkohal tahan pöörduda kõigi siia kogunenud ettevõtjate poole – vaadake Mäole ettevõtja pilguga. Sinna on juba praegu koondunud arvestatav hulk ettevõtteid, mis moodustavad Mäo tööstusküla. Kuid ruumi on siin veel ja ümbersõidu valmimine on selles osas loonud uued võimalused.

Kasulikku päeva teile kõigile!

Foorumilt leiab vastused paljudele küsimustele

2010-09-24T10:17:00.000+03:00

Tänane Eesti vajab majanduse elavdamiseks ja rahvastiku üldise heaolu suurendamiseks ettevõtlikke inimesi, uusi ettevõtteid ning olemasolevate ettevõtete jätkusuutlikkuse suurendamist. Edukad ettevõtted suurendavad Eesti riigi üldist ja piirkondlikku konkurentsivõimet, tootlikkust ning loovad juurde uusi töökohti. Ettevõtluse liigne kontsentreeritus ühte keskusesse kutsub esile pöördumatuid ja paraku negatiivseid protsesse teistes piirkondades ja seda pea kõigis elu-olu sfäärides. Seetõttu, rääkides Eesti majanduse dünaamilisest ja ühtlasest arengust, ei saa me tähelepanuta jätta ühtki regiooni, mis saatuse tahtel metropolist eemal asuvad.

Kuigi Järvamaa ettevõtlusaktiivsus on viimastel aastatel kasvanud, on veel palju ruumi arenguks. Järvamaa ettevõtted moodustavad ühe protsendi kogu riigi ettevõtete arvust. Sellepärast oleme oluliseks pidanud ettevõtluskultuuri ja ettevõtlusteadlikkuse arendamist. Järvamaa Arenduskeskuse eestvedamisel juba mitu aastat korraldatud Järvamaa ettevõtlusnädalat. Käesoleval aastal toimub see 8.-13. novembrini. Oleme tunnustanud Järvamaa tublimaid ettevõtjaid. Konkurss „Järvamaa parimad ettevõtted 2010“ on juba välja kuulutatud ja ettepanekuid tunnustamiseks ootame 15. oktoobriks. Eelnevatel konkurssidel on tunnustuse pälvinud mitmeid ettevõtteid, kes majandussurutise tingimustes on suutnud püsida konkurentsis. Vesteldes nende ettevõtete juhtidega olen tõdenud, et nende edu üheks põhiliseks teguriks on koolitatud ja motiveeritud meeskond. Ettevõtlusaktiivsuse suurendamisel on ülioluline kaasaegse ja efektiivse ettevõtlushariduse pakkumine nii kooliõpilastele kui alustavatele ja juba tegutsevatele ettevõtjatele, aga ka potentsiaalseile ettevõtjaile. Just teadmiste ja oskuste vähesust peetakse oluliseks takistuseks ettevõtlusega alustamisel. Selle valdkonna arendamisele peame pühenduma jätkuvalt.

Edukas ettevõtja on keegi, kellel on teatud kindlad omadused ja kes on suuteline pühendama suurtes kogustes energiat seatud eesmärkide saavutamiseks. Kuid edukal ettevõtjal peab olema ka hea ülevaade kehtivatest õigusaktidest, ta peab teadma milliseid võimalusi ja abi pakuvad erinevad riigiasutused ning kuidas nendega efektiivsemalt suhelda. Sageli jäävad aga just need teadmised ettevõtjatel vajaka.

Seetõttu on Tarbijakaitseamet koos Maksu- ja Tolliametiga algatanud idee korraldada koostöös paljude teiste riigiasutustega ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele tasuta riigiasutuste ühisseminar-foorumi Eesti erinevates piirkondades.

Esimene foorum „Suunanäitaja 2010“ toimub Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori modereerimisel Paides, Paide Kultuurikeskuses (Pärnu 18), 29. septembril 2010 algusega kell 9.00 ning on seekord suunatud Kesk-Eesti ettevõtjatele ja ettevõtlikele inimestele.

Foorumil käsitletakse alustavatele ettevõtjatele, juba tegutsevatele ning oma tegevust laiendada plaanivatele ettevõtetele olulisi teemasid – kuidas alustada ettevõtlust, milliseid lubasid ja kuidas neid taotleda, millised on ettevõtlusega kaasnevad maksukohustused ja nende täitmise võimalused, kuidas sõlmida töölepingut ja seda lõpetada ning milliseid toetusi saab taotleda ettevõtluse arendamiseks. Samuti tutvustatakse nõudeid kaupade märgistusele, hinna avaldamist eurole üleminekul ning räägitakse kuidas reklaamida tooteid kooskõlas reklaamiseadusega. Foorumil saab muuhulgas vastused küsimustele, mida toob kaasa euro kasutuselevõtt, mis on „Ausa hinnastamise kokkulepe“ ning kuidas sellega liituda.

Lisaks üldistele teemadele ja diskussioonidele möödub oluline osa päevast töötubades, kus saab täpsemalt diskuteerida erinevate valdkondade ekspertidega. Näiteks jagatakse näpunäiteid alustavale ettevõtjale, käsitletakse tarbijakaitse nõudeid, tutvustatakse võimalusi riigiga elektrooniliseks suhtlemiseks ja arutletakse andmekaitsega seonduvate probleemide üle. Eraldi teemaks on ettevõtluse laienemine välisriiki - maksuregulatsioon, tööregulatsioon jm.

Riigiasutuste ühisfoorumile on osalema oodatud ka kohaliku omavalitsuse või kolmanda sektori esindajad, õpilased, riigiametnikud ning kõik ettevõtlikud inimesed. Koolitusele registreerimiseks tuleb saata e-kiri aadressile arenduskeskus@jarvamv.ee.

Järva Teatajas 21.09.2010

Laupal tehti ajalugu (lisatud video)

2010-09-20T09:17:00.001+03:00

17. septembril, peale kaheaastast remonti pidulikult avatud Laupa mõisahoone on juba teine Järvamaa kool, mis valmis Norra Finantsmehhanismi toel. Eelmisel aastal sai valmis Koigi mõis ja praegu käivad tööd Väätsa mõisas. Sügav kummardus selle eest Norra Kuningriigile! Loodan väga, et mõisakoolid jäävad prioriteetseks ka järgneval perioodil, sest renoveerimist vajavaid mõisakoole on meil veel mitu.

Laupa Põhikooli direktor Kaarel Aluoja ütles avakõnes, et Laupal tehakse täna Eesti mõisate ajalugu, sest Laupa mõis ei ole kunagi olnud nii kaunis kui praegu. Ei jõudnud ju viimane Laupa mõisahärra 1913. aastal valminud mõisas kõiki ruume veel väljagi ehitada. Alles praegu särab mõis esmakordselt oma tõelises ilus.

Laupal on tehtud ajalugu aga ka mõned aastad tagasi, kui Laupa Põhikool sai Järvamaa ja seejärel ka Eesti kaunima kooli tiitli. Selle kõrge tunnustuse pälvis kool eelkõige tubli töö eest väärikate kodanike kasvatamisel. Nüüd on siis kaunis kool ka ülikaunis majas.

Siseminister tutvus Järva-Jaani Tuletõrjemuuseumiga

2010-09-13T14:43:00.000+03:00

Reedel, 10. septembril külastas siseminister Marko Pomerants Järva-Jaanit ja tutvus seal tuletõrjeajaloo jäädvustamiseks tehtuga. Külaskäik oli jätkuks ministri osavõtul toimunud nõupidamisele, millel arutati Eesti Tuletõrjemuuseumi ja teiste tuletõrjeajalugu jäädvustavate ja hoidvate organisatsioonide koostööd ja tulevikuplaane.

Lisaks tuletõrjemuuseumile näitas Tuve Kärner ministrile kinomuuseumi ja vanatehnika varjupaika ning tutvustas kõigi nende tulevikuplaane. Minister kinnitas, et Järva-Jaanis tehtuga arvestatakse Eesti Tuletõrjemuuseumi tulevikku kavandades. Senitehtu tunnustuseks andis minister Tuve Kärnerile üle tänukirja.

Türi Toimetulekukool sai õpilaskodu

2010-09-08T09:08:00.003+03:00

Türi Toimetulekukooli õpilaskodu valmimist võib pidada käesoleva aasta üheks olulisemaks sündmuseks Järvamaal. Seda, et saaks parandada koolis õppivate laste õppimis-ja elamustingimusi, on taotletud pikki aastaid. Endine Türi linnapea Kaia Iva ütles õpilaskodu avamisel, et Türi toimetulekukool on tähelepanuväärne juba selle pärast, et mitte ühegi teise maja keldrit ei ole külastanud nii palju Eesti Vabariigi ministreid. Juba järgmisel aastal järgneb kooliruumide renoveerimine.

Türi valla jaoks oli õpilaskodu üks paljudest sel aasta valminud objektidest, mis on mõeldud lastele ja noortele. Avati ju sel aastal Türi lastepark, Türi noortekeskus, Oisu Perekodu ning lõppes Laupa kooli renoveerimine. Ütlesin õpilaskodu avamisel, et Türi valda võib lugeda Järvamaa kõige lastesõbralikumaks omavalitsuseks Järvamaal aastal 2010.

Vaata: ERR videot

Kõnekoosolek Jalgsemal

2010-09-06T15:13:00.001+03:00

4. septembril peeti Järva-Jaani vallas Jalgsema külas kõnekoosolekut. Räägiti selle kandi kuulsatest poegadest – Vabadussõja kangelasest kontradmiral Johan Pitkast ja tema vanemast vennast Peäro August Pitkast. Vendade auks püstitatud mälestuskivi juurde oli püstitatud uuendatud infotahvel. Olin Jalgsemal käinud ka varem ja teadsin üht-teist ka Johan Pitkast. Siiski suutsid esinejad üllatada nii mõnegi faktiga Johan Pitka elust ja tegevusest. Kaitseministeeriumi kantsler Riho Terras rääkis vaimustunult sellest, kuidas Johan Pitka mälestust hoitakse Kanadas, kuhu Pitka 1924. aastal rajas eesti asunduse. Aga ka sellest, kuidas Kanadas Pitka mälestust hoidev abielupaar külastas Eestit ja siinsete noorte inimestega vesteldes tõdes, et Pitkat ei teata. See aga tähendab, et Johan Pitkast on põhjust ikka ja jälle rääkida, et mälestus sellest Eesti kangelasest ei kustuks. Järvamaal hoolitseb selle eest Kaitseliidu Järva malev, kes juba mitu aasta korraldab rahvamatka admirali mälestuseks.
Pilte on veel Järvamaa- Eesti Südamaa lehel Facebookis

Järvamaal on auasi olla pritsimees (lisatud pildid ja video)

2010-09-06T15:09:00.002+03:00

Pilte on veel Järvamaa- Eesti Südamaa lehel Facebookis

Koeru päästekomando 15. sünnipäeval tunnustasin komando loomise algatanud ja tänaseni seal töötavate meeste Tõnu Kallasmaa ja Arvo Jürgeni tööd Järvamaa teenetemärgiga. Koeru komando sünd on heaks näiteks kodanikualgatusest, kuidas neli Koeru kandi meest leidsid, et midagi on vaja teha oma kodukoha turvalisuse jaoks. Viisteist aasta tagasi alustati ühe vana tuletõrjeautoga, mis seisis kuuris. Vana katlamaja ümberehitamine tuletõrjekomandoks seisis alles ees. Sellesse panustasid mehed nii oma vaba aega kui ka rahalisi vahendeid. Järvamaa päästeosakonna juhataja Janar Kärner ütles sünnipäevapeol, et vaevalt need mehed oskasid toona ette näha, et viisteist aastat hiljem on neil komandoruumid, kus on olemas tipptasemel päästetehnika ja komando suudab pea kõiki päästetöid ise teha.

Oma tervituses meenutasin aastatagust külaskäiku kõigisse maakonna päästekomandodesse ja seda, mida tundsin peale külaskäiku – Järvamaal on auasi olla pritsimees, olla päästja.

Aravete Keskkool alustas renoveeritud koolimajas (lisatud video)

2010-09-06T15:03:00.003+03:00

Pilte on veel Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis

Möödunud reedel avati Aravete keskkooli renoveeritud koolihoone. Kooliruumid on nüüd valgemad ja internetiühendus pea kõikides klassiruumides. Silmarõõmu pakuvad lõbused triibud põrandatel. Eriti suursugune ja kaunis on kooli aula, kuhu mahub pidulikel sündmustel kogu koolipere.

Viimastel aastatel on Järvamaal põhjalikult remonditud Paide Gümnaasium, Koigi mõis ja kohe avatakse pidulikult ka Laupa mõis. Enamus maakonna omavalitsustest otsustas EL struktuurifondide KOIT kava raha paigutada just koolidesse või lasteaedadesse. 1.septembril läks Järvamaal 1. klassi 36 last rohkem kui eelmisel aastal. Hea algus!

Huvitavat ja toredat kooliaastat!

2010-08-31T10:32:00.001+03:00

Üks suvehommik on äkki vilu…

Päikesest palavad päevad ja maa soojusest õhkuvad ööd on ootamatult kuhugi kadunud. Kaskede rohetavatesse kroonidesse sigineb esimesi kollaseid värvilaike. Teeäärtes punavad pihlakad. Koduaedade astrid on ootevalmis, et saata pisikesi koolipoisse ja -tüdrukuid nende esimesse koolitundi.

Homme algab 2010/2011. õppeaasta – kellele esimene, kellele viimane, kellele üks paljudest. Uut kooliaastat alustavad kõik ühesuguse õhina ja lootusega. Kevadeks kogunenud pinged ja väsimus on suvepäikese käes olematusse haihtunud. Küllap lubavad paljud poisid-tüdrukud uuel õppeaastal tublimad, hoolsamad, püüdlikumad olla.

2010/2011. õppeaasta on taas kord eriline: uute õppekavade koostamine üheaegselt uue põhikooli- ning gümnaasiumiseaduse rakendamisega ei saa lihtne olema.

2010. a jaanuaris kinnitas Vabariigi Valitsus uuendatud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad, milles on esmakordselt sätestatud nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse alusväärtused, seatud erinevad eesmärgid põhikoolile ja gümnaasiumile. Uutes õppekavades on pööratud suuremat tähelepanu ainete lõimimisele. Senisest kindlam on suund õpetamiselt õppimisele. Õppekavades on rõhutatud õpikeskkonda – kool kaitseb õpilaste tervist, nii vaimset kui ka füüsilist, arvestab nende individuaalsusega. Uues õppekavas on vähendatud ainemahte, samuti suurendatud gümnaasiumiõpilaste valikuvõimalusi. Kõik need ja teised uuendused nõuavad koolijuhtidelt ja õpetajatelt valmisolekut ka oma koolis muutusi ellu viia. Selleks tuleb aga palju juurde õppida. Järgnevad õppeaastad, mille jooksul rakendub uus õppekava, tähendavad õpetajatele ja koolijuhtidele õppimise aastaid.

Juunikuus võeti vastu põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS), mis sätestab põhikooli ja gümnaasiumi õppekorralduse alused, õpilase ning õpilase vanema või eestkostja õigused ja kohustused, kooli töötajate õigused ja kohustused, kooli pidamise ja rahastamise alused ning kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatava riikliku järelevalve alused.

Seadusemuudatused annavad võimaluse ja kohustuse senisest enam toetada õpilase arengut ja arvestada tema individuaalseid vajadusi. Esmakordselt räägitakse seaduse tasandil andekusest kui hariduslikust erivajadusest ning sätestatakse haridusliku erivajaduse väljaselgitamiseks tehtavad toimingud koolis. Seadus kohustab koole tagama õpilastele täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde, õpilasele tagatakse vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaaltöötaja teenus. Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus. Seaduses täpsustatakse erinevate osapoolte – õpilane, lapsevanem, kool, kohalik omavalitsus – kohustusi ja vastutust koolikohustuse tagamisel.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus pöörab tähelepanu nii õpilaste kui ka kooli töötajate vaimse ja füüsilise tervise tagamisele. Vägivalla ennetamiseks tagatakse koolis järelevalve õpilaste üle kogu õppepäeva vältel. Kool võib vajadusel kasutada elektroonilisi vaatlusseadmeid ning kontrollida kooli hoonest või territooriumilt sisse-välja liikumist. Õppeasutus töötab välja hädaolukorra lahendamise plaani.

Igas maakonnas peab olema tagatud üldkeskhariduse omandamise võimalus. Gümnaasiumi pidamisel tuleb tagada võimekus pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid ja kujundada nendest vähemalt kolm õppesuunda gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt.

Alates 2013/2014. õa tuleb gümnaasiumi lõpetamiseks sooritada kolm kohustuslikku riigieksamit (eesti keel, matemaatika, võõrkeel), gümnaasiumi koolieksam (kooli õppesuunast tulenev komplekseksam), õpilasuurimus või praktiline töö, kusjuures riigieksamil peab saavutama vähemalt 50 protsenti maksimaalsest tulemusest. Koolieksami sisseviimine võimaldab paremini hinnata, kuidas on õpilased omandanud just konkreetse kooli õppekava.

2010/2011. õppeaastal elavnevad kindlasti arutelud gümnaasiumihariduse andmise teemal, ees seisab koolivõrgu korrastamine. Mitmed maakonnad on astunud samme riigigümnaasiumide asutamiseks. Järvamaal on gümnaasiumihariduse ümberkorraldamisel jõudnud kõige kaugemale Türi vald – seal avatakse 2011. aastal nn puhas gümnaasium.

Eeltoodu on vaid osake järgnevate õppeaastate tegemistest. Muutused koolikorralduses ja õppesisus puudutavad õpilaste ja koolitöötajate kõrval ka lapsevanemaid, kohalikke omavalitsusi ja kogu Eesti ühiskonda, sest haridusvaldkond läheb meile kõigile korda.

Lugupeetud lasteaedade ja koolide õpetajad! Teie kätte on usaldatud Eesti riigi homse päeva kujundajad – meie lapsed. Kasvatada üles uus põlvkond haritud, teotahtelisi, kõrgete väärtushinnangutega Eesti Vabariigi kodanikke on suur ja vastutusrikas ülesanne, aga ka eriline privileeg. Teie töö tulemusest oleneb, milliseks kujuneb meie riigi homne pale. Jätkugu teil jõudu ja head tahet anda iga päev endast parim!

Armsad õpilased! Soovin, et teid ootaks ees huvitav ja tore kooliaasta, et uudishimu ja teadatahtmine oleksid teie kaaslasteks igas õppetunnis. Tundke huvi kõige vastu, mis teid ümbritseb. Minu kõige suurem soov on aga, et te märkaksite kaaslasi enda ümber. Te kõik olete kordumatud, ainulaadsed – osake üksteist hoida ja väärtustada!

Head lapsevanemad! Ka teil algab uus õppeaasta. Ikka koos lapsega, koos koolirõõmude ja -muredega. Te saate oma last kõige rohkem abistada sellega, et olete ta kõrval, tunnete huvi mitte ainult hinnete vastu, vaid ka selle vastu, mida uut laps koolis või lasteaias teada sai, kas tal oli tore päev, mis lapsele muret valmistab. Laps ei saa alati kõikide probleemide lahendamisega hakkama, olgu ta kui suur tahes. Ükski laps ei peaks tundma end üksikuna.

2010/2011. õppeaasta eel soovin, et meil kõigil jätkuks tarkust väärt mõtted ja ideed ellu viia ning et suurte muutuste käigus säilitaksime kõik hea, mis iseloomustab Eesti kooli.

Ohutuspäev oli kasulik

2010-08-24T09:32:00.002+03:00

22. augustil toimunud ohutuspäeva alguses oli Lääne-Eesti Päästekeskuse direktor Ivar Kaldasaun veidi murelik, et kas ikka külastajaid tuleb. Päeva lõppedes võis aga tema ja ka teised korraldajad tunda head meelt selle üle, et teadmisi ohutust käitumisest said ja värskendasid sajad inimesed. Lisaks ohuolukorras käitumise õpetusele said inimesed rohkem teada ka operatiivteenistuste töö köögipoolest. Minulgi oli võimalus proovida selga ligi 50

kg kaaluvat demineerija kaitseriietustriietust ja tunda selle raskust. Kogu päeva jooksul oli tegemist nii väikestel kui suurtel. Tehisjärve ääres toimunud vetelpäästekoerte demonstratsioonesinemine oli aga päeva üks emotsionaalsemaid hetki. Usun, et seekordse ohutuspäeva edu innustab tegijaid seda järgmisel aastal kordama.

Vao on rikas küla! (lisatud videod)

2010-08-24T09:26:00.002+03:00

21. augustil toimunud Vao kooli 170. aastapäeva tähistamisele oli kokku tulnud palju Vao ja ümberkaudsete külade inimesi. Olen ise õppinud samasuguses väikeses maakoolis nagu seda oli Vao algkool ja sellepärast tean, missuguseid väärtusi ta kannab. Südamlikke taaskohtumisi koolikaaslastega oli tore vaadata. Minu tänusõnad kuuluvad kõigile selle päeva korraldajatele. Eriline tänu kuulub muidugi peakorraldajale ja raamatu „Mälestuskilde Vao Tammiku Kalitsa küladest“ koostajale Uno Aanile. Oma ajaloolises ülevaates ütles Herbert Last, et Vao küla oli sajandeid tagasi rikas küla. Vao on rikas ka täna. Rikas just oma tublide inimeste ja eestvedajate poolest. Oma tervituses paningi külarahvale südamele, et nad oma eestvedajaid ikka hoiaksid ja toetaksid. Ainult nii saab jätkuda huvitav ja sündmusterohke külaelu.

Peo lõppedes oli mul tore võimalus tutvuda Merja külas kadunud talude ja langenud kangelaste mälestuseks rajatud kivikangruga ja kuulda mulle küla tutvustanud perekond Allikult palju huvitavat sealsete külade ja inimeste kohta. Lubasin neile uuesti külla minna ja siis külastada ka Merja linnamäge. Põgusa ülevaate toimunust saate lisatud videoklippidest.
Rohkem pilte on Järvamaa - Eesti Südamaa lehel Facebookis.

Vastuvõtt medaliga kooli lõpetanutele

2010-08-19T20:09:00.000+03:00

Täna, 19. augustil olin vastuvõtule palunud Järvamaal 2010. aastal kuld- ja hõbemedaliga gümnaasiumi lõpetanud noored, et neid tänada suurepäraste saavutuste eest õppetöös ja soovida edu edaspidiseks. Tore oli vaadata ja kuulata tublisid noori, kes kogu oma elu on kasvanud iseseisvas Eestis. Oma tulevikuplaanidest rääkides olid nad optimistlikud ja särasilmsed. Heameel oli kuulda, et enamus neist asub sügisest õppima kõrgkoolides ja et päris mitu tüdrukut on valinud insenerieriala. Olen kindel, et kõigist neist kuuleme ka edaspidi ja loodan salamisi, et mõnigi neist seob oma tuleviku kodumaakonnaga.

Vastuvõtul osalenud noored on üheksateistaastased. Täpselt sama kaua on meil kõigil olnud võimalus elada jälle iseseisvas Eesti riigis, möödub ju homme taasiseseisvumisest üheksateist aastat.
Ilusat Taasiseseisvumispäeva kõigile!

Jõud oleks vaja ühendada

2010-08-19T08:49:00.000+03:00

Eile Kolu mõisas toimunud kohtumisel Türi talunike Liidu liikmetega ärgitasin neid mõtlema ühtse maakonna põllumeeste liidu loomise üle. Praegu on maakonnas kolm liitu: Järvamaa Talunike liit, Türi Talunike Liit ja Järvamaa Põllumeeste Liit (endine Tootjate Ühendus). Paraku ei ole nende ühegi tegevusest peaaegu midagi kuulda. Loomulikult on nende organisatsioonide esmaseks ülesandeks tegutsemine oma liikmete huvides ja hinnangu sellele annavad ka nemad. Järvamaa on aga traditsiooniliselt üks tugevamaid põllumajandusmaakondi ja meie põllumeeste mõju peaks olema suurem ning hääl kostma kaugemale. Tänaseks peaks juba olema ületatud need vastuolud, mis kunagi olid suur- ja väiketootjate, ühistute ja talupidajate vahel. Ühine tegutsemine oleks kõigile kasulik. Kas ja kuidas jõud ühendada, peavad otsustama muidugi põllumehed ise. Head eeskuju selleks võib võtta aga mitmest maakonnast, kus põllumehed juba tegutsevad ühiselt.